TLÜ rektorikandidaatide kolm olulist teesi

26. jaan. 2016 Heiki Raudla - Kommenteeri artiklit

8.veebruaril valitakse Tallinna ülikoolile (TLÜ) viieks aastaks uus rektor. Järgnevalt toome ära rektorikandidaatide olulisemad seisukohad, mida nad tõstsid esile vastuses Õpetajate Lehele.   

 TIIT LAND:

1) TLÜ peab täitma arengukavas sätestatud strateegilised eesmärgid, milleks on interdistsiplinaarsete teaduspõhiste fookusvaldkondade väljaarendamine: digi- ja meediakultuur, haridusuuendus, kultuuriline kompetentsus, terve ja jätkusuutlik eluviis ning ühiskond ja avatud valitsemine.

Peame nendes valdkondades edendama teadus-, arendus- ja loometööd ning rakendama selle tulemusi õppetöös. Selleks viime lõpuni algatatud reformid ning tagame töötajatele ja üliõpilastele motiveeriva, stabiilse ning toetava töökeskkonna.

2) TLÜ peab andma üliõpilastele väga kvaliteetse hariduse, mis tagaks konkurentsieelise tööturul. Me küll ei tea, millised on töökohad viie aasta pärast, kuid olen kindel, et lisaks erialaoskustele vajavad lõpetajad üha enam üldoskusi, nagu näiteks meeskonnatöö ja inglise keele oskus või digipädevused. Kuna erialased teadmised ja oskused vananevad tänapäeval kiiremini kui üldoskused, paneme lisaks erialaoskustele suurt rõhku just üldoskuste arendamisele. Selleks muutsime õppekavastatuuti nii, et üldoskuste arendamine on oluliselt enam integreeritud ka erialastesse õpingutesse. Lisaks anname kõikidele alates 2016. aastast sisseastunutele interdistsiplinaarses projektis osalemise kogemuse, seda nii bakalaureuse- kui ka magistriõppes.

3) TLÜ peab rohkem kaasa rääkima Eesti ühiskonda mõjutavates protsessides, olles samal ajal rahvusvaheline. Meie fookusvaldkonnad on probleemipõhised ning nende arendamine toetab nii Eesti jätkusuutlikku arengut kui ka indiviidi eneseteostust. Peame toetama elukestvat õppimist ning veelgi enam tutvustama oma teadus-, arendus- ja loometegevuse tulemusi ühiskonnas. Meie tegevuse eduka tutvustamise heaks näiteks on ühe minuti loengute sari. Me oleme konstruktiivne koostööpartner nii teistele ülikoolidele, teadusasutustele kui ka ministeeriumidele ja ettevõtetele, pakkudes neile oma parimat ekspertiisi ja teadussaavutuste rakendamist.

HANNES PALANG: 

1) Akadeemilisus. Minu arusaamist mööda on ülikool eelkõige akadeemiline asutus, asjalik ja usaldusväärne. Tõsiseltvõetav, mitte ainult lahe. Asutus, kus tudengid õpivad, õppejõud ja teadlased teevad teadust ja õpetavad, tugistruktuur aitab ja toetab. Õpetamine ülikoolis peab lähtuma teadustööst. Tulemuseks peaks olema keskkond, kus ühtedel on hea õppida ja teistel hea õpetada. Selles seisnebki ülikooli akadeemiline kvaliteet.

2) Ressursside parem kaasamine. Ülikool kipub õhukeseks jääma – kriitilist massi napib paljudel erialadel. Proportsionaalselt kahanedes kaugele ei jõua, tuleb hakata strateegilisi valikuid tegema, ja seda eelkõige ülikooli kui tervikut silmas pidades. Teisisõnu, tegevus tuleb ümber korraldada vastavalt ülikooli võetud kohustustele, vajadustele ja võimetele. Ja kindlasti tuleb tekitada haldussuutlik tugistruktuur, kes on võimeline ülikoolile lisaressursse hankima, olgu siis ministeeriumide teadusprojektide kaudu, Euroopa teadusraha hallates, koostöös ettevõtlusega või mõnel muul moel. Haldussuutlikkuse kasv on väga oluline.

3) Ühiskonnale panustamine. Ülikooli kõige tähtsam panus ühiskonda on targad ja teotahtelised lõpetajad. Interdistsiplinaarsusele orienteeritud õppetöö areneb tasapisi transdistsiplinaarsuse ja probleemidele suunatud õppe suunas, teadustöö kvaliteet loodetavasti tõuseb. Partnerlussuhted avaliku võimu institutsioonide, eriti riigikogu ja ministeeriumidega tuleb viia uuele tasemele.

TLÜ peaks võtma uut arengukava tõsiselt ning olema valitud avaliku poliitika ja valitsemiskorralduse valdkondades ekspertiisi ja analüüsi pakkuja.

CV

Tiit Land 

Sündinud 25. septembril 1964

Kõrgem haridus keemia cum laude 1989 (Tartu ülikool)

Doktorikraad neurokeemia ja neurotoksikoloogia alal 1994 (Stockholmi ülikool)

Töötanud Ameerika rahvuslikus terviseinstituudis 1994‒1999 (National Institutes of Health, NIH) ja Stockholmi ülikoolis 1999−2006

TLÜ keemiaprofessor aastast 2006

TLÜ rektor aastast 2011

Hannes Palang

Sündinud 14. novembril 1968

Doktorikraad geograafia alal

TLÜ inimgeograafia professor aastast 2008

TLÜ maastiku ja kultuuri keskuse juht

LISALUGU:

Mida ootavad tudengid Tallinna ülikooli uuelt rektorilt?

Tallinna ülikooli üliõpilaskond on selgitanud välja põhilised tudengite ootused ülikooli tulevasele juhile ja tema meeskonnale, millest viis olulisemat on järgmised.

  1. Ootame, et rektor ja tema meeskond suudaks luua ja tagada välistudengitele salliva keskkonna ja head õppetingimused. Lähitulevik toob Eestisse üha rohkem välisriigi kodanikke ning sellega seoses suureneb õppivate välistudengite arv. Tallinna ülikooli kui ühe Eesti juhtiva haridusasutuse roll on luua kõikidele oma tudengitele võrdsed võimalused.
  2. Kuna konkurents ühiselamukohtadele tõuseb ning paljud tudengid pole Tallinnast, ootame, et ülikool looks ühiselamukohti juurde ning koondaks need võimalikult kampuse lähedale.
  3. Soovime, et ülikool panustaks senisest enam õpetamiskvaliteeti, rakendades rohkem muutunud õpikäsitust, muutes õppejõudude täiendkoolitust vajaduspõhisemaks ning tagasisidesüsteemi õpetamiskvaliteedi osas sisulisemaks.
  4. 2013. aastal läbi viidud invaauditis selgus, et ülikooli peakampuses leidub palju vajakajäämisi, mille lahendamiseks raha napib. Ootame uuelt rektorilt suuremaid pingutusi tagamaks erivajadustega tudengitele võrdsed võimalused, seda rahastuse suurendamise näol erivajadustega tudengitele sobivate tingimuste loomisesse.
  5. Ülikooli kompaktsemaks muutumisega on jõusaal jäänud vaeslapse rolli. Üliõpilased ootavad uuelt rektorilt kiireid lahendusi jõusaali suuremaks ja kaasaaegsemaks muutmiseks.

Tallinna ülikooli üliõpilaskond

KÕRVALPILK:

Vestmann ja Piibeleht, Piibeleht ja Vestmann: Tallinna ülikooli rektorikandidaatide psühholoogiline pale

MARTTI KALDA

orientalist, lektor 

Iga valija ja kodanik peaks tundma mitte üksnes oma juhtide sõnu ja tegusid, vaid teadma neid ka isikutena, sest demokraatia põhiviga on valida juhte loosungite ja välimuse, mitte isikuomaduste järgi. Paraku on aga viimane tähtsamgi.

Meenutagem, et nii mitmed diktaatorid kui ka läbikukkunud juhid on ametisse valitud demokraatlikult. Seetõttu julgen siinkohal avada teile Tallinna ülikooli rektorikandidaatide psühholoogilise pale. Siin ei analüüsita valimisplatvorme, vaid isikuid.

Arvan, et tunnen Hannes Palangut ja Tiit Landi piisavalt, et ülesandega toime tulla. Töötasin esimese alluvuses Eesti humanitaarinstituudi (EHI) Aasia osakonna juhina aastatel 2007−2013 ning olen teisega koos osalenud arvukatel nõupidamistel aastatel 2011−2013, samuti käinud visiidil Aasia ülikoolidesse (2012).

Hannes Palangu uurimisvaldkond on inimgeograafia, täpsemalt kultuuri ja geograafia suhted. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli geograafina ning omandanud doktorikraadi sealsamas. Valdav enamik tema teadustöödest (148 nimetust) on kirjutatud kahasse kuni kuue-seitsme inimesega. Tema suurim väliskogemus pärineb teaduriaastast California ülikoolis (2004).

Hannes Palang armastab rambivalgust, talle meeldib olla tähelepanu keskpunktis, esineda. Kahjuks puuduvad tal oraatorivõimed. Kuigi ta naeratab avalikkuses sageli, tunneb ta end hästi ja vabalt vaid oma lähimas siseringis.Talle ei meeldi avalikkuse ootamatu tähelepanu, ta võtab asju isiklikult, ajades segi ametialased vaidlused ja sümpaatiad-antipaatiad. Palang balansseerib mõistuse ja tunnete piiril, tema jaoks on niisama tähtsad emotsionaalsed kui ka mõistuslikud argumendid. Palang seisab oma inimeste eest, olles võõraste vastu tõrjuv.

Palang tegeleb geopeituse ja mälumänguga, ilmselt olete teda märganud telesaates „Mis? Kus? Millal?”. Ta ei tarbi alkoholi, teda on seltskonnas harva näha. Tema lemmikjook on (õuna)limonaad.

Tiit Land on biokeemik, kes uurib neurokeemilisi protsesse inimorganismis, täpsemalt raua metabolismi. Ta on lõpetanud TÜ füüsika-keemia teaduskonna ning omandanud doktorikraadi Stockholmi ülikoolis (1994). Enamik tema teadustöödest (44 nimetust) on kitsalt spetsiifilised, kõrgteaduslikud ja kirjutatud meeskonnatööna.

Ka Tiit Land ei karda avalikkuse ette astuda, ent see pole tema jaoks tingimata vajalik. Mitmel korral olen märganud, et ta eelistab jääda varju ning lasta sära paista oma meeskonnakaaslaste peale. Landi välimus on alati hoolitsetud ja laitmatus korras, ning mees ise valmis selgeid ja otsekoheseid vastuseid andma.

Enne rektoriks saamist polnud pea kellelgi aimu Landi isiklikust arvamusest, ta ei esinenud meedias ega andnud intervjuusid, kirjutanud arvamuslugusid. Arvan, et ka rektoriametist lahkudes eelistab ta pigem vaikida, kui oma järglast kritiseerida.

Land on oma avaldustes alati olnud ratsionaalne, toetudes vaid mõistuslikele argumentidele. Samas näib ta olevat pisut tundetu, isegi robotlik. Ülikooli reformides huvitavad teda arvud ja numbrid selgelt enam kui nende taga peituvad inimsaatused. Kuigi teda nähakse sageli naeratamas, on ta pigem tõsine inimene. Samas tunneb ta end vabalt pea igas seltskonnas.

Land on ülimalt sportlik inimene, talle meeldib rulluisutamine, jooks ja suusatamine. Land armastab einestada kolleegide seltskonnas, ta on särav suhtleja, kelle lemmikjook on (punane) vein.

Otsustuskogudes esile kerkinud probleeme lahendavad Palang ja Land totaalselt erinevalt. Niipea kui keerdküsimus silmapiirile ilmub, haarab Land sel sarvist. Lahendus on enamasti radikaalne, otsus midagi muuta tehakse siseringis, reform on sageli liigagi ennatlik ja ootamatu. Palang eelistab oodata ja vaadata, tunnetada alluvate meelsust, lasta asjadel kulgeda omasoodu. Tema teeb reforme viimasel minutil ja äärmisel vajadusel, konsulteerides arvukate inimestega. Pigem eelistaks ta võimalikult vähe olemasolevat olukorda muuta. Mõlemad saavad edukalt hakkama meeskonnatööga ning juhi kohustega, samas puuduvad mõlemal säärased visioonid ja sarm nagu TLÜ esimese rektoril Rein Raual (ametis 2006−2011).

Ennustamine on tänamatu töö ning ma ei oska aimatagi, kelle professorite kogu 8. veebruaril uueks TLÜ uueks rektoriks valib. Kuna Hannes Palangu valimisplatvormis (sisuliselt Tiit Landi reformide kriitika) on palju mõistlikku, soovitan Tiit Landil võidu korral Palang oma meeskonda arvata. Sedasama soovitan võidu korral teha Hannes Palangul – kaasata Land või mõni tema prorektoritest järjepidevuse huvides uude rektoraati.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!