Nuhvliga loodusvaatlusele

22. jaan. 2016 Silja Kana ja Reigo Roasto Eesti looduseuurijate selts ja keskkonnaagentuur - Nuhvliga loodusvaatlusele kommenteerimine on välja lülitatud

Loodusvaatluste nutirakendus ja andmebaas on toeks nii õpetajale kui ka õppurile loodusõppes ja ka uurimistöös.

Loodusega seotud nutirakenduste hulgast leiame nüüd ka loodusvaatluste rakenduse, mis on loodusvaatluste andmebaasi (http://lva.eelis.ee) lihtsustatud versioon nutiseadmete jaoks. Rakendus võimaldab info loodusvaatluse kohta kirja panna juba vaatluspaigas. Kui nutiseadet pole, saab endiselt kasutada ka veebi­versiooni. Selleks tuleb teha väljas vaatluste kohta märkmeid ja hiljem need arvuti taga andmebaasi kanda. Õpilased, kel on aga nutiseade, saavad omaalgatuslikult loodusvaatlusi teha, need juba vaatluspaigas andmebaasi sisestada ja kasutada neid hiljem näiteks oma uurimistöö jaoks.

Nutirakendus on lihtsa loogikaga ja mõeldud operatiivseks tööriistaks vaatluste talletamisel. Tulenevalt laste ja noorte suurenevast nutihuvist tasub loodusvaatluste nutirakendust neile kindlasti tutvustada, võimalusel koos konkreetse ülesandega vaatlusi kirja panna.

Arvestades noorte kogemusi nutiseadmetega ja arvutimaailmas, peaksid loodusvaatluste andmebaasi ja selle nutirakenduse kasutamisega hakkama saama juba teise kooliastme õpilased.

Andmebaasi veebiversiooni avalehelt leiab tutvustavad videod ja lingid nutirakenduse veebipoodidesse. Andmebaasi kasutamine õpetab looduse liigirikkust märkama ja lisandväärtus on oma tähelepanekute jagamine loodusteaduslikku pärandisse.

Oluline osa on ka vastutamine oma andmete eest.

Andmebaasi esmaavastajal tuleb kasutajaks hakates panna kirja oma e-aadress ja nõustuda kasutustingimustega. Iga kasutaja saab ise otsustada, milline vaatlus on tema jaoks väärt jäädvustamist – siinjuures tasub usaldada sisetunnet. Tihti küsitakse, kas ka koduõue kuuse peaks kirja panema. Kui see on vaatlejale oluline, siis kindlasti.

Vaatlusandmete sisestamise käigus tekib ka arusaam hea vaatluse olemusest: andmebaasis on mõned kohustuslikud lahtrid, mis tuleb täita (nutirakenduses on kiiruse ja mugavuse huvides ainult kohustuslikud andmelahtrid).

Väga soovituslik on lisada fotosid, seejuures tasub tähele panna, et soovitatav on teha objektist mitu pilti eri nurga alt. Kuigi alati ei õnnestu väga head fotot teha, on igasugune pilt parem kui mitte midagi. Foto aitab ka juhul, kui vaatleja ise liigi määramisel hätta peaks jääma – andmebaasi juurde on loodud foorum, kus pildimaterjali alusel püüavad leidu tuvastada teised andmebaasi kasutajad. Foorumis abi saanud vaatleja saab oma vaatlusele veebiversioonis liiginime külge panna. Kuna andmebaasi sisestatud vaatlusi kasutatakse ka uurimistöö eesmärkidel, vaatab kõik sisestatud vaatlused üle vastava liigirühma spetsialist, et sisse ei lipsaks vigu.

Määra asukoht

Oluline osa vaatlusandmete sisestamise juures on enda asukoha määramine. Internetiversioonis tuleb ennast ise kaardil positsioneerida. Nutitelefon või tahvelarvuti panevad vaatluskoha aga GPS-i abil automaatselt paika, kuid võimalus kaardi peal vajadusel vaatluspaika täpsustada või muuta on nutirakenduseski.

Kaarditunnetuse harjutamiseks saab vaatleja veebiversioonis valida aluseks kas põhikaardi või aero­foto, nutirakenduses on võimalusi veel rohkem. Andmebaasi veebiversioonis on ka avalik kaardirakendus. Seal saab tekitada vahvaid värvilisi mitmekesisusekaarte, liikide levikukaarte ja fenoloogilisi graafikuid – kõik ikka selleks, et hulgast vaatlustest mingit ülevaadet saada.

Liigiandmete kogumisel ja uurimistöö ülesehitamisel võib seada mitmeid eesmärke. Lähenemisviisid saavad laias laastus olla kahesugused: koguda andmeid mingi piirkonna liikide kohta või kasutada teiste kogutud andmeid. Andmestiku loomisel saab keskenduda nii ruumilisele aspektile (konkreetse liigi esinemine mingis piirkonnas), liigirikkuse aspektile kui ka fenoloogia aspektile. Siinkohal tuleb küll tõsisemalt uurida andmete täielikkust.

Kaitsealuste liikide kohta on andmebaasi kaardil näha ka riikliku keskkonnaregistri andmed, kuid muude liikide puhul võib andmestik olla üsna katkendlik ega pruugi kajastada tegelikku levikupilti. Seega tuleb kogu teada oleva levikupildi kokkusaamiseks uurida ka teisi allikaid. Andmete kogujale kogunevad enda vaatlused nii veebis kui ka nutirakenduses tabeli kujul, neid saab kuvada kaardile ja veebiversioonis ka tabelina salvestada. Huvi korral on andmebaasi administratsioonilt võimalik küsida mahukamat andmestikku tabeli ja kaardi­kihi formaadis.

Andmebaasi olemus

Loodusvaatluste andmebaasi arendamisega alustati juba 2006. aastal, toonase keskkonnaministeeriumi info- ja tehnokeskuse ning Eesti looduseuurijate seltsi koostöös. Eesmärgiks seati ühelt poolt vaatlusandmete kogumine elektroonsel kujul ja teisalt bioloogilise mitmekesisuse konventsioonist tulenevate kohustuste täitmine. Andmebaasi toimimise algusest peale on kogunenud üle 200 000 vaatluse ja andmebaasi kasutajaid on 700 ringis. Nutirakendus ja andmebaas on põhimõtteliselt üks ja seesama asi, lihtsalt eri vormis.

Seni on andmebaasi kasutatud kampaaniates: aasta orhideede, võõrliikide, kahepaiksete ja roomajate ning kaitsealuste liikide vaatluste kogumiseks. Kogutud andmeid saadetakse regulaarselt rahvusvahelisse loodusandmete portaali ning kaitsealuste liikide vaatluste info edastatakse keskkonnaameti liigispetsialistidele. Mitmed spetsialistid on loodusvaatluste andmebaasi laekunud vaatluste kaudu saanud uusi teadmisi liikide leviku kohta. Näiteks imetajate uurijad saavad nüüd lõunasiili levikupiiri hoopis põhja poole joonistada – laekunud vaatluse tulemus andis selleks selge põhjuse.

Kokkuvõttes arendavad andmebaas ja nutirakendus kasutajate looduse tundmist ning muuhulgas saavad loodusainete õpetaja ja arvutispetsialist õpilaste juhendamisel koostööd teha. Aktiivsemad huvilised võivad andmebaasi ja nutirakenduse tutvustaja enda juurde kooli kutsuda, koos on ikka kergem avastada. Abi saamiseks või ettepanekute tegemiseks kirjutage aadressil reigo.roasto@envir.ee või silja.kana@gmail.com.