Kadrioru saksa gümnaasium muutuste tuules
Tänased õpilased ootavad, et kool tuleks neile rohkem vastu.
Kadrioru saksa gümnaasiumi koolipere on jõudnud arusaamisele, et tänapäeva õpilased on haridust omandades varasematest erinevate ootuste ja vajadustega ja tänane Eesti kool peab suutma neile vastu tulla. Muutunud õpikäsitus ei ole viirus, mida karta. Teistmoodi tegemine ja mõtlemine tuleb omaks võtta ja seda ühtse perena aineüleselt juurutada. Ja muutunud õpikäsitust rakendataksegi Kadrioru saksa gümnaasiumis igal rindel, ehkki mõttelaadi muutusega kohaneda ei ole lihtne ja kogu õppeprotsessi ümberhindamine võtab aega.
Võõrkeelne majandusõpe
Süvendatud keeleõpe on Eesti koolides tavaline nähtus. Kuid Kadrioru saksa gümnaasiumi keeleõpetajad on astunud sammu veel edasi. Nad tundsid juba ammu, et rahvusvahelisele (töö)maailmale pelgalt keele- ja grammatikatundides omandatust ei piisa. Nii avati eelmise õppeaasta 1. septembril esimene 10. klass saksakeelse majandusõppe suunaga, kus omandatakse viis tundi nädalas majanduse algteadmisi saksa keeles. Uuenduslik on seegi, et lisaks majandusteadmiste omandamisele saksa keeles saadame õpilased kahele praktikale – nii Eestisse kui ka Saksamaale. Nii kasvab noorte julgus võõras keeles tööalaselt suhelda. See kõik tuleb aga kasuks tööturule sisenemisel.
Saksakeelse majandusõppe läbinud õpilastel on suur eelis teiste keskkoolilõpetanute ees – nad valdavad vabalt saksa keelt, omavad majanduse erialateadmisi ja on praktikate käigus omandanud praktilisi oskusi töömaailmas hakkamasaamiseks. Meie uuenduslikkust on juba märgatud ka väljaspool kooli. Eesti kvaliteediühingu konverentsil „Kvaliteet ja innovatsioon” premeeriti meie saksakeelset majandusõppe suunda kui vastutustundlikku innovatsiooni hariduse valdkonnas. See autasu on andnud meile kindlustunde, et teeme õiget asja.
Kahe kooli pikaajaline koostöö
Meie kooli hümnis on read: „Kadriorus, puude vilus, suure maantee ääres …” Proovime head asukohta Tallinna kesklinnas, kümneminutilise jalutuskäigu kaugusel Tallinna ülikoolist parimal viisil oma õppekorralduse nüüdisajastamisel ära kasutada. Oleme olnud aastakümneid Tallinna ülikooli õpetajakoolituse üliõpilaste praktikakool. Aastal 2012 sõlmis meie kool Tallinna ülikooliga koostööleppe, et arendada üheskoos meie gümnaasiumi õppesuundi.
Ka käesoleval õppeaastal saavad gümnaasiumiõpilased koostöös Tallinna ülikooliga võtta osa kursusest „Meedia ja väitlus”, mille raames juhendavad õpilasi lisaks kooli juhendajale ka ülikooli õppejõud. Soodne asukoht ning hea koostöösuhe võimaldavad meie õpilastel käia õppekäikudel nii Tallinna ülikooli õppehoonetesse kui ka ajalehtede toimetustesse. Kursus „Meedia ja väitlus” on saanud õpilastelt väga kiitvat tagasisidet. Gümnaasiumiõpilane saab selle kursusega hingata esimese sõõmu ülikooli akadeemilist hõngu ning see kujundab temas õppimist väärtustavat hoiakut.
Kursus andis eelmisel õppeaastal õpilastele tõuke omal initsiatiivil taastada koolilehe traditsioon, mis koolis soojalt vastu võeti. Sellel õppeaastal jätkub kandideerimine Tallinna ülikooli haridusinnovatsioonikeskuse (HIK) partnerkooliks. Juba teine paar meie kooli õpetajaid läbib Tallinna ülikooli pakutavat rahvusvahelist koolijuhtimisprogrammi „Education 4 Future”.
Esimese „Education 4 Future” lennu lõpetanud õppejuht Sirje Kaljula ja gümnaasiumi õppetoolijuht Mihkel Kõrbe tõid programmist kaasa kogemuse, mis aitab luua selgemat arusaama 21. sajandi koolist ning toetab muutuva õpikäsituse juurutamist Kadrioru saksa gümnaasiumis. Tunneme selgelt, kuivõrd viljakas võib olla kooli ja teadusasutuse koostöö, ning sellest lähtuvalt näeme tulevikus üha tihedamat koostööd Tallinna ülikooliga.
Kunsti- ja muuseumitunnid gümnaasiumiastmes
Nagu meie asukoht on soodustanud läbikäimist Tallinna ülikooliga, nii oleme aastaid teinud koostööd ka Kadrioru kunstimuuseumiga. Kuna õpilased jõuavad koolimajast muuseumisse ühe vahetunniga, siis on nad käinud seal lossikooli tundides. Gümnaasiumiõpilased on saanud muuseumist nii kunsti- kui ka ajalooteadmisi – näituste ja projektide kaudu. Meie kool sõlmis Kadrioru kunstimuuseumiga neli aasta tagasi heade kavatsuste protokolli ja sellest on meil olnud palju abi kunstiõpetuse ja võõrkeelte ainekava arendamisel ning õpilaste uurimistööde juhendamisel – kunstimuuseumi teadurid on meie gümnaasiumiõpilaste uurimistööde kaasjuhendajad. Eelmisel õppeaastal kaitses meie gümnasist Hanna Maria Kokla uurimistöö baltisaksa naiskunstniku Angelika Kauffmanni maalide teemal. Selle põhjaliku töö kaasjuhendaja oli Kadrioru kunstimuuseumi kuraator Tiina-Mall Kreem, kes on ühtlasi meie kooli aktiivne lapsevanem.
Kunstimuuseum ei sobi vaid kunstitundideks. Muuseumis saab lisaks kunstiharidusele anda edasi ka muid teadmisi ja oskusi ning muuseumi kaunis keskkond sobib hästi õpikeskkonnaks ka kõige pisematele. Eelmisel õppeaastal toimusid meie esimese klassi saksa keele tunnid üks kord kuus Kadrioru kunstimuuseumis, kus käpikloom Hans lastega meisterdas, laulis ja väärikatelt kunstiteostelt näiteks loomi otsis. Õppida saab ju igal pool ja muutunud õpikäsitus seda soosibki.
Kes tahab saada arstiks, kes filmitegijaks
Oleme viinud oma algklassides sisse suunaõppe, et pakkuda õpilastele nüüdisaegset ja nende huvidest lähtuvat algharidust. Sellel õppeaastal avasime neli esimest klassi, millest kaks on saksa keele klassid, üks meedia- ja üks reaalklass. Saksa keele klassid pakuvad varajast keeleõpet mängulise ja õpilast mitmekülgselt arendava tegevuse kaudu. Meediaklass on ellu kutsutud ajendatuna meie kooli pikaaegsest õpilaste loodud traditsioonist – õpilasfilmifestivalist „KSG Nui”. Tänapäeva suurenenud meediatarbimine paneb muutunud kohustused ka koolile – tuleb kujundada kriitiliselt mõtlevaid meediatarbijaid ja -loojaid. Seetõttu soovime filmitegemisega ning blogipidamisega varakult algust tehes kujundada uut põlvkonda. „KSG Nuia” eeskujul on plaanis korraldada algklassidele oma filmifestival. Filmitegemine ja eri meediumidega tutvumine kujundab maast madalast teadlikku kodanikku. Reaalklass tekitab tulevastes insenerides, arstides ja Eesti IT-turgu edasiviivates noortes huvi reaalteaduste vastu. Olulisel kohal on siin uurimuslik projektõpe.
Esimeses kooliastmes juurutame juba mõnda aega ka üldõpetust, mis tähendab seda, et õppeained on omavahel lõimitud – ühe päeva jooksul ei toimu enam eraldi matemaatika, eesti keele, loodusõpetuse tunde, vaid õpilastes kujundatakse terviklikku maailmapilti. Üldõpetust juurutades pakume õpilastele juba varakult võimalust süvendada teadmisi ja oskusi oma huvidest ja eeldustest lähtudes. Üldõpetus pakub selleks häid võimalusi.
Võõrkeel ei pea olema eraldi õppeaine
Meie kooli vilistlase ja praeguse gümnaasiumi õppetooli juhi Mihkel Kõrbe eestvedamisel elustati paar aastat tagasi Kadrioru saksa gümnaasiumi võõrkeelse aineõpetuse traditsioon. Paljudes Eesti vene koolides on avatud keelekümblusklasse, kus vene kodukeelega õpilased omandavad kõiki õppeaineid eesti keeles. Meie kooli õpilased õpivad loodus- ja sotsiaalaineid nii põhikoolis kui ka gümnaasiumiastmes saksa keeles.
Mihkel Kõrbe on öelnud: „Lõimitud aine- ja keeleõpe pakub õpilastele eduelamust. Nad saavad saksa keele tundides omandatud keeleoskust kasutada ka teiste ainete tundides, harjutades seal oma saksa keelt teistsuguses, pingevabamas õhkkonnas. Kuna tegemist on varjatud keeleõppega, siis unustavad nad süvaõppele omase intensiivsuse ja lasevad loomulikumal teel saksa keelel endani jõuda. Lisaks muidugi sõnavara täiustumine ainespetsiifiliste sõnadega, mis toetab edasisi õpinguid mõnes saksakeelses kõrgkoolis.” Arvestades viimasel ajal Euroopas ja ka mujal maailmas toimuvat, on lõimitud aine- ja keeleõppe metoodika tulevikus ilmselt kõigis Eesti koolides kasutusel.
Kolme kooli videosild
Pilootprojekt kolme kooli videotundidest sai teoks tänu Kadrioru saksa gümnaasiumi aktiivsele vilistlasele Illimar Vesikule ja Tallinna ühisgümnaasiumi ning Westholmi gümnaasiumi uuendustele orienteeritud hoiakule. Pilootprojektiga loodi videosild, mille kaudu saavad ühest ja samast tunnist samaaegselt osa võtta kõigi kolme kooli õpilased, kuigi õpetaja viibis neist kohal vaid ühes. Tulevikus aitab taoliste infotehnoloogiliste lahenduste kasutamine avardada meie ning partnerkoolide õpilaste õpikogemust koolimaja seintest väljapoole, vajadusel ka riigipiiride taha. Pidades silmas rahvusvahelise mõõtmega majandusõppe suunda, näeme tulevikus ühiseid majandusõppe tunde ka Saksamaa partnerkooliga ja ühiseid töökoosolekuid sealsete kolleegidega. Meie direktriss Imbi Viisma näeb selles aga lahendust ka ühele koolijuhte painavale murele: „Praegu on probleemiks teatud aineõpetajate puudus. Videotunnid võimaldavad laiendada õpikeskkonda väljapoole kooli klassiruumist lahkumata. Nii saab õpilaste ette tuua teiste koolide ja ka kõrgkoolide huvitavaid persoone nende igapäevases töökeskkonnas. Videosild võimaldab laiendada koolide koostööd nii linna kui ka kogu riigi ulatuses.”
SUVILIIS SAKK