Eesti on meie kodu
Vabariigi 98. aastapäeva puhul ei kirjutaks seekord, kui oluline on isamaalises kasvatuses sinimustvalge lipu laual hoidmine ning rahvussümboolika ja presidendi nime õpetamine. Mõtleme parem, kuidas kasvatada last isamaaliselt emotsioonide, kogemuste ja ühiskonna väärtushinnangute kaudu. Viimaseid omandatakse kõige kergemini eeskujudena.
Kui täiskasvanutena räägime oma riigist või inimestest halvasti, miks peaks lapski riigist ja kaaskodanikest hoolima. Lasteaias oleme kuulnud, kuidas laps rõõmustab, kui uudistes teatatakse, et tulistati alla naaberriigi lennuk. On see koht, kus selgitada, et selles lennukis olid ka kellegi emad, isad, sõbrad, lapsed? Kelle ülesanne oleks seda selgitada, et mõista juhtunu laiemat tähendust?
Isamaaline kasvatus ei tähenda pelgalt aastapäeva paraadi jälgimist, vaid koosneb igapäevastest pisiasjadest. Istutagem koos lapsega puu. Viigem koos lapsega naabrimemmele piim ära. Lugegem koos lapsega ajalehte, et maailmapilti selgitada.
Kadaka lasteaed on aastaid leidnud võimalusi viia laste isamaalist kasvatust riigikaitsestruktuuride abiga meie mitmekultuuriliste peredeni. Ühistegevus riigiorganisatsioonidega viib kokku inimesi, kel muidu on ühisosa ehk väike. Tulekul on perede seikluspäev „Väike Erna” koostöös kaitseliidu Tallinna maleva Nõmme malevkonnaga. Päeva käigus tutvustavad kaitseliitlased oma tööd ning laps saab seikluskogemuse koos ema-isaga.
Kadaka lasteaia Siilipere rühm kuuse all võimalikku ööbimisaset testimas. FOTO: MAILI VAARPU
Kadaka lasteaias toimuvad koos Nõmme kaitseliitlastega õhtused pimedusretked metsa. Matka-varus-tusse kuuluvad pealambid lastele ja kaitseliitlase metsavarustus. Vii-mastel kordadel metsas seigeldes tutvustas Nõmme malevkonna liige Artjom Demidov lastele sõdurielu metsas ning omade hoidmise põhimõtteid, meeskonnatöö vajalikkust. Kui kaitseliitlane on julge, vapper ja osav, siis tahab ka laps olla edaspidi tema moodi – osav, tugev ja julge.
Samadele väärtustele tuginevad kaitseliidu allorganisatsioonid Noored Kotkad ja Kodutütred, kuhu saab kuuluda alates 7. eluaastast. Oodatud on kõik lapsed, kel on huvi Eesti riigi ja ajaloo vastu. Organisatsioonide eesmärk on aatelisuse kujundamine lastes: austus kaaslase vastu, kohusetunne ja algatusvõime. Peale kodumaalise algkasvatuse saavad lapsed selgeks korraarmastuse ja eetika põhialused – hädasoleva kaaslase aitamisest teadmiseni, et aktusele ei ilmuta dressipükstes ja nätsu närides.
Noorte Kotkaste ja Kodutütarde organisatsioon on ehitatud üles distsipliinile, mis on tänapäeval mitmetele lastevanematele mureks: laps ei kuula sõna. Nõmme Noorte Kotkaste rühmapealiku Maria Järvise sõnul on aga just need poisid, kel alguses käitumisprobleeme esineb, edaspidi need, kes käitumisreegleid teistele selgitavad. Noorte Kotkastega liitudes on poiste esimesed küsimused, kus on tankid ja püssid, miks sõda mängida ei saa. Alustada tuleb aga mujalt. Kodumaad ei saa hoida ainult püssiga. Kodumaad saab hoida inimene, kellele võib loota ja kes oskab teha meeskonnatööd.
Oma riiki peab tundma õppima. Me ei saa armastada midagi, mida me ei tunne. Soovime, et iga Eesti elanik armastaks ja hoiaks meie maad.
Õnne Eestile!
MAILI VAARPU, EVE SEPPER