Hiina keel on lihtsam kui paljud Euroopa keeled

Miks alles nüüd ilmus esimene eestlastele kirjutatud hiina keele õpik?

Märt Läänemets, TÜ sinoloogia vanemteadur, õpiku kaasautor:

Hiina keelt on Tartu ülikoolis tõepoolest õpetatud juba ligi 80 aastat – sellega alustas 1930-ndatel tuntud õigusteadlane ja Hiina-huviline Leo Leesment (1902–1986), enam-vähem regulaarselt aga 1955. aastast, mil Pent Nurmekund (1906–1996) rajas orientalistikakabineti. Kuid ükski varasem õpetaja pole omakirjutatud õpikuni jõudnud. Põhjus on vast selles, et õpiku, liiatigi mingi võõrkeele esimese õpiku kirjutamine on väga raske ja töömahukas ettevõtmine. Hiina keel on ülikoolis paraku ka praegu vaid fakultatiivne õppeaine. Seega ei ole selle keele õpetajatel olnud erilist motivatsiooni ega institutsionaalset tuge nii suureks tööks. Mõni aasta tagasi võttis asja üles aga TÜ endine õppeprorektor Martin Hallik, kes autoritele ettepaneku tegi ja ülikooli rahatoetuse tagas. Nii see õpik siis tasapisi valmis ja läinud aasta lõpul ka trükivalgust nägi. Rahaga toetas õpiku kirjutamist haridus- ja teadusministeerium. Ilmselt oli aeg küps nii tegijate kui ka kõrghariduse ja keeleõppe korraldajate poolelt.

Kui palju on Eestis hiina keele õppijaid?

Täpseid andmeid mul ei ole, aga kindlasti kümneid, kui mitte sadu. Peale TÜ ja TLÜ, kus hiina keelt õpetatakse juba ammu, on kursused jõudnud ka EMÜ-sse ja TTÜ-sse. Samuti korraldavad kursusi mitmed keelekoolid. Eriti rõõmustav on, et hiina keel on juba üsna mitme gümnaasiumi õppekavas teise või kolmanda võõrkeelena.

Kuidas hindate meie inimeste huvi?

Õppijate hulk näitab, et huvi on üsna suur. Eks inimeste, eriti noorte teadvusse on jõudnud, et Hiina ei ole ainult kauge ja eksootiline maanurk, vaid üks maailma juhtriike, iidse kultuuriga maa, ja et hiina keele kõnelejaid on maailmas kõige rohkem. Kes praegu hiina keele kui tulevase maailmakeele õppimist ei alusta, on varsti lootusetult rongist maas.

Miks tasub just selle õpiku järgi hiina keelt õppida?

Õpik on koostatud algupäraselt eesti keeles ja eestikeelset õppijat silmas pidades. See annabki võõrkeelsete ja tõlgitud õpikute ees peamise eelise. Seletused, eriti häälduse kohta, peavad silmas eesti keele häälduse omapära ning ka sõnade tähendused on püütud leida mitte lihtsalt sõnaraamatu järgi, vaid arvestades iga sõna sügavaid seoseid eesti keeles ja keele ajaloos. Õpik on põhjalik ja süstemaatiline. Kõnekeele kiirkursuseks see siiski kõige paremini ei sobi. Raamatus on ka hiina kultuuri selgituste osad, mis teeb temast teejuhi huvilisele, kes ehk kohe keelt õppida ei soovigi. Loomulikult on keelt kõige tulemuslikum õppida tunnis hea õpetaja käe all, kuid autorite arvates sobib õpik väga hästi ka iseõppijale.

Eesti keeles on ütlus „keeruline kui hiina keel”. Kas kinnitate või lükkate ümber?

Pigem lükkan ümber. Hiina keel ei ole raskem ega keerulisem õppida kui ükskõik mis teine võõrkeel. Häälduse ja eriti kirja õppimine algtasemel võtab ehk mõnevõrra rohkem aega kui meile tuttavamate keelte puhul, kuid kui kõne ja kirja alused käes, ei tohiks hiina keel küll raske olla. Pigem lihtsam kui paljud Euroopa keeled, sest grammatikat meie mõistes hiina keeles praktiliselt ei olegi. Ei sõnamuutusi, käändeid, pöördeid, arvu, sugu ega isegi aegu. Nii et pigem võiks öelda – lihtne nagu hiina keel.