Eesti Filharmoonia Kammerkoor kutsub avastama Prantsuse muusika maailma

1. veebr. 2016 Anneli Ivaste - Kommenteeri artiklit

Eesti Filharmoonia Kammerkoor aastal 2016. FOTO: MAIT JÜRIADO

Impressioonid, hõrk sensuaalsus, rikkalikud kõlavärvid ja kaunid tundevarjundid – nii võiks iseloomustada Prantsuse muusikat, mis kõlab Eesti Filharmoonia Kammerkoori esituses kontserdil „Les Angélus” (ehk „Inglid”) 19. veebruaril Tartu Elleri muusikakooli Tubina saalis ja 20. veebruaril Tallinna Mustpeade maja Valges saalis. Kavasse on koori peadirigent Kaspars Putniņš valinud põnevaid ning eriilmelisi teoseid 19. ja 20. sajandi kuulsatelt prantslastelt, nagu Olivier Messiaen, Claude Debussy, Maurice Ravel, Jean-Yves Daniel-Lesur ja Gabriel Fauré, kes oma loomingu kaudu annavad aimu sel perioodil Prantsusmaal valitsenud vaimsusest. Lisaks teeb põgusa ülevaate prantsuse kultuurist pool tundi enne mõlema kontserdi algust näitleja Maarja Mitt.

Kava läbiv teema on armastus, mis muusika kaudu kirjeldab selle suure tunde võlusid ja valusid. Nii kirjutas väga isikupärase helikeelega Olivier Messiaen kontserdil kõlava teose „Viis refrääni” eelmise sajandi keskpaiku, mil tema abikaasa vaimuhaiglasse suleti ja ta armus salaja oma õpilasse. Messiaeni loomingust tuleb Age Juurikase esituses ettekandele ka klaveriteos „Kakskümmend pilku Jeesuslapsele”, mis nõuab pianistilt tohutut tehnilist pagasit ja muusikalist sügavust.

Üle ega ümber ei saa Prantsuse muusikas Claude Debussyst ja Maurice Ravelist, keda sageli impressionistidena kõrvutatakse. Siiski saab kontserdil kuulda, kui erinev on mõlema helilooja kõlamaailm. Kui Debussyd iseloomustatakse kui tundelise helikeelega autorit, millele viitab ka kontserdi nimilugu „Les Angélus”, mis ajendatud kellade kõlast, siis Raveli peetakse pigem asjalikuks ja ratsionaalseks, teda on nimetatud koguni šveitsi kellameistriks.

Tuntud on ka Gabriel Fauré oma peene ja õrna muusikamaitsega. Tema „Laul Jean Racine’i sõnadele” võib nii mõnelegi kontserdikülastajale tuttav ette tulla. Ehk pisut vähem on teada Daniel-Lesurist, kelle loomingust kõlab helilooja tuntuim kooriteos „Ülemlaul”, mille kohta on mainitud, et sel muusikal pidavat olema kohati erootilinegi värving.

Vaata lisa www.epcc.ee.

ANNELI IVASTE


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!