Educa haridusmess eestlaste fantaasiat ergutamas

5. veebr. 2016 Raivo Juurak - Educa haridusmess eestlaste fantaasiat ergutamas kommenteerimine on välja lülitatud

29. ja 30. jaanuaril toimus Helsingis Soome suurim haridusmess Educa.

Nagu ikka, oli messil hulganisti eestlasi. Suurte rühmadena tuldi nii Tartust kui ka Tallinnast. Selles rühmas, millega mina Soome sõitsin, oli õpetajaid Orissaarest, Kõmsist, Ääsmäelt, Randverest, Viimsist, Tallinnast jm.

Laevaga tagasi Eesti poole sõites arutasime eestlastega muljeid. Enamasti öeldi, et mess ergutas fantaasiat. Näiteks inimese keha virtuaalne 3D-mudel, mille järgi on väga hea luid, siseelundeid jm õppida, kuluks meiegi koolidesse ära. Kiideti õpikute juurde käivaid õpetajaraamatuid – teksti vähe, jooniseid ja skeeme palju ning kõik on kättesaadav ka internetis. Kus on meie õpetajaraamatud? Mainiti väga häid arvutipõhiseid õppematerjale.

Häid ideid saadi ka oma koolis sporditegevuse edendamiseks, sest messil näidati videofilme, kuidas Soome koolides on lastele jooksmine, hüppamine jms lihtsate vahenditega põnevaks tehtud. Sel teemal peeti loenguid, pakuti müügiks trenažööre jms. „Iga päev kaks tundi sporti – üks tund koolis, teine kodus!” Selline tekst oli ühel ekraanil. Näidati ka videot, kus kuuenda klassi õpilased tegid tunni alguses otse klassipõrandal kätekõverdusi – karistusena tegemata kodutöö eest.

Meelde jäi, et soome klassiõpetaja Pekka Peura ei õpeta, vaid aitab lastel ise õppida. Tal on Facebookis tuhandeid kaasamõtlejaid. Õpetaja Maarit Korhonen viskas aga koolipingid klassist välja ja tõi asemele sohvad. Teda nimetati vana õppekava õhkulaskjaks.

Meie rühmal vedas selle poolest, et meile selgitas Soome haridusküsimusi ja eelkõige üleminekut uuele õppekavale eestlanna Merike Kesler, kes on töötanud seitse aastat arenduskeskuses Opinkirjo. Oma selgitustes toetus ta suures osas Soome populaarse koolijuhi ja haridusfilosoofi Martti Hellströmi tähelepanekutele.

Hellström on öelnud, et uus õppekava on nagu Rootsi laud – õpetaja paneb sinna mitmesugust õppematerjali, et seal leiduks iga õpilase maitsele midagi. Teisalt toovad õpilased ka omalt poolt sinna õppematerjale, mis neile ja teistelegi meeldib.

Hellström on avastanud, et uue õppekava seletuskirjas esineb sõna „õpetama” vaid kolm korda, seevastu „juhendama” üle 300 korra. Üldse ei kohta uues õppekavas aga sõnu „läbivad teemad”, „käekiri”, „töövihik”, „kodutöö”, „tõstab kätt”. Kõrvale on jäetud ka „kristlikud väärtused”, „isamaalisus”, „tööarmastus”, „virkus”„põhjalikkus” jt. Vanast õppekavast on jäänud edasi käibele „mõtleb”, „mõistab”, „uurib”, „leiutab”, „harjutab”, „järgib reegleid”, „sallib” jt.

Uue õppekava järgi diplomeid ja auhindu enam ei jagata. Võistlemise asemele tuleb koostöö. Veenmine ja sundimine väheneb, mängulisust on varasemast rohkem. Õppimine tahetakse muuta õpilasele niisama põnevaks, kui praegu on arvuti. Õpilased hakkavad tegema vabatahtlikku tööd kogukonna heaks. Jne.

Muuseas, Martti Hellström on nimetanud oma blogis Johannes Käisi eelmise sajandi üheks suuremaks mõtlejaks.

RAIVO JUURAK