Ingliskeelsest kõrgharidusest: kommentaariks Oki raporti kohta

15. jaan. 2016 Margus Lopp akadeemik, Eesti teaduste akadeemia ­peasekretär - 4 kommentaari

Analüüsinud nn Oki raportis toodud seisukohti ja ettepanekuid, leidis Eesti teaduste akadeemia, et selle raporti kõige tähtsam tulemus on laiapõhjalise diskussiooni tekkimine ühiskonnas kõrghariduse ja teaduse üle, sest see valdkond on meie arvates Eesti edasise edukuse ja arengu alus. Hoolimata tagasihoidlikust rahastusest ja inimressursside piiratusest, on Eesti teadus praegu maailmas mõjukas ning konkurentsivõimeline. Meie teaduse praegused edulood on Eestis aga varem tehtud teaduspoliitiliste otsuste tagajärg ja eksisteeriva süsteemi toimimise tulemus. Raportis on juhitud õigesti tähelepanu vajadusele rakendada saavutatud taset senisest paremini ühiskonna teenimiseks. Seetõttu ühineb teaduste akadeemia raporti seisukohaga, et Eesti teaduskorralduse praegune olukord ei ole rahuldav. Raporti üks põhijäreldusi, et teadus ja kõrgharidus peavad kasvama välja teenuste pakkuja rollist ühiskonna arengumootoriks, on meie riigi arengu seisukohalt väga oluline. Ükski analüüs ja selle järeldused ei saa olla nii täielik, et hõlmata kõiki kuhjunud probleeme ja näidata kõigile neile lahendusi. Akadeemia leidis, et paljud raporti seisukohad ja ettepanekud vajavad edasist täpsustamist ja kindlasti sidumist Eesti teadus-, arengu- ja innovatsioonistrateegia prioriteetidega.

Lisaks ei saa teaduste akadeemia nõustuda soovitusega minna riiklike normatiivaktide tasemel kõigi ülikoolide tehnika- ja tehnoloogiavaldkondade magistri- ning doktoriõppes üle ingliskeelsetele õppekavadele ja õpetusele. Doktoriõppe jaoks ei ole siin praegugi probleeme: selle taseme väljundiks on teadusartiklid ja doktoridissertatsioonid, mis on põhiliselt ingliskeelsed. On ju kogu teadus oma olemuselt rahvusvaheline ja teadlased tegutsevad „globaalses külas”, kus üksteisest arusaamiseks on praegu universaalseks keeleks inglise keel (nagu seda oli keskajal ladina keel). Magistriastmel, kus lõpetanud hakkavad tavaliselt tööle Eesti ettevõtetes ja asutustes, on emakeelne õpe tööga toimetulemiseks, aga ka laiemalt keelekultuuri hoidmiseks ja arenguks ilmtingimata vajalik. Seepärast peaks sellel tasemel enamik õppest olema eestikeelne (see ei tohiks takistada ingliskeelsete magistrikavade olemasolu rahvusvaheliseks õppeks, nagu see juba praegu ka on).