„Mobilitas Pluss”: 35 miljonit teaduse rahvusvahelistumisse
HTM suunab programmiga „Mobilitas Pluss” Eesti teadlaste, teadusasutuste ja ettevõtete rahvusvahelise nähtavuse parandamisse 35 miljonit eurot. „Mida nähtavamad me oleme ning mida rohkem on Eestis rahvusvaheliselt tuntud kõrge tasemega teadlasi, seda atraktiivsem oleme teadusriigina,” rõhutas minister Jürgen Ligi.
Üle kolmandiku „Mobilitas Plussi” eelarvest on mõeldud personaalset tüüpi uurimistoetusteks. Toetatakse eelkõige välisriigis töötamise kogemusega või seal doktorikraadi kaitsnud teadlaste tööleasumist Eestis. Välisriigi töökogemusega tippteadlasel on võimalus grandi toel luua Eestis oma uurimisrühm ja kaasata selle töösse siinseid doktorante jt üliõpilasi.
Toetatakse ka Eesti teadus- ja arendusasutuste, ettevõtete ja kõrgkoolide osalemist Euroopa teadusruumi, „Innovaatilise liidu” ja Horisont 2020 algatustes. Toetusega soovitakse suurendada Euroopa teadusuuringute nõukogu (ERC) grandi hoidjate arvu Eestis.
Raha saab ka ETAg-i Brüsseli büroo, mis pakub Eesti teadusasutustele, ettevõtetele ning riigile tuge kontaktide ja koostöövõimaluste vahendamisel. Teadusagentuuri eestvedamisel jätkatakse Eesti teaduse välisturundusega Research in Estonia võrgustiku toel ning pakutakse Eesti teadlastele võimalust osaleda rahvusvahelistel koolitustel ja õppevisiitidel.
„Mobilitas Plussi” elluviimist koordineerib Eesti teadusagentuur. Tegevuste kogumaksumus on 35,4 miljonit eurot, millest EL-i toetusi on ca 29,5 miljoni euroni. Riikliku kaasfinantseeringu osakaal on u 10% ning teadus- ja arendusasutuste omafinantseering vähemalt 6%. Paralleelselt teaduse rahvusvahelistumise programmiga „Mobilitas Pluss” töötati välja kõrghariduse rahvusvahelistumise programm „DoRa Pluss”, mis kinnitati 2015. aasta detsembris.
28 miljonit rakenduslikeks teadusuuringuteks
Järgmisel paaril aastal suunab HTM rakenduslikeks teadusuuringuteks 28 miljonit eurot. Minister Jürgen Ligi sõnul on eesmärk kindlustada, et teadustulemused leiaksid rohkem rakendamist ühiskondlike probleemide lahendamisel. Toetusega suurendatakse ülikoolide ja teadusasutuste võimekust ja motivatsiooni viia rakendusuuringuid läbi ühiskonnale aktuaalsetel teemadel.
Kuigi seaduse järgi on kõigi ministeeriumide ülesanne oma valitsemisalale tarviliku teadustegevuse ning selle rahastamise korraldamine, on senini praktika ministeeriumide lõikes olnud väga erinev. Lisaks uuringutele toetatakse ka poliitikaseiret ja analüüse, teadusnõunike ametikohti ministeeriumides ning infosüsteemide, sh Eesti teadusinfosüsteemi ETIS arendamist. Meetme kogumaksumus on 28 miljonit eurot, millest EL-i toetuse osakaal on kuni 85%, riikliku kaasfinantseeringu osakaal kuni 5% ja omaosalus ca 10%.
AIRE KOIK
Hea artikkel teadlaselt ja hea toode tootjalt on parim teadlase ka tootja rahvusvaheline teadvustamine. Kehva artiklit ja toodet saab reklaami ja teadvustuskampaaniaga tuntumaks teha, kuid see tuntus on artikli ja toote kvaliteediga määratud.
Parim reklaam ja teadvustamine on see, mis käib ilma reklaami ja teadvustamata kaasas artikli ja toote kvaliteediga. Seega, oleks mõistlikum ja efektiivsem panustada teaduse tegemise tasemesse ja tootearendusse, kui müügitegevusse.
Nagu ikka – valest otsast alustatakse. Ikka müün-müün-müün… Aga mida müüa? Müüa saab vajalikku. Olematut? Lisaks artiklist: need miljonid on ju ette nähtud Ligi sõnul…”et teadustulemused leiaksid rohkem rakendamist ühiskondlike probleemide lahendamisel. Toetusega suurendatakse ülikoolide ja teadusasutuste võimekust ja motivatsiooni viia rakendusuuringuid läbi ühiskonnale aktuaalsetel teemadel.” Kuidagi ei klapi vajadusega ja vajalikkusega. HTM toetus “sõnakunstnikele”? Mida siis MÜÜAKSE? Sõnu, bla-bla-blad? Kas seda raha heidetakse lennukilt või helikopterilt?
Müümise otsast on mõistlik alustada, sest turult saab teada, mida vajatakse. Kahjuks ei jõua turul oleva tehase tootearendusele vajalik akadeemiline teema Teadusagentuuri, kust see teadlasgrupile koos rahaga välja pakutaks. Teadlane saab oma uurimisraha vaid artiklikvaliteedi alusel talle endale päheturgatanud teemal. Vaja oleks aga teadlasele koos rahaga anda ka ühiskonnale vajalik akadeemiline teema. Teadusraha oleks vaja teemastada ja selleks peaks Teadusagentuur tegema tõsist eeltööd koos tööstuse erialaliitudega ja tehastega. Siis suureneks teaduse mõju ühiskonnale ilma, et teadusraha juurde oleks vaja.