Araabia keeles on 1 + 1 alati 2
Araabia keel ei ole raskem kui teised keeled. Kui araabia keeles on reegel, leiab erandeid sellele harva. Ja tähtede selgeks saamine on paari nädala küsimus. Paraku on araabia keele õppimise võimalused Eestis tagasihoidlikud.
Euroopa pagulaskriisi tingimustes on vaja kõnelda haridusest. Ühelt poolt on oluline, et eestlased mõistaksid paremini araabia keelt ja kultuuri, teisalt peaks araablastel olema võimalik sulanduda Eesti ühiskonda. Hariduse tugisammas on keel. Kaasaegne araabia keel on 27 alakeelega makrokeel, mille dialekte räägitakse üle kogu araabia maailma ning mille ametlik keel on araabia ühiskirjakeel. Araabia dialektid võivad omavahel märkimisväärselt erineda, mistõttu ühist suhtluskeelt koolides õpetada on võimatu. Eesti kontekstis saab abiks olla araabia kirjakeel, mis jaguneb omakorda kaheks: modernne araabia kirjakeel (meedia ja raamatute keel) ning klassikaline araabia kirjakeel, mis säilinud muutumatuna ligi 14 sajandit.
Arvatakse, et araabia keel on keeruline tähestiku tõttu. Tegelikult on hoopis teisiti – araabia keel ei ole raskem kui ükski teine keel, võib-olla saab araabia keele grammatikat pidada isegi lihtsamaks kui paljude indoeuroopa keelte grammatikat. Kui araabia keeles on reegel, leiab erandeid sellest harva, seega on ka grammatikat lihtsam õppida. Eesti keele 14 käände asemel on araablastel kolm. Araabia keel on kaupmeeste keel, st 1 + 1 on alati 2, mitte kunagi 2,5 või 3. Reeglid on lihtsad ja loogilised, erandeid vähe.
Tähestikku peetakse raskeks vaid seetõttu, et need tähed on meile võõrad. Kui aga end kätte võtta, siis on tähtede selgeks saamine paari nädala küsimus. Mida araabia keeles raskeks võib nimetada, on hoopis sõnavara, kuna tegemist on ühe maailma suurima sõnavaraga keelega. Samas, igapäevaelus kirjutades või rääkides ei olegi oluline kõiki sõnu või isegi sõnatüvesid tunda.
Õpe eri tasanditel
Araabia keelt õpitakse Eestis väga erinevatel põhjustel: usk, reisi-, keele- või kultuurihuvi, töö. Õppevõimalusi pakutakse mitmel tasandil, vastavalt huvi suunale. Õppida on võimalik tasulistes keeltekoolides, rahvaülikoolides (Tallinn, Tartu), ülikoolides (TLÜ ja TÜ), Vanalinna hariduskolleegiumis tasulise valikkursusena, islami kultuurikeskuses Turath vene ning eesti keele baasil.
Koolitusfirmadest tasub märkida A&Alif Studium OÜ-d, kellel on koolitusluba araabia keele õppekavale ja kes pakub Moodle’i-põhist araabia keele algajate kursust. Lisaks on uue teenusena võimalik tellida araabia keele algajate kursust eraõpetajaga. Lektor Kätlin Hommik-Mrabte on lõpetanud Pariisi ülikool IV (Sorbonne) ja omandanud tõlkemagistri kraadi TÜ-s, olnud õpetaja, lektor koolides, ülikoolides. Kursus koosneb seitsmest audio-, video- või PowerPointi loengust ja hulgast lisamaterjalist, võimaldades omandada keeletaseme tunnistuse.
Tallinna ülikool on Eestis ainus kõrgkool, kus araabia keelt on võimalik eraldi erialana õppida. Lähis-Ida ja Aasia kultuuriloo arabistika suund avati 2007. aastal. TLÜ-s õpetavad arabistika eriala Saksamaalt pärit professor Otto Jastrow ja lektor Helen Geršman.
Õpinguid alustatakse kirjakeelest ning õpetatakse ühte dialekti. Bakalaureuseõppes on põhirõhk kirjakeele alustel, võimekusel aru saada klassikalisest tekstist, tänapäevasest standardkeelsest tekstist, kõnekeele algete omandamisel. Peale bakalaureusekraadi algab tegelik põhitöö ehk ühe keelesuuna süvaõpe.
Araabia keele tudengeid on TLÜ-s praegu 10, keelega tegelemine nõuab pingutust, mistõttu väljakukkujaid on palju. Kasutatakse O. Jastrowi ja tema kaasprofessori õpikut ning mõlema õppejõu enda loodud materjale. Kirjakeele õppimisel kasutatakse Hans Wehri „Arabic-English Dictionaryt”. Vastupidist varianti eriti polegi. Vene-araabia sõnaraamat on praegu parim.
Õppevahendeid napib
Tartu ülikoolis hakati arabistikat uurima 19. sajandil, kuid araabia keelt on seal õpetatud alles 1991. aastast. Tavaliselt õpivad TÜ maailma keelte ja kultuuride kolledžis, mille araabia keele kursusi koordineerib Aasia regiooni keelte osakond, araabia keelt teoloogiatudengid, kellele korraldatakse ühekuuline kursus.
TÜ tudengitele ja külalisüliõpilastele on kursustel osalemine tasuta, kuid tasulised õppevõimalused eksisteerivad ka vabatahtlikele. Aine läbinu tunneb araabia keele tähestikku ja meedias kasutatavat baassõnavara. Lisaks teeb kursusel osalenu vahet araabia maailma suurematel piirkondadel ning teab olulisimaid araabia kultuuri ja eluolu mõjutavaid tegureid ning seoseid läänemaailmaga. Õpetajaks on 2007. aastast Helsingi ülikooli araabia keele vanemlektor Faruk Abu Chacra, kes on Eestis välja andnud araabia keele õpiku „Arabic Around the World”.
Kõige enam on araabia keele huvilisi oma teadmistejanu kustutada saanud islami kultuurikeskuse Turath loengute abil. Seal on õpetatud araabia keelt nii moslemilastele (alates 2005), mosleminaistele kui ka mittemoslemitele. Õpetajateks on Kristi Ockba, Kätlin Hommik-Mrabte ja Samih Farag. Samuti on toimunud keelekursusi riigiteenistujatele ja ettevõtjatele.
Iseloomulik on suur õppevahendite nappus – puudust tuntakse sõnaraamatutest, grammatikaõpikust, dialektiraamatutest, audiomaterjalidest. Seetõttu on oluline, et 2015. aasta detsembris ilmus esimene eestlaselt eestlastele koostatud „Araabia keele vestmik-sõnastik”, mille vasted on eesti keeles, araabia kirjakeeles, transkriptsioonis ning Maroko, Egiptuse ja Süüria dialektides. Araabia keele grammatikat on seni eestlastele selgitatud muude keelte kaudu. Eespool mainitu on esimene raamat, kus arvestatud eesti keele omapäraga, mistõttu annab vestmik-sõnastik eestlastele hea võimaluse omandada esimesi teadmisi araabia keelest ja araablastele eesti keelest, kultuurist, ajaloost. Lisaks on raamat väärtus omaette – sellesse on panustanud kokku 18 oma valdkonda hästi tundvat inimest. Boonuseks on raamatu audiofailid.