Igal tööl on oma lõhn

29. jaan. 2016 Margarita Kask Pärnu Mai lasteaia õpetaja - Kommenteeri artiklit

Eelmised kaks nädalat olid Pärnu Mai lasteaia 4. rühmas avastusrohked. Suunatud uurimisõppes meelte teemat läbides on lapsed jõudnud tutvuda juba nägemis-, kuulmis- ja kompimismeelega. Nüüd võeti käsile haistmismeel.

Lapsed tegid tutvust mitme vana, kuid tänapäevalgi elujõulise ametiga: lambakasvataja, sepp ja kalur. Selgus, et igal tööl on ka oma lõhn.

Miks lambaid kasvatatakse? Miks lambavill tundub katsudes rasvane ja lõhnab imelikult? Kuidas ja miks lammast pügatakse? Kõik küsimused leidsid vastuse. Selgeks sai teekond lambavillast kudumiteni. Lisaks teadmistele lammastest ja nende kasvatajatest said lapsed tunda villa pehmust ja lõhna, õppisid lõnga kerima ja meisterdasid seda oskust kasutades igaüks ka endale lamba.

Sepa amet ja tööriistad pakkusid suurt huvi nii poistele kui ka tüdrukutele. Lapsed teadsid, et sepp on tugev mees, kes taob tulisest rauast naelu ja hobuseraudu. Õppekäigul Pärnu sepikotta, kus meid võõrustas tore sepp Aleksei, nägid lapsed, kuidas kasutatakse alasit ja vasarat ning tule kõrgust reguleeritakse. Põnev oli näha, milliseks muutub kuumaks aetud metall, ja haista selle lõhna. Kõigil soovijail oli võimalik tunda enda käes haamri raskust ja ise rauda taguda.

Laste suureks rõõmuks valas sepp meile uueks aastaks õnne – välja tuli tore istuv inimkuju, münt süles. Külaskäigu lõpetuseks laulsime laulu „Sepapoisid” ja kinkisime sepale eelmisel päeval ühiselt küpsetatud piparkoogist hobuserauad. Rühma lõhna­tabelisse saime lisada: õli-, raua-, tule- ja suitsulõhn.

Seoses alanud merekultuuriaastaga võtsime luubi alla kaluri ameti. Mida kalur oma töös vajab? Millised ohud on merel? Millised kalad elavad meres? Millega neid püüda saab? Osa lapsi oli isade või vanaisade seltsis nendele küsimustele juba vastused leidnud ja jagas oma teadmisi ka teistele.

Kaluritöö lõhn on eriline – kalalõhn, mis jääb riiete ja käte külge. Nuusutasime suitsu-, soola- ja kuivatatud kala. Raamatust „Mirjam ja kalad” said selgeks tuntumad Eesti kalad. Et meie rahvuskala on räim, teavad kõik lapsed.

Sadamas nägime jäälõhkujat ja kaluripaati, mis hiljem kajastus laste maalitud piltidel, voolingutes ja meisterdustes.

Meeled on meie head abilised, kui oskad neid kasutada juba maast madalast. Meeltel on mälu!

MARGARITA KASK


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!