Birma hariduse uus algus
Nang Nang, 15-aastane šanitüdruk (šani on vähemusrahvus Birmas – toim) Kirde-Birmast, naeratab häbelikult kaamerasse ja räägib oma tulevikuplaanidest: „Käin koolis 10. klassis ja tulevikus tahaksin arstiks saada.” Tema paar aastat nooremal õel Seoi Kyil on tavapärasem tulevikusoov. Tema tahab saada õpetajaks. „Sest õpetaja amet on väga tähtis,” põhjendab ta.
Tüdrukutel on vedanud, et nad on jõudnud oma õpingutes niigi kaugele. Maal elavate rahvusvähemuste lastest läheb algkooli umbes 70% ning pärast 5. klassi jätkab neist haridusteed vähem kui 20%. Külades pole piisavalt koole ja õpetajaid ning õpingute jätkamiseks tuleb minna elama suurematesse keskustesse, kus asuvad riigikoolid. Nang Nang ja Seoi Kyi võivad oma hariduse eest tänada kohalikku organisatsiooni RDFSS (Rural Development Foundation of Shan State). RDFSS ehitas tüdrukute kodukülla kooli, kus nad viis aastat käisid. Pärast seda kolisid tüdrukud kohalikku keskusesse Namlani, kus nad käivad riigikoolis ja saavad tänu RDFSS-ile peavarju ja toitlustuse. Kui hästi läheb, võivad tüdrukud isegi oma unelmate ametitesse jõuda.
Keskkooli lõpetab 10 protsenti lastest
Kindel on see, et tüdrukud näevad lähitulevikus oma riigis suuri muutusi. Birmat aastast 1962 valitsenud sõjaväekord on tasapisi võimu loovutamas demokraatlikult valitud, Nobeli preemia laureaadi Aung San Suu Kyi parteile. Kõik ootavad pikisilmi, et see tooks riigile rahu ja soosiks arengut. Seda oleks hädasti vaja. 50 viimast aastat on olnud haridussüsteemile hävituslikud – kunagi oli Birma haridus Kagu-Aasia parim, nüüd aga teiste sealsete riikide omaga võrreldes ilmselgelt mahajäänud.
Üks mure on, et paljud lapsed ei jõuagi kooli või kukuvad sealt varakult välja. Kogu riigis lõpetab keskkooli ainult 10% lastest. Probleem on tõsine, eriti vaestes maapiirkondades.
Teine probleem on hariduse kehv tase. Vähesed õpetajad on saanud korraliku õpetajahariduse ning õppemeetodid on väga vanamoelised. Koolis tuubitakse eksamiteks materjali pähe, sest eksamid otsustavad, kas laps saab koolis jätkata, olgu pärast algkooli, põhikooli või keskkooli. Õpetajate kesised palgad ja õpilaste soov eksamitest läbi saada on haridussüsteemi omamoodi korrumpeerinud. On üldlevinud, et õpetajad polegi motiveeritud lapsi tunnis korralikult õpetama, sest nad kasseerivad lisatasu kordamisklasside eest, kus õhtuti ja nädalavahetustel käivad peaaegu kõik lapsed.
Riigi etniline mitmekesisus ja konfliktid teevad olukorra veelgi keerulisemaks. Birmas on etnilises enamuses riigi keskosas elavad birmalased, kolmandik rahvast jaguneb rahvusvähemusteks, millest suuremad grupid moodustavad šanid, karenid, arakanid ja katšinid. Sõjaväevalitsus on vähemusrahvusi aastakümneid rõhunud ja alla surunud, mille tulemusel käib enam-vähem iga suurema rahvusvähemusgrupi ja keskvõimu sõjaväe vahel aktiivne sõjategevus – rahuläbirääkimistest hoolimata. Konfliktide tõttu on Birmas umbes 230 000 sisepagulast, kes elavad väikestes pagulaslaagrites, peamiselt riigi piirialadel. Nendes laagrites on lastel haridust saada veelgi keerulisem.
Budistlik kool. Kõik poisid teevad tavaliselt läbi pikema või lühema mungaks olemise perioodi. Budistlikes koolides saavad tavaliselt haridust kõige vaesematest peredest pärit lapsed. FOTO: TRIINU OSSINOVSKI
Eesti õpetajad Birmasse vabatahtlikuks
Eesti MTÜ Mondo toetab oma kohaliku partneri RDFSS-i tööd Shani piirkonnas. RDFSS on ehitanud koolid 16 külasse, lisaks juhib veel kuut külakooli ja on koolitanud neisse õpetajateks 28 naist. Need algkoolid pakuvad haridust ligi 950 õpilasele. Üle 50 lapse jätkab õpinguid kohalikus keskuses Namlanis, kuhu RDFSS ehitab parajasti suuremat õpilaskodu. Eesmärk on pakkuda tulevikus võimalust õpinguid jätkata vähemalt 200-le maapiirkondade lapsele. Mondo tarkusefondi kaudu saavad ka eestlased toetada Nang Nangi ja Seoi Kyi sarnaseid tublisid õppureid, kelle koolitee jääks muidu pooleli.
Hariduse taseme tõstmiseks on RDFSS koolitanud 16 mobiilset õpetajate koolitajat, kes sõidavad mootorratastega piirkonnas ringi ning koolitavad külakoolide ja pagulaslaagrite õpetajaid. Eesmärk on tutvustada külakoolide õpetajatele uusi õpetamismeetodeid, mis paneksid lapsed päheõppimise asemel oma peaga mõtlema ning arendaksid kriitilist mõtlemist.
Partneri töö toetamiseks on Mondol plaanis saata sel aastal kaks Eesti õpetajat Birmasse tegema õpetajate täiendkoolitusi ja kooliprojekte, mis aitaksid parandada hariduse kvaliteeti maapiirkondades. Olgugi et riigi eri paigus käib kodusõda, mis on küll rohkem sissisõja mõõtu, toimetab Mondo partner RDFSS aladel, kus on rahu ja stabiilsus. Eesti vabatahtlikel pole kindlasti vaja riigis valitseva keerulise poliitilise olukorra pärast muretseda.
Kel tekkis huvi olla kaasatud Birma hariduse uude algusesse ning kohtuda Nang Nangi, Seoi Kyi ja teiste toredate Birma lastega, see võib kandideerida Mondo vabatahtlikuks. Lisainfo www.mondo.org.ee.
Autor käis Birmas jaanuaris koos ERR-i filmigrupiga Media4Development projekti raames, mida rahastab Euroopa Komisjon. ERR teeb Birma haridusest dokfilmi, mis jõuab eetrisse sügisel.
JOHANNA HELIN