2016. aasta olulisemad haridussündmused

Õpilaste teadustööde konkurss päädis mullu esmakordselt teadusfestivaliga. Nii ka tänavu.

Muudatused ja uuendused

Õpetajate palk tõuseb vähemalt 6,4%.

Prognoositav keskmine töötasu kasvab vähemalt 1149 euroni. Miinimumpalk kasvab 900 eurolt 958-ni. Eesmärk on tõsta aastaks 2019 õpetaja keskmine palk 120 protsendini Eesti keskmisest.

Jätkub koolivõrgu korrastamine.

Koolivõrguprogrammiga panustatakse aastani 2020 koolivõrgu korrastamisse 241 mln eurot. Gümnaasiumivõrku panustatakse 109 ja põhikoolivõrgu korrastamiseks 106 mln eurot. Investeeritakse HEV-laste koolivõrku ja lahendustesse, mis aitavad HEV-lapsi tavakooli lõimida. Investeeringud vabastavad omavalitsustel ressursse, et tõsta õpetajate palka.

Avatakse riigigümnaasiumid Val­gas, Põlvas ja Kärdlas. Riik investeerib neisse 13 mln eurot.

Riik toetab põhikoolivõrgu korrastamist investeeringutega koolihoonetesse, et suunata rohkem ressursse õpetajate palkadesse ja õppe sisusse. Omavalitsused saavad taotleda raha koolide energia- ja kulutõhusamaks tegemiseks. Esimeses voorus läheb jagamisele 40–50 mln eurot. Taotlusvoor avatakse aasta alguses.

HEV-laste koolivõrgu väljaarendamiseks panustatakse alates 2016. aastast veel 16 mln eurot.

Jätkub tegevus hariduse ja tööturu lähendamiseks.

Järgmise kolme aasta jooksul loob riik kutsehariduses 4700 õpipoisi õppekohta.

Valmivad tööjõu ja tuleviku oskuste vajaduse analüüsi OSKA esimesed tulemused. Uuritakse tööjõu nõudluse ja hariduse pakkumise vahekorda, et anda soovitusi, kuidas viia läbi muudatusi, mille tulemusena peaks õpe vastama tööturu vajadustele senisest enam. Viie aasta jooksul tehakse ring peale kogu Eesti majandusele, analüüsides olulisemaid valdkondi.

Tähelepanu all on täiskasvanute tagasitoomine tasemeharidusse ja eelduste loomine, et õppijad jõuaksid kooli lõpetamiseni. Täiskasvanute gümnaasiumidele antakse võimalus muuta avatud taotlusvooru projektide kaudu õpet paindlikumaks ja luua tugiteenuseid, et õppima saaksid tulla seni kõrvale jäänud või kooli katkestanud.

HTM jätkab tasuta kursuste riiklikku koolitustellimust, täiskasvanud saavad oma tööoskusi täiendada kvaliteetsetel kursustel kutsekoolides ja rakenduskõrgkoolides.

Hakatakse välja töötama uut alushariduse ja lapsehoiu seadust.

Alusharidus ja lapsehoid peaks olema edaspidi ühtselt reguleeritud süsteem, mis pakub lastele hoidu ja haridust kuni koolikohustusliku eani ning hõlmab lapsehoide ja lasteaedu, sõltumata omandivormist. Eesmärk on tagada kvaliteetne alusharidus ja lapsehoid kõigile, kelle vanemad seda soovivad. Tekib terviklik mudel: lasteaiad saavad võimaluse pakkuda lapsehoidu ja lapsehoiud täiendavate nõuete täitmise järel alusharidust.

Riigikoolid ja kutseõppeasutused hakkavad rohkem koostööd tegema.

Hoogustub riigigümnaasiumide ja kutseõppeasutuste koostöö, mis väärtustab mõlemat koolitüüpi kui võrdset haridusvalikut. Teineteise lähedal asuval riigigümnaasiumil ja kutseõppeasutusel on võimalik kasutada koolide ressursse ühiselt.

Muudatused seadusloomes.

PGS-i kavandatakse muudatusi, mis annavad õpetajatele senisest selgemad õigused koolis turvalisuse tagamiseks ning ohu ennetamiseks. Samuti valmistatakse ette muudatused, millega nüüdisajastatakse õppekorraldust ja õpitulemuste hindamist ja muudetakse see paindlikumaks.

Kavas on nii põhikooli kui ka gümnaasiumi riikliku õppekava muutmine. Hindamisest kujundatakse õppimist ja arengut toetav tööriist, luuakse selgemad raamid valikute pakkumise võimalustele ja kohustustele. Täpsustatakse õppe ja kasvatuse korraldamise aluseid, sh õpilaste nädalakoormuse kujunemist ning senisest suuremat ainevaldkondlikkust põhikoolis.

Kavandatakse ka muudatused põhi­kooli lõpueksamite hindamises, taga­si­­sidet hakatakse andma hinde asemel eksamipunktides.

Jõustusid haridus- ja teadusministri määruse „Tugispetsialistide teenuse kirjeldus, selle teenuse riigi poolt osutamise ulatus, tingimused ja kord ning teenuste hinnad” muudatused.

Jõustus tulumaksuseaduse muudatus, millega muutub koolituskulude tulumaksutagastuse regulatsioon täiskasvanute täienduskoolitustel osalejatele ning huvikoolis õppijatele.

Töötatakse välja koolikaardi lahendus.

Eelmise aasta lõpus loodi Ha­ri­dus­Silma kaudu võimalus tutvuda hariduse tulemuslikkust ja tõhusust iseloomustavate näitajatega. Koolikaardile koondatakse ühe kooli näitajad. Kooli­ kaart on suunatud kasutamiseks laiemale avalikkusele lihtsalt kättesaadava ja kasutatava vahendina konkreetse kooli tegevuse ja tulemuslikkuse kohta info saamiseks.

Arendatakse ettevõtlusõpet.

Käivitub programm, millega tõhustatakse ettevõtlusõpet nii üld-, kutse- kui ka kõrgkoolides, et kujundada koolilõpetajates ettevõtlikku hoiakut, parandada ettevõtlusteadmisi ja -oskusi.

Avalik-õiguslike ülikoolidega sõlmitakse uued halduslepingud.

Kuue avalik-õigusliku ülikooliga lepitakse kokku vastutusvaldkonnad, eesmärgid ja nende saavutamiseks vajalik tegevus. Olulisimad märksõnad on kõrgharidusõppe kvaliteet, tõhus korraldus ja tihe seos ühiskonnaga.

Eesti keelestrateegia.

Alustatakse uue Eesti keelestrateegia koostamist, mis seob eesti keele arengukava ja võõrkeelte strateegia eesmärgid ja tegevuse.

Panustatakse eesti keele õpetamisse väliseesti kogukondades ja muukeelsetele täiskasvanutele.

Teadus.

Jätkub diskussioon, kuidas parandada Eesti teaduse ja kõrghariduse konkurentsivõimet. Valminud on HTM-i analüüs teadus- ja arendusnõukogu (TAN) raporti ettepanekute kohta, TAN on otsustanud toetada peamisi soovitusi. Ressursside parimaks kasutamiseks on vältimatu konsolideerimine. Ministeerium jätkab asutuste ühinemisläbirääkimisi, riigikantselei käivitab koos partneritega rakkerühma pikema ajaperspektiiviga soovituste rakendamiseks.

Toetatakse kompetentsikeskuste arendamist Tallinna ülikoolis ja Tartu ülikoolis.

Eesmärk on koondada õpetajakoolituse eest vastutavatesse ülikoolidesse maailma parimad kogemused ja siinne metoodiline oskusteave. Keskused pakuvad keskkonda uuenduslike lahenduste väljatöötamiseks ning panustavad nende rakendamisse. Aitavad lõimida teoreetilisi õpinguid praktikaga, koordineerivad ülikoolide ja koolide ühisprojekte, uuringuid, pakuvad täiendusõpet jm.

Panustatakse õpetajaameti kuvandisse ja mainesse.

Õpetaja kuvandi ja -ameti mainega seotud algatused seotakse tervikuks ning tuuakse juurde sihtrühmapõhine tegevus, et muuta koolis töötamine arvestatavaks valikuks parimatele. Kevadel valmib koostöös partneritega kontseptsioon, mis on aluseks järgnevate aastate tegevusele.

Koostöös õpetajakoolitust pakkuvate ülikoolidega arendatakse välja praktikasüsteem.

Selle tulemusena on õpetajaks õppijatel võimalus senisest paremini omandada õpetamisoskusi ja tutvuda eri koolikultuuridega juba õppimise ajal.

Koolijuhtide kompetentsuse tõstmine.

Et koole juhiksid pädevad ja motiveeritud juhid, uuendatakse koostöös koolijuhtide ühenduste ja koolipidajatega koolijuhi kompetentsusmudelit, mis on aluseks värbamisele, tagasisidestamisele ning täiendusõppe pakkumisele. Jätkatakse hindamissüsteemi väljatöötamist, et võimaldada direktoritele regulaarset professionaalset tagasisidet nende töö kohta ning anda soovitusi täiendusõppeks.

Programmi „Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid” raames võimaldatakse koolimeeskondade ühist õppimist uueneva õpikäsituse rakendamiseks, toetatakse võrgustikutööd, mitmekesistatakse võimalusi õpetajate ja koolijuhtide professionaalseks arenguks.

Avaneb digitaalse õppevara portaal e-Koolikott.

See võimaldab otsida õppevara eri keskkondadest, nii tasulist kui ka tasuta. Õpetajad saavad kombineerida eri tüüpi õppematerjale ja teha komplektid õpilastele ja kolleegidele kättesaadavaks. Kasutajad saavad õppematerjale hinnata ning teiste tagasisidest lähtuvalt valida.

Riik arendab üld- ja kutsehariduse õppevara.

Luuakse ülevaade nii olemasolevast kui ka vajaminevast digitaalsest õppevarast, mis toetab üldhariduse õppekavade rakendamist, ja tellitakse järgnevatel aastatel koolidele tasuta kasutamiseks. Info koondatakse e-Koolikoti portaali.

Eelmisel aastal toimus ideekonkurss digitaalse õppevara loomiseks, et toetada eesti keele teise keelena õpet. Õppevara saavad koolid tasuta kasutama hakata 2016/2017. õppeaastal.

Kutsekoolide ettepanekute põhjal tellitakse digitaalset õppevara tehnilistesse valdkondadesse.

Plaanis on toetada koolipidajaid ühiselt kasutatavate õppeklasside loomisel üldharidus- ja kutsekoolides, et võimaldada uuenduslikku õppevara kasutada suuremal hulgal õpilastel. Sel aastal töötatakse välja kontseptsioon nüüdisaegse ja uuendusliku õppevara ühiskasutuse korralduseks kolmes üld- ja kutsehariduse valdkonnas.

Tänavu on varasemast soodsamad kaasfinantseerimise tingimused soetamaks seadmeid, mis aitavad edendada tehnoloogiaharidust ning õpetada tehnoloogiat läbiva teemana ainetundides.

Õpetaja­ametiga seotud tähtajad

• Õpetajakutse taotlemise tähtajad on 5. veebruar ja 5. oktoober.

• 13. märtsini saab esitada avaldusi „Noored kooli” järgmisesse lendu kandideerimiseks. Aprilli lõpuks valitakse välja 10. lend, kes alustab sügisest koolides.

• 15. märtsini on võimalik lapsevanematel registreerida kooliõpilasi „Noored kooli” suvekooli Kiviõli linnalaagris.

• Hiljemalt 6. maiks ootab „Noored kooli” ettepanekuid ja soove koolijuhtidelt programmi osaleja leidmiseks oma kooli.

• 13. juunil lõpetab 8. lend „Noored kooli” programmi. Oktoobris algab uus kandideerimisvoor 11. lendu.

Eksamid, testid

Jätkub järk-järguline üleminek e-tasemetöödele ja e-eksamitele.

Valmivad kujundavat hindamist toetavad e-ülesanded eri ainetes ning vähemalt eesti keele ja matemaatika e-tasemetööd põhikoolis. Välja töötatakse digipädevust hindav tasemetöö.

6. klassi tasemetööd toimuvad elektrooniliselt.

Pabertöid sel kevadel ei koostata. Koolid saavad oma arvutite tehnilist valmisolekut ja tarkvara seadistust hinnata Innove veebilehe näidistesti abil. Eksamite infosüsteemi kasutusjuhendid: http://www.innove.ee/et/yldharidus/eksamite-infosusteem/kasutusjuhendid. Elektrooniliste taseme- ja eksamitöödega seotud info: http://www.innove.ee/et/yldharidus/e-testid.

Uus tasemetööde ja eksamite määrus sätestab üheselt, et tasemetöö tulemuse põhjal ei panda hindeid ja selle tulemus ei mõjuta aastahinnet. Tasemetöö tulemusi tuleks koolis analüüsida ja anda sisulist tagasisidet nii õpilastele kui ka vanematele.

Põhikooli lõpueksamite periood kestab 30. maist 14. juunini.

Riigieksamid.

Riigieksamite periood algab enamiku gümnaasiumilõpetajate jaoks 25. aprillil eesti keele eksamiga. Täpne ajakava: http://www.innove.ee/et/riigieksamid/riigieksamid. Eksamid kestavad 10. juunini.

Eksamitele registreerumise tähtaeg 20. jaanuar.

Kooli­vaheajad

Kevadvaheaeg on 19.–27. märtsini, suvevaheaeg 4. juunist 31. augustini.

Sügisvaheaeg on 22.–30. oktoobrini, talvevaheaeg 23. detsembrist 8. jaanuarini.

Alusharidus ja lapsehoid saab peagi ühtseks reguleeritud süsteemiks.

Sündmused, konkursid, võistlused

• 20. jaanuaril esitletakse Tartu loodusmajas „Teadushuvihariduse käsiraamatut”.

• 23. ja 24. jaanuaril toimub Kiviõlis „Noored kooli” vilistlaskogunemine, teemaks disainmõtlemine hariduses.

• 2.–9. veebruarini kestab turvalise interneti nädal.

• 4. ja 5. veebruaril on Pärnus haridusjuhtide aastakonverents.

• 18. veebruaril on noorteseire aastaraamatu esitluskonverents.

• 19. veebruaril toimub õpetajate liidu ümarlaud „Õigus õpetada, õigus õppida”.

• 24. veebruaril antakse üle riigi teaduspreemiad ja Wiedemanni riiklik keeleauhind.

• 26. ja 27. veebruaril toimub Põltsamaal üleriigiline õpilaste kõnevõistlus Kuldsuud.

• 29. veebruar on õpilaskonkursi „Maailmariik Eesti” tööde esitamise tähtaeg.

• 1. märts on õpilaste teadustööde riikliku konkursi ja kasvatusteaduslike tööde riikliku konkursi tähtaeg.

• 2. märtsil on koolijuhtide ühenduse üldkogu.

• 3. ja 4. märtsil toimub Berliinis õpetajakutse tippkohtumine ISTP 2016, mida korraldavad OECD ja maailma õpetajate organisatsioon Education International. Tippkohtumisele on kutsutud haridus- ja teadusminister, haridustöötajate liitu esindab esimees Reemo Voltri.

• 10. märtsil toimub Tallinnas konverents eesti keele kui teise keele õpetamisest.

• 10. märtsil on üleriigiline õpilaskonkurss Kirjandusraal (Nõo reaalgümnaasium, Tartu Tamme gümnaasium, emakeeleõpetajate selts).

• 11.–14. märtsini toimub Stock­hol­mis välismaal töötavate eesti keele ja kultuuri õpetajate konverents.

• 14. märtsil leiavad üle Eesti aset emakeelepäeva üritused.

• 18. märtsil on Huvitava Kooli parimate praktikate päev.

• Märtsis on teaduse populariseerimise projektikonkursi tähtaeg.

• 14. aprillil on lastekaitse liidu suurprojekti „Kiusamisest vaba lasteaed ja kool” rahvusvaheline konverents Swissoteli konverentsikeskuses.

• 14. ja 15. aprillil on HITSA rahvusvaheline kevadkonverents KUMU-s.

• 21. aprillil antakse Tartus kasvatusteaduste konverentsil üle konkursi preemiad.

• 22. aprillil toimub Väike-Maarjas Wiedemanni konverents ja istutatakse tamm.

• 22. ja 23. aprillil toimub Ahhaa teaduskeskuses III Baltimaade logo­peedia kongress.

• 28. ja 29. aprillil on Tallinnas Kultuurikatlas õpilaste teadusfestival, teadustööde konkursi lõppvoor ja lõpetamine.

• 7.–14. maini toimub Eestis 14. rahvusvaheline õpilaste loodusteaduste olümpiaad EUSO 2016.

• 12. ja 13. mail on Tartu ülikoolis Eesti-Soome alushariduse konverents „Juhtimine tulevikus – väljakutse juhtide ja õpetajate professionaalsusele”.

• 27. mail on õpetajate liidu kevadkonverents „Õpetaja koolikultuuri kujundajana”.

• 9.–11. juunini toimub Eestis rahvusvaheline Põhja- ja Baltimaade võõrkeeleõpetajate konverents „Keeleõpetaja ja -õpetamine muutuvas ajas”.

• 15.–17. juunini on TLÜ-s rahvusvaheline emakeele õpetuse uurimise ühingu konverents.

• 6. ja 7. augustil korraldab „Noored kooli” suvekonverentsi, 12. ja 13. augustil osaletakse arvamusfestivali haridusala loomisel.

• 7.–9. augustini toimub õpilaste teadusliku ühingu suveseminar Viitnal.

• 8. ja 9. augustil on õpetajate liidu suvekool „Mida mõtled, õpetaja?”, 12. ja 13. augustil on õpetajate liit arvamusfestivalil õpiorus.

• 17. ja 18. augustil toimub teaduse populariseerijate suvekool.

• 1. septembril algab HITSA õpilastööde konkurss.

• 15. septembril on teaduse populariseerimise auhinna konkursi tähtaeg.

• 30. septembril on emakeeleõpetajate sügiskonverents.

• 8. oktoobril aasta õpetaja gala, ETV otseülekanne Jõhvi kontserdimajast.

• 14.–21. oktoobrini on täiskasvanud õppija nädal.

• 15. oktoobril on õpilasleiutajate riikliku konkursi ja üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi tähtaeg.

• 15.–23. oktoobrini on üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week.

• 25.–27. oktoobril Tartu haridusfestival.

• 27. oktoobril toimub õpetajate liidu sügisseminar.

• 27. ja 28. oktoobril on keelekümblusprogrammi aastakonverents.

• 28. oktoobril toimub EHL-i üldkoosolek, valitakse uus juhatus, tehakse kokkuvõte neljast aastast ning pannakse paika plaanid järgnevaks.

• 23. novembril on teaduskommunikatsiooni konverents, Eesti teaduse populariseerimise auhindade kätteandmine.

• 1. detsembril välishindamise aastakonverents.

• 1. detsembril annavad emakeele selts ja emakeeleõpetajate selts eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppivatele üliõpilastele välja stipendiumid.

• 5.–8. detsembrini toimub Euroopa õpetajate katusorganisatsiooni ETUCE kongress. Valitakse uus juhatus ja president, pannakse paika plaanid järgnevaks. Arutlusel ka Euroopas aktuaalsed hariduspoliitilised küsimused.

• 8. detsembril lõpetatakse Tal­linnas leiutajate konkurss.

• 15. detsembril on üliõpilaste teadustööde riikliku konkursi lõpetamine

Loetelu ei ole ammendav ega lõplik.