Ingliskeelsest kõrgharidusest: kommentaariks Oki raporti kohta
Analüüsinud nn Oki raportis toodud seisukohti ja ettepanekuid, leidis Eesti teaduste akadeemia, et selle raporti kõige tähtsam tulemus on laiapõhjalise diskussiooni tekkimine ühiskonnas kõrghariduse ja teaduse üle, sest see valdkond on meie arvates Eesti edasise edukuse ja arengu alus. Hoolimata tagasihoidlikust rahastusest ja inimressursside piiratusest, on Eesti teadus praegu maailmas mõjukas ning konkurentsivõimeline. Meie teaduse praegused edulood on Eestis aga varem tehtud teaduspoliitiliste otsuste tagajärg ja eksisteeriva süsteemi toimimise tulemus. Raportis on juhitud õigesti tähelepanu vajadusele rakendada saavutatud taset senisest paremini ühiskonna teenimiseks. Seetõttu ühineb teaduste akadeemia raporti seisukohaga, et Eesti teaduskorralduse praegune olukord ei ole rahuldav. Raporti üks põhijäreldusi, et teadus ja kõrgharidus peavad kasvama välja teenuste pakkuja rollist ühiskonna arengumootoriks, on meie riigi arengu seisukohalt väga oluline. Ükski analüüs ja selle järeldused ei saa olla nii täielik, et hõlmata kõiki kuhjunud probleeme ja näidata kõigile neile lahendusi. Akadeemia leidis, et paljud raporti seisukohad ja ettepanekud vajavad edasist täpsustamist ja kindlasti sidumist Eesti teadus-, arengu- ja innovatsioonistrateegia prioriteetidega.
Lisaks ei saa teaduste akadeemia nõustuda soovitusega minna riiklike normatiivaktide tasemel kõigi ülikoolide tehnika- ja tehnoloogiavaldkondade magistri- ning doktoriõppes üle ingliskeelsetele õppekavadele ja õpetusele. Doktoriõppe jaoks ei ole siin praegugi probleeme: selle taseme väljundiks on teadusartiklid ja doktoridissertatsioonid, mis on põhiliselt ingliskeelsed. On ju kogu teadus oma olemuselt rahvusvaheline ja teadlased tegutsevad „globaalses külas”, kus üksteisest arusaamiseks on praegu universaalseks keeleks inglise keel (nagu seda oli keskajal ladina keel). Magistriastmel, kus lõpetanud hakkavad tavaliselt tööle Eesti ettevõtetes ja asutustes, on emakeelne õpe tööga toimetulemiseks, aga ka laiemalt keelekultuuri hoidmiseks ja arenguks ilmtingimata vajalik. Seepärast peaks sellel tasemel enamik õppest olema eestikeelne (see ei tohiks takistada ingliskeelsete magistrikavade olemasolu rahvusvaheliseks õppeks, nagu see juba praegu ka on).
#Analüüsinud nn Oki raportis toodud seisukohti ja ettepanekuid, leidis Eesti teaduste akadeemia, et selle raporti kõige tähtsam tulemus on laiapõhjalise diskussiooni tekkimine ühiskonnas kõrghariduse ja teaduse üle, sest see valdkond on meie arvates Eesti edasise edukuse ja arengu alus.#
Teadlasi on populatsioonis umbes 1 promill. Kui laiapõhjalist arutelu kavatseb Teaduste Akadeemia? Kas jälle kogu selle promilli piires või soovitakse nüüd kaasata ka ülejäänud 99,9% teadusvälist keskkonda määrama teaduse kohta ühiskonnas ja lahendatavaid ülesandeid? Kas teadlased ootavad teaduse sisendisse teadusest väljast poolt akadeemilisi uurimisteemasid, mida nad saaks koos teadusrahaga ja mis oleks seotud Eesti majanduse ja kodumaiste tehaste tootearenduse vajadustega, et anda omapoolne panus riigi jõukusesse ja seega jätkusuutlikkusse tehaste konkurentsivõime suurendamisega eksporditurul või on eesmärk jätkata Eesti tehaste tootearenduse vajadusest lahus elevandiluust torni akadeemilises vabaduses tegelemist suvaliste päheturgatanud teemadega, millest igaühe lahenemise korral tuleks hakata kommertsialiseerimiseks ehitama uut tehast, selles tootmist käima lükkama ja siis turgu hõivama, et 10 aasta pärast kogeda seda, et tootmispõhise Korea teadlase samal ajal lahendatud tehasest tulnud probleem on lahendatud ja realiseeritud 9,5 aastat tagasi juba tooteks, mis on meil poes müüa?
#Hoolimata tagasihoidlikust rahastusest ja inimressursside piiratusest, on Eesti teadus praegu maailmas mõjukas ning konkurentsivõimeline. Meie teaduse praegused edulood on Eestis aga varem tehtud teaduspoliitiliste otsuste tagajärg ja eksisteeriva süsteemi toimimise tulemus.#
Kiitmise raske ülesande võiks teadlased jätta teadusest väljas pool olevatele hindajatele. Neile, kellele võiks kasu tuua teadlaste tegevus.
See, et promillil läheb paremini, teeb ülejäänuile head meelt, kuid TA tegevus erineb siiski kunstimeistrite tegevusest ja seda eriti jõukates kõrgtehnoloogilise tootmise ja kõrge teaduse ja hariduse tasemega tootmispõhistes riikides.
#Raportis on juhitud õigesti tähelepanu vajadusele rakendada saavutatud taset senisest paremini ühiskonna teenimiseks.#
Ühiskonda on võimalik teadlastel teenida, kui on välja selgitatud ühiskonna soovid teadlastele, mis ei saa seisneda selles, et ühiskond lepib sellega, mida teadlased ise on endale soovinud, vaid edastab teadlastele omad soovid majanduse edendamiseks ja eriti Eesti omanikega tehaste tootearenduse akadeemiliseks toetamiseks, et suurendada meie tehaste konkurentsivõimet eksporditurul.
#Seetõttu ühineb teaduste akadeemia raporti seisukohaga, et Eesti teaduskorralduse praegune olukord ei ole rahuldav.#
Põhiline puudus on selles, valdav osa teadusest tehakse teemadel, mis ei tule Eesti tehaste tootearenduse vajaduste baasilt ega leia seetõttu kommertskasutust eksportiva Eesti tehase tulu kasvatamises, mis võib ulatuda 1000 kordse tuluna, võrreldes TA tegevusse panustatud vahenditega. Kuna Eesti teadust rahastatakse valdavalt teemadel, mis ei ole välja selgitatud tehaste tootearendajatega või tööstuse eralaliitudega, siis reeglina ei jõuagi teadustulemused artiklitest kaugemale ehk ülikooli kulu faasist tehases 1000 kordset tulu teenima.
#Raporti üks põhijäreldusi, et teadus ja kõrgharidus peavad kasvama välja teenuste pakkuja rollist ühiskonna arengumootoriks, on meie riigi arengu seisukohalt väga oluline.#
Korea valis aastakümneid tagasi tootmispõhise ühiskonna ehk valis tööstuse riigi arengu mootoriks ja on nüüd saanud kõrgtehnoloogilise tööstuse, mis toodet arendab. Korea teadus baseerub omamaiste tehaste tootearenduse akadeemiliste probleemide lahendamisel ning on seega aktuaalne ja kõrge tasemega ning hästi rahastatud. Kõrge tasemega on ka tootmisega seotud haridus.
Eesti valis 24 aastat tagasi teadmistepõhise ühiskonna ehk valiski teaduse riigi mootoriks ja on nüüd saanud madaltehnoloogilise tööstuse, milles saab vaid madalat palka maksta ja mis ei tee Eestis tootearendust. Seega ei saa ka Eesti teadus baseeruda meie tehaste tootearenduse akadeemiliste probleemide lahendamisel ning pole seega eriti aktuaalne ega kõrge tasemega. Nüüd on selgunud, et suvalisel teemal teaduse tegemine ei vii igal teadustulemuste kommertsialiseerimisele ja tulu saamisele TA tegevusest.
Seega, tootmispõhise Korea tulemused näitavad, et tootmine ühiskonna arengu mootorina on viinud riigi kõrgetehnoloogilise tootmise kaudu jõukusele ja teaduse ning hariduse kõrgele tasemele.
Teadmistepõhise Eesti tulemused aga näitavad, et teadus ühiskonna mootorina pole viinud omamaise kõrgtehnoloogilise tööstuse tekkimisele ega sellega riigi jõukuse kasvule ning tehaste tootearenduse puudumine pole andnud võimalust teadusele baseeeruda tootearendusel ja kaasa aidata teaduse taseme ja riigi jõukuse kasvule.
“Ükski analüüs ja selle järeldused ei saa olla nii täielik, et hõlmata kõiki kuhjunud probleeme ja näidata kõigile neile lahendusi. Akadeemia leidis, et paljud raporti seisukohad ja ettepanekud vajavad edasist täpsustamist ja kindlasti sidumist Eesti teadus-, arengu- ja innovatsioonistrateegia prioriteetidega.#
Senine TAI strateegia baseerub teadmistepõhise ühiskonna nägemusel, mis eeldab, et suvalisel teemal tehtav teadusuurimus viib jõukuse tekkimisele.
TAI strateegia baasil koostatud Eesti arengukava 2014-2020 tekst ei sisalda terminit “tööstus”. Kuidas on võimalik vaid kulukast TAI tegevusest tulu saada, kui pole kaasatud tööstust ega arvestata tehaste vajadustega? Mittetööstuslikud ettevõtted on praktiliselt tuluta või väikese kasumiga või käibelt nii väikesed, et nende osakaal eksporti pole oluline.