Võrumaa laste jõulusoovid täitusid

18. dets. 2015 Tiina Vapper Õpetajate Leht - Kommenteeri artiklit

Heategevusühing Saagu Valgus, mille laulja Siiri Sisask 1998. aastal Raplas asutas ja mis aitab toimetulekuraskustes perede lapsi, on laienenud nüüdseks ka Järva-Jaani, Pärnusse, Võrumaale. Võrus tegutseb heategevuskeskus Jüri tänava polikliinikumajas eelmise aasta septembrist alates.

Võrumaa keskuse eestvedaja Piret Haljend räägib, et kooliaasta alguses koguti Võrumaa vähekindlustatud perede lastele koolitarbeid, hiljuti aga lõppes suur jõulukinkide tegemise kampaania. Kingisaajad kõigist Võrumaa 13 vallast valiti välja valdade sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate, Saagu Valguse Võrumaa keskuse vabatahtlike ning teiste heade inimeste koostöös. Tänu sellele saavad jõulukingi 360 last, kes muidu oleksid pühade ajal võinud kingipakita jääda.

Peredega võeti ühendust ja laste käest küsiti, mida nad jõuluvanalt kõige rohkem kingituseks ootavad. Laste soovid ja vanused pandi kirja ning need läksid üles Võrumaa Saagu Valguse keskuse Facebooki lehele, kust inimesed said valida, kellele nad tahavad kingituse teha. „Kõik lapsed leidsid endale kõigest nädalaga heategija, kes nende soovid täitis,” rõõmustab Piret, kelle jaoks oli üllatus, et annetada soovijaid oli nii palju. „See on imeline, et inimesed on nii osavõtlikud. Meil on siin peaaegu kogu aeg pisarad silmis.”

Head teha on hea

Ainuüksi nende paari tunni jooksul, mis me Piret Haljendiga keskuses juttu ajame, käib seal mitu kingitoojat. Võrus elav noormees, kellel endal veel peret pole, on teinud kingid neljale lapsele: viie-, kaheksa-, üheksa-aastasele ning aasta ja kaheksakuusele. Ta tunnistab, et mõtles hoolega, mida kinkida, ning veetis kaubanduskeskuses lausa poolteist tundi. Kohe tema järel tuleb naine, kes tahab kinkida 15-aastasele neiule kosmeetikatarbeid. „Töötan ise kosmeetikapoes ja vaatasin, et see on minu võimalus,” ütleb ta ning kiidab tänavust jõulukinkide kampaaniat, mis tema hinnangul on olnud suurepärane. „Mul on endal pühade ajal palju parem ja kergem tunne, kui olen midagi head teinud.”

Kõige rohkem on lapsed soovinud jõulukingiks mänguasju – nukke, autosid, legosid, puslesid, lauamänge. Aga ka spordi-, joonistus- ja meisterdamisvahendeid, hügieenitarbeid, ehteid. Üks 12-aastane tüdruk tahtis endale elus esimest korda suurt mängukaru. Viieaastane poiss palus jõuluvanalt vikerkaarevärvilist poni. „Püüdsime kõigi laste soovid täita,” räägib Piret. „Vaevalt jõudsin Facebookis teada anda, et üks laps tahab kalastustarbeid, kui kohe oli kaks kinkijat, kes läksid omavahel isegi vaidlema, kumb saab selle kingituse teha. Ühele kunstikoolis käivale neiule valmistas kinkija ise molberti. Kaks last tahtsid endale pilli – üks kannelt, teine kitarri. Kuna muusikariistad on väga kallid, kingib meie Varstu valla rahvalaulik Kadri Laube ühele lapsele kandle asemel suvel toimuva viiepäevase rahvapillilaagri kinkekaardi. Teine saab jõuluvanalt kitarri asemel seekord midagi muud, aga me tegeleme mõlema lapse pillisooviga edasi.”

Jõulukingiks raamat

Pireti sõnul läks inimestele väga hinge, et kaks last soovisid jõuluvanalt endale uusi talvesaapaid. „Kinkijad leidsid, et ükski laps ei peaks nii praktilist pühadekinki soovima, ja panid mõlemasse pakki mänguasja. Peaaegu igasse pakki oli lisatud ka maiustusi. Oli ka neid lapsi, kes tahtsid jõulukingiks raamatut. Üks 8-aastane tüdruk palus jõuluvanalt konkreetselt Andrus Kivirähki lasteraamatut. Ta kirjutas, et armastab eesti kirjandust ning et Andrus Kivirähk on tema lemmikkirjanik.”

Enamiku kinkidest, tublisti üle kahesaja, tegid Võrumaa inimesed, ülejäänud saabusid mujalt Eestist ja isegi välismaalt. Kõige kaugem kingisaatja oli Šveitsist. Tema valis nimekirjast välja tüdruku, kes soovis ükskõik millist säravat või sädelevat asja, ning saatis talle sädelevad sukkpüksid ja valiku patsikumme, lisaks ühele traktorisõbrast poisile vahva mängutraktori.

Praeguseks on keskuse tublid vabatahtlikud kõik kingid kenasti ühesugustesse paberkottidesse pakkinud ja külge pannud sildid laste nimedega. Pakkidel pole keskuse logo ega kinkija nime, et kink tuleks tõepoolest nagu jõuluvanalt.

Annetused näosaatest

„Jõulupidu peame keskuse ruumides 19. detsembril. On kuusk ja tuleb jõuluvana, kes on samuti vabatahtlik, katame pidulaua, jagame kinke, mängime ja meisterdame,” kõneleb Piret Haljend. „Kahjuks tuleb mõnest vallast pakkidele järele sotsiaaltöötaja üksi ning jagab need hiljem kohapeal välja, sest ei leita võimalust lapsi linna tuua. Jõuluajal võiks inimestel siiski olla võimalus maakonnakeskuses käia.”

Võru polikliinikus pereõena töötav aktiivne naine tegutses varem Võrumaa lastekaitseühingus, mille juhatusse ta praegugi kuulub, samuti Võru naiste varjupaigas, kuid tunnistab, et mõlemad väljundid jäid kitsaks. „Arvan, et last saab aidata ainult siis, kui aitame ka tema peret. Praegu see võimalus on.” Võru keskuse avamiseks saadi mullu tuhat eurot stardiraha Raplas asuvalt emaorganisatsioonilt, teist sama palju annetas „Su nägu kõlab tuttavalt” võitnud näitleja Evelin Võigemast. Tänavu annetas Saagu Valgusele tuhat krooni näosaates osalenud laulja Rolf Roosalu, sellest neljandiku, 250 eurot, sai Võru keskus.

„Augustis kolis keskus polikliiniku kolmandalt korruselt alla keldrikorrusele, mis oli väga halvas seisus. Praeguseks on remont tehtud ja lähiajal tahame ruumid ära sisustada,” jutustab Piret. „Siin on mängutuba, puhketuba ehk võro keeles latsitarõ, kus lapsed saavad lauamänge mängida, puslesid kokku panna ja koolitöid teha, köök ja duširuum. Tulevikus tuleb ka nõustamistuba, kus saab hakata loenguid pidama ja koolitusi läbi viima.”

Kööki osteti hiljuti pliit ja suur külmkapp. Piret on tähele pannud, et kuigi toiduabi jagatakse inimestele palju, ei oska nad sellega tihtipeale midagi peale hakata. „Olen näinud, kuidas pereema üritab kaerahelbepakki maha müüa või viskab hoopis minema. Paljud lapsed on vaegtoidetud ka seepärast, et söövad valesid asju,” tõdeb Piret. „Hakkame lastele õpetama, kuidas putru keeta, muna praadida ja teisi lihtsaid toite teha, ning saame neile võileibade asemel sooja toitu pakkuda.”

Piretil on meeles, et eelmisel aastal enne jõule minestas üks laps koolis ära. Pärast tuli välja, et ta jättis kodus toidu noorematele õdedele-vendadele, ise kannatas tühja kõhtu. „Ema oli ula peal ja lapsed mitu päeva omapäi. Mõni laps tuleb siia, tossud täiesti katki, või pole tal kindaid või salli, saame need talle siitsamast anda. Lasteaiaõpetajatele oleme jaganud sokke ja aluspükse, et neil oleks lasteaias igaks juhuks väike varu.”

Huviharidus on prioriteet

Saagu Valguse kõigi keskuste prioriteet on huviharidus. Piret teab, et Võrust kaugemal elavatel lastel on huviringis käia keeruline. Väikestes kohtades ei ole treenereid, lapse keskusesse sõidutamine on aga kallis. Ka ei ole paljudel vanematel raha, et ringide-trennide eest maksta, ja nii võib lapse anne väikeses maakohas kaduma minna.

„Kui keegi tuleb ja kurdab, et ei jaksa mõni kuu lapse muusikakooli või trenniraha maksta, üritame aidata, ehkki see peaks olema eelkõige siiski riigi ja omavalitsuse rida,” leiab Piret.

Edaspidi tahab Võru keskuse rahvas hakata tegema lastele rohkem väljasõite, näiteks viia poisid kalale. Üks tänavune kingitegija oli Pireti sõnul nõus huvilised suvel mootorpaadiga sõitma viima. Soov on korraldada ka mõni suvelaager, et lapsed saaksid rohkem looduses olla.

Mõtted ja unistused

Et head mõtted ja unistused ellu viia, oleks keskusesse vabatahtlikke juurde vaja, tunnistab Piret. Eeskätt osavate kätega mehi, kes aitaksid teha lihtsamaid remonditöid ning parandada mööblit, mis enamjaolt on annetatud. Piretil endal on neli last: 21-, 17-, 11-aastased pojad ja kolmene tütar. Abikaasa ja pojad on samuti keskuses abiks käinud, ka väike tütar käib emaga sageli kaasas. Piret usub, et tänu sellele kasvavad neist hoolivad inimesed.

Keskust aitab üleval pidada toetuspood, kuhu inimesed annetavad rõivaid, jalatseid, lauanõusid, mööblit ja muid esemeid. Osa neist müüakse odava hinnaga maha ning kaetakse saadud raha eest keskuse tegevuskulud, ülejäänu eest toetatakse abivajajaid. Ainult asjade müügirahast kipub väheks jääma, mistõttu Piret on mõelnud, et kui keskuse üüri saaks maksta ära näiteks projektirahast, jääks laste ja perede aitamiseks rohkem. Keskusele kulukski ära projektide kirjutaja, sest tema ise ei jõua põhitöö ja vabatahtliku töö kõrvalt seda teha. Piret on ametilt nõustamisõde, kes annab protseduuride tegemise kõrval patsientidele nõu ka eluviiside küsimuses ning aitab lahendada sotsiaalseid probleeme. Patsientide hulk, keda ta nõustab ja aitab, on kaugelt suurem kui tema oma nimistu.

Piret Haljend loodab, et saabub aeg, kui inimesed harjuvad tegema püsiannetusi. „Kui iga võrumaalane annetaks kuus kas või ühe euro, teeks see kokku 30 000. Paraku pole selline komme Eestis veel juurdunud. Olen tähele pannud, et kõige rohkem annetavad inimesed, kes ise on abi saanud. See, et ka tänavuse jõulukampaania aitajate seas leidub kunagisi abivajajaid, teeb rõõmu. Tänu sellele tunnengi, et teen õiget asja.”

1460 kingipakki

MTÜ Saagu Valgus Rapla, Järva-Jaani ja Pärnu keskus tegid lastele pühadeks kolme peale kokku 1100 kingipakki. Kui lisada siia Võru keskuse 360 pakki, said Saagu Valguse vabatahtlike abiga jõulukingi ühtekokku 1460 vähekindlustatud pere last. Eelmisel aastal oli neid 1350. Võrumaal küsiti iga lapse kingisoovi personaalselt, kolmes ülejäänud keskuses olid pakid sarnased – igasse kotti pakiti hamba­hari, hambapasta, pesuvahend, kudum (lapse vanus ja mõõdud olid teada), mänguasi ja muidugi kommi. Nimelt on heategevusühingu suursponsorid kommivabrik Kalev ja lasteriiete tootja Lenne.

Õpetajate Leht


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!