Filmi tegemine pakub huvi nii lastele kui ka õpetajatele

19. veebr. 2016 Tiina Vapper - Kommenteeri artiklit

Lasteaiasündmuste jäädvustamine foto- või videokaameraga on pealtnäha imelihtne. Kuidas valmib aga film, kus esemed ise liiguvad, pusle läheb otsekui võluväel tükkidest kokku ning valgele paberile ilmub ühtäkki valmis pilt? Just selliseid trikke on kasutanud lastega koos filme tehes Kilingi-Nõmme Krõlli lasteaia pedagoogid-metoodikud, liikumisõpetaja Reet Eesmaa ja rühmaõpetaja Piret Vinogradov. Nende tehtud oli seegi video, mille järgi Türgi Izmir Gaziemir Sabiha Gökcen Ilkokulu lasteaia lapsed kaerajaani tantsima õppisid.

Reet Eesmaa ja Piret Vinogradov kasutavad filmitrikkide tegemiseks piksillatsioonitehnikat. See tähendab, et ühe sekundi filmi saamiseks tuleb pildistada umbes 24 kaadrit, eriti sujuva liikumise saavutamiseks isegi natuke rohkem. Nihutad tooli natuke edasi, teed pildi, nihutad veel natuke, järgmine klõps jne, kuni lõpuks tool liigubki. Või siis võtad taldrikust lusikakaupa putru vähemaks ja muudkui teed pilte – videos näeb see pärast välja nii, nagu tühjeneks taldrik iseenesest … Kindlasti tuleb pildistamisel kasutada statiivi, et kaader oleks iga kord sama koha peal, selgitavad õpetajad pildi tegemise põhimõtteid.

Õpetaja Reet on töötanud Kilingi-Nõmme lasteaias juba 35, õpetaja Piret 28 aastat. Mõlemad otsustasid mina töö kõrvalt veel edasi õppima ja said 2010. aastal Tallinna ülikoolist ka kõrgkoolidiplomi. Et elu põnevaks muuta, tulebki uusi asju proovida, leiavad mõlemad.

Piksillatsioonitehnikat käisid Reet ja Piret õppimas Pärnu Sütevaka koolituskeskuses animatsioonikoolitusel 2010. aastal.

Reet: „Tundsime mõlemad, et tahaks midagi huvitavat teha, ja kohe, kui koolituse reklaami nägime, otsustasime minna. Neli nädalavahetust järjest õppisime iga kord erinevat tehnikat: kasutama ümarnukku, milleks võivad olla klotsid, mänguloomad, plastiliinist kujud; kuidas töötada paberist lamenukuga, mida liigutatakse mööda lauda ja mille tarvis on hoopis teised pildistamisvõtted. Samuti õppisime valgusgrafitit, mis on huvitav, aga mille tegemiseks on lasteaialapsed veel liiga väikesed.”

Piret: „Tulime koolituselt suure entusiasmiga ja tahtsime kohe midagi teha. Kuna mu oma rühma lapsed olid alles kolme-neljased, leppisime kokku koolieelikute rühma õpetajatega, et teeme selle video nende rühmas. Aega võttis see päris palju, jaanuarist märtsini muudkui pildistasime, igal lapsel oli oma roll, kogu rühm oli kaasatud. 2011. aastal valmiski meie esimene piksillatsioonitehnikas film „Muumide imeline päev”, mis näitab lustakas vormis üht lasteaiapäeva ja mis sai samal aastal „Multipõngerja” konkursil nii žürii kui ka publiku preemia. Ühtlasi said kõik Muumide rühma lõpetajad filmi lasteaia lõpukingiks.”

Reet: „Tegemise juures selgitasime lastele, kuidas filmitrikke tehakse, et nad saaksid aru, mis on mängult ja mis päriselt. Animatsiooni „Naeris” jaoks voolisid lapsed ise plastiliinist tegelased ja liigutasid neid muusika saatel. Plastiliinist nukkudega on tehtud ka meie lasteaeda tutvustav animatsioon, kus nimitegelane Krõll tutvustab oma sõpru, lasteaia kuut rühma. Õppefilmis „Kass” kasutasime lamenukke. Õpetaja räägib kaadri taga, et kassil on ümar keha, saba, neli käppa, ja filmis lisanduvadki ükshaaval kõik kehaosad. Kui kass hakkab piima jooma, kaobki piim kausist. Pärast korduvad samad kaadrid uuesti ilma helita ja nüüd saavad lapsed õpitu üle korrata.”

Piret: „Suur töö oli 2013. aasta kevadel „Tuhkatriinu” animatsioon, mis võttis aega mitu kuud. Iga laps voolis plastiliinist ise oma tegelase, liigutas seda ja luges ka teksti peale. See, et nad tegid kõike algusest peale, andis õpetliku kogemuse ja ettekujutuse, kuidas filmi tehakse.”

Reet: „„Väikeses nõias” mängisid tegelasi lapsed ise, see ongi nagu lavastus, ainult võlutrikid – nõialuuaga lendamine ja see, kuidas segamini tuba läheb ise korda – on tehtud piksillatsioonitehnikas. Kui meie lasteaia õpetajad Erasmuse projektiga Türgis IKT-võimalusi ja eesti rahvuskultuuri tutvustamas käisid, tegime filmi, mis õpetab eesti kaerajaani tantsima. Film on ingliskeelsete subtiitritega ja seda saavad kasutada muukeelsed lapsed.”

Oma oskusi ja kogemusi on Reet Eesmaa ja Piret Vinogradov ka kolleegidega jaganud.

Reet: „Oma lasteaias tegime kaks pikka hommikust õhtuni kestnud koolitust, ühe oma maja töötajatele ja teise maakonna õpetajatele, kust päris mitu õpetajat sai innustust hakata ka ise filme tegema. Ühe töötoa viisime läbi Pärnu maakonna loomepäeval, ühe õppepäeva tegime Karksi-Nuia lasteaias.”

Piret: „Käisime ka Tartus ideelaadal rääkimas, kuidas laste elu huvitavaks teha. Soovijad said kiirkoolituse käigus töövõtteid proovida – pildistada ja monteerida, jagasime ka tööjuhendeid. Meie alustasime Windows Movie Makeri programmiga, kuid nüüd on tekkinud uusi võimalusi, tehnilised vahendid lähevad ju üha paremaks.”

Reet Eesmaa ja Piret Vinogradov kinnitavad, et kõige tähtsam filmi tegemise juures on siiski huvi ja tahtmine filmi teha. Nemad ise alustasid selle nädala alguses 4–5-aastaste rühmas juba uue animafilmi „Autoralli” proovivõtetega. Kuni see valmib, võib vaadata õpetajate varasemaid töid.

„Muumide imeline päev”

„Tuhkatriinu”                      

Kaerajaan:                            

 

Kilingi-Nõmme Krõlli lasteaeda tutvustav video https://drive.google.com/file/d/0B_8prdmuWujrMXIwWVplcWJDOGM/view?pref=2&pli=1

TIINA VAPPER


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!