Helir-Valdor Seeder: „Alustada võiks kas või kampaaniaga „Mehed kooli!””

19. veebr. 2016 Heiki Raudla - 8 kommentaari

Ühelt poolt räägitakse meie ühiskonnas soolisest ebavõrdsusest, millega peetakse ennekõike silmas soolist palgalõhet meeste kasuks. Märksa vähem on uuritud nende statistiliste näitajate tagamaid, mis kajastavad meeste kehvemaid näitajaid: rohkem tervisekahjustusi, viletsam tervislik seisukord, suurem alkohilism ja muude mürkide tarbimine, mis aga peamine – lühem eluiga ja viletsam haridus.

Suhtekorraldaja Janek Mäggi on arvanud koguni, et Eesti mehe potentsiaali kasutamata jätmine on ühiskonna jaoks kurjast. Hiljuti selgus, et Tartu gümnaasiumid kaaluvad võimalust lüüa sisseastumiskatsetel poiste ja tüdrukute nimekirjad lahku, et aidata sel moel rohkem noormehi gümnaasiumiõppesse. „On ajast aega nii, et tütarlapsed on oluliselt edukamad oma õpingutes kui poisid, ja on tekkinudki olukord, kus gümnaasiumites on tütarlaste ülekaal,” põhjendas idee üks algatajatest, Hugo Treffneri gümnaasiumi direktor Ott Ojaveer „Aktuaalsele kaamerale”.

Riigikogu aseesimees, nelja kooliskäiva poja isa Helir-Valdor Seeder tunnistab oma kogemuse põhjal, et Eesti haridussüsteem on naiste poole kaldu. Tema hinnangul vajab meeste olukorra parandamine kohest, kui vaja, siis isegi riigi sekkumist.

Palju räägitakse soolisest palgalõhest jt naisi diskrimineerivatest ilmingutest ühiskonnas. Kas meestega on kõik korras? Statistika järgi igatahes mitte. Miks?

Jah, meil on kujunenud olukord, kus soolisest ebavõrdsusest rääkides peetakse silmas eelkõige naiste olukorda, samas jäävad meeste probleemid tagaplaanile.

Statistika näitab karmi pilti: meeste tervis on kehvem ja eluiga ning haridustee lühem kui naistel, mehed teevad sageli tervistkahjustavaid ja füüsiliselt raskemaid töid, kalduvad kahjulike harjumuste ja sõltuvuste küüsi, nendega juhtub rohkem õnnetusi ja nende enesetappude arv on suurem. See on mõtlemapanev loetelu.

Palgalõhet, erinevat ühiskondlik-poliitilist väljundit, perevägivalda ja teisi eelkõige naistega seotud probleeme käsitletakse tunduvalt enam kui meestega seotud küsimusi. Aga mitmed meeste probleemid on naiste probleemide põhjus, eelkõige pereelu puudutavad. Peame rohkem vaatama ühiskonda tervikuna.

Mis siis meestele saatuslikuks saab?

Mitmete meeste eespool loetletud probleemide põhjus on puudulik haridus ja sellest tulenev vähene teadlikkus. Haritud inimene elab üldjuhul tervislikumalt ja oskab ning tahab ennast ja oma lähedasi hoida. Aga eks enamasti saavad probleemid alguse ikka kodust, koolist, tänavalt ja/või sõprade valikust.

Paljudes peredes on pereelu emakeskne, sest isa töötab perest eemal või kasvatab ema lapsi üldse üksi. Kuna isa on kodus harva, on ema õlul nii poiste kui ka tüdrukute kasvatamine. Lühidalt väljendudes jääb laste kasvatamisel sageli puudu isa hoolest, mis erineb ema omast.

Lasteaed ja kool … Ka need on naistekesksed. Enamik kasvatajaid ja õpetajaid on naised. Ükski üldistus pole täpne, aga arvan siiski, et poiste jaoks on kooli õpikeskkond keerulisem kui tüdrukutele. Poisid ja tüdrukud on erinevad ja loomuomaselt on poistel tänapäeva koolis raskem kohaneda – distsiplineeritud käitumine, kohusetunne, valmisolek teha kodutöid jt omadused on selles eas tüdrukutele omasemad ning seetõttu on nad ka õppimises edukamad. Nii jäävad poisid juba põhikoolis tüdrukutest maha ja nende motivatsioon ning huvi õppimise vastu väheneb. See kajastub hinnetes ja ka enesehinnangus. Meesõpetajate vähesus jätab poistele suurema „armi”, eriti kui ka kodus pole isa.

Poisid ootavad reaal- ja loodusainete õpetamisel praktilist tegevust – füüsika ja keemia ilma paugu ja suitsuta on neile igav. Katsete tegemise võimalusi ja kõiksugu atribuute on koolis vähem kui paberit ja kriiti. Praktiline ja käeline tegevus eeldab arvuteid, tehnikat ja eriotstarbelisi ruume. See teeb hariduse andmise kallimaks.

Erihuve saab ju rahuldada ringides ja trennides …

Poisid tahavad rahmeldada. Hea võimalus selleks on muidugi sport, mida saab harrastada üsna edukalt kogu Eestis. Siiski on väiksemates kohtades väiksemad võimalused.

Aga võimaluste erinevus avaldub ka huvihariduses – näiteks on paljudes omavalitsustes ja koolides tehnikaaladega tegelemise võimalused õige kesised, seevastu tantsu-, laulu- ja kunstiringide valik märksa suurem. Paljud poisid tegutseksid meeleldi IT-, robootika- ja tehnikaringides. Tõsi, viimastel aastatel on olukord mõnevõrra paranenud, aga valikuvõimaluste erinevus siiski märkimisväärne.

Ja jällegi peab tõdema, et selline olukord pärsib pigem poiste õpihimu ja tegutsemislusti. See on ka üks allikas, miks humanitaar-, loodus- ja reaalvaldkondade suhe pole päris tasakaalus ega vasta ühiskonna vajadustele.

Uuringud toetavad laialt levinud arvamust, et haritud naised ei taha elada koos nendest vähem haritud meestega ja seetõttu on neil raske kodumaalt meest leida. Mis aitaks eesti naisel Eestist väärikat kaaslast leida?

Nagu eelnevalt ütlesin, kipuvad poisid maha jääma juba põhikoolis. Gümnaasiumis on enamuses tüdrukud, kõrghariduse omandamisest rääkimata. Selline olukord tekitab hariduslõhe, mis mõjutab pere loomist ja lõppkokkuvõttes avaldab mõju ka meie demograafilisele olukorrale. Ühel hetkel avastame, et meil on palju haritud naisi, kes ei leia enda kõrvale võrdväärselt haritud mehi. Loomulikult on isikukeskse, avatud ja liberaalse ühiskonna peremudel ja demograafilised probleemid palju keerulisemad kui minu lihtsustatud käsitlus, aga arvan, et hariduslõhe on üks probleem, mida oleme vähe teadvustanud. Eks see ole ka teistes riikides probleem. Saksamaal on kolmandik kõrgharidusega naistest lastetud, aga see on veelgi mitmetahulisem teema.

Mis oleks lahendus? Ilmselt probleemi teadvustamine ja lahenduste otsimine lausa riigi tasandil. Alustada võis kas või programmiga „Mehed kooli!”.

Millest siis see vastuolu – naiste parem haridus, aga meeste juhtivad ametikohad?

See on levinud pooltõde. Jah, näiteks poliitikas on meil tõesti naisi oluliselt vähem, aga riigi valitsusasutuste töötajatest on enamik naised. Kui jätame arusaadavatel põhjustel meestekesksed riigikaitse ja politsei kõrvale, siis domineerivad riigivalitsemises naised. Kui mina olin põllumajandusminister, siis oli ministeeriumi valitsemisala töötajate suhe 75:25 naiste kasuks. Vaevalt see praegugi oluliselt muutunud on. Selle üks põhjus on naiste parem haridus ja avalikus teenistuses ning riigiasutustes kehtivad haridusnõuded.

Kui tahame saavutada ühiskonnas soolist tasakaalu, siis peame palgalõhe kõrval hakkama teadvustama ka hariduslõhe olemasolu, mis on sooline, aga järjest rohkem ka regionaalne probleem.

HEIKI RAUDLA


8 kommentaari teemale “Helir-Valdor Seeder: „Alustada võiks kas või kampaaniaga „Mehed kooli!”””

  1. Ülle Michelson ütleb:

    Eeskujusid napib.

  2. Valgustaja ütleb:

    Härra eksministri sõnavõtust on osa reaalsest tegelikkusest, osa faktide mitteteadmisest ja osa heast tahtest sõnastatud, osa fantaasiast, kuid kahjuks mitte konstruktiivsest.
    Olen ise üks nn riigigümnaasiumi reformi käigus koondatud õpetaja(mees) ja käinud läbi aastase Kolgata tee uue töökoha leidmiseks.Ja pean tunnistama, et meediakanalites vohav teave õpetajate puudusest on suures osas mitte vale, vaid ülisuur vale.Soovitan kõigil vaadata Õpetajate Lehes avaldatavaid töökuulutusi.Sisuliselt on pakkumistes vaid klassiõpetajate ja lasteaedade õpetajate üksikud kohad.Vaevalt sinna mehi teatud kaalutlustel oodatakse.Aineõpetajate pakutavate töökohtade arv on enam kui kasin,tihti pakutakse vaid koormust mõne kontakttunni ulatuses nädalas( Ruusa Põhikool: loodusainete õpetaja- osaline; logopeed- osaline; Ardu kool: kehal kasv -15 tudi; muusikaõpetaja – 10 tundi).
    Puhaste riigigümnaasiumide ellukutsumine on väiksemates kohtades süvendanud aineõpetajate koormuse puudumist.Paljud õpetajad töötavad osalise koormusega. Sellises situatsioonis ,mis täna haridusmaastikul toimub, on igasuguste kampaaniate korraldamine kurjast.Kuigi sellega saab pildile.

  3. anu ütleb:

    Aga kui gümnaasiumitesse kvootide järgi tuleb poisse võtta (oma teadmistega nad ju sinna ei kvalifitseeru!), siis äkki tulekski riigil avada uusi koole, et mehed ikka tööd saaksid. Ja nendes koolides peaks siis makstama meestele vähemalt kolmekordset õpetaja palka, sest seal töötavad ju mehed. Mees on ikka parem kui naine lihtsalt sellepärast, et ta on mees.

  4. E. L. ütleb:

    Poiste jaoks on distsiplineeritud käitumine raske? Noh, hea, et sõjaväes keegi seda ei nõua. Aga kui tõsisemalt rääkida, siis tõesti, poiste probleemid avalduvad sagedamini käitumises, tüdrukute probleemid on rohkem sissepoole pööratud. Kui väga kampaaniat tahta teha, siis võiks ehk suunata jõupingutused koolidesse heal tasemel tugisüsteemide loomiseks. Ehk ei lähe seda välist tulevärki nii palju vaja, kui lastel ja peredel aidataks oma probleeme lahendada. Tunnid võiksid vaheldusrikkad olla, aga ei saa oodata, et kui lapsel on pere ja hing lõhki, siis aitab lihtsalt see, kui tunnis on pauku ja suitsu.

    Samuti aitaks hariduslõhet ehk vähendada see, kui haridust ka poiste jaoks väärtustataks, mitte poleks suhtumist, et see ongi normaalne, kui poiss ei õpi ja tundi segab, sest poisid ongi sellised. No mis see vaene korralikult käituv poiss siis tegema peab, kui talle igalt poolt korrutatakse, et õige poiss teeb koerust ja korralikult õppimine on ainult tüdrukutele ja nohikutele?

  5. arvaja ütleb:

    Äkki tulekski füüsikas-keemias teha katseid ja lahendada ülesandeid jutupuhumise asemel, arvutiõpetuses muuhulgas laduda arvuteid kokku (riistvara), matemaatikas lahendada tõestusülesandeid. Oi, milline ving tõuseks naissoo poolt, et ei saagi päheõppimisega enam viisi kätte, peab sisuliselt süvenema.

  6. Pensionär/ õpetaja ütleb:

    Asja lahendaks poeglaste gümnaasium sõjanduse suunaga ja kaitseministeeriumi rahakotil. Tehnikumid olid NL ajal need koolid kuhu poisid õppima st keskharidust omandama läksid ja said seal ka korraliku hariduse. Eesti haridussüsteemist (kellegi tahtel) tehnikumid nulliti. Tekkis tühimik haridussüsteemis ja seda paraku pelgalt poiste kutsumisega, et tulge gümnasse, ei täida. Minu teada on H-V. Seeder ka lõpetanud tehnikumi. Ehk aitaks tehnikumide taastamine poisid jälle reele.

  7. D1 ütleb:

    Jätame soolise palgalõhe teema. Seda arendavad edasi populismi ihkavad naisõiguslased, kelle eriti väljapaistvad persoonid on 2 riigikogulasest sotsdemmi. See on vähemalt eesti tingimustes pseudoprobleem.
    Mehed kooli: seda ei lahenda ainult palgaprobleemiga. Kogemused näitavad, et paljudel meestel on raske suhestuda lastega. Mitte alati enda omadega vaid just võõrastega. Naistega võrreldes on mehel raskem (isegi vastuvõtmatum) tegeleda igasuguse tilu-liluga(heas mõttes), mida igapäevaselt koolis peale oma põhitöö, milleks on õpetamine, tegelema peab. Pole midagi teha aga kasvatamine, sotsialiseeruda aitamine, laste murede-probleemide lahendamine on naisele juba looduse poolt enam kaasa antud. Mehe omadus on tegeleda sellega pinnapealsemalt kuid see maksab omakorda kätte tema reitingus kaaskolleegide, laste ja ka vanemate silmis.
    Resümee: Mees koolis kui AINEÕPETAJA. Mitte x+1 asjaga seal tegeleja. Samas pole see õiglane jälle naiskolleegide suhtes. Millelegi siiski tuleb aga lõivu maksta … või kuidas?

  8. Eva ütleb:

    Naistele ongi kõrgharidust rohkem vaja!
    Kõrgharidusega naisel on mingigi lootus teenida vähemalt Eesti keskmist palka, kasvõi töötades 1,5 koormusega.
    Millised töökohad (ja palgad!) on aga enamasti nendel naistel, kellel pole kõrgemat haridust?!
    Mehe hakkamasaamine eluga, rahaline seis, isegi teadmiste tase ei ole tihti mingis korrelatsioonis tema “haridust tõendava dokumendiga”.
    Mida sellest arvata?

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!