Kannapööre kaitseväest koolijuhiks
Raigo Prants kandideeris Järva-Jaani gümnaasiumi direktoriks põhjusel, mida pole varem kuulnud vist ükski konkursikomisjon – et muuta noorte suhtumist Eesti riigikaitsesse. Kaitseväeteenistusest tsiviilellu naasnud mehel on tõsi taga, juba varsti saab Järva-Jaanis õppida uuel, siseturvalisuse õppesuunal.
Raigo Prantsi esimene tööpäev Järva-Jaani gümnaasiumis oli eelmise aasta 25. augustil.
„Tundsin, et olen teinud kannapöörde. Ma polnud päris kindel, mis edasi juhtub, aga teadsin, mida tahan saavutada ja mis eesmärgid olen endale ja koolile püstitanud. Küsimus oli, mismoodi suudan oma ideed maha müüa lastevanematele, oma kolleegidele ja juhtidele omavalitsusest,” räägib Prants.
Nagu juba öeldud, oli 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni allohvitseril üks hea põhjus, miks kooli tööle tulla. Tööpostil oli ta näinud, milliste väärtushinnangutega noored Eesti riigikaitsesse tulevad. Napi teenistusaja jooksul nende arusaamu ja hoiakuid muuta ei saa. Tuleb koolist pihta hakata.
Pool aastat ametis olnud Prants ei loodagi, et hoiakud muutuksid ruttu. Soojenduseks on õpilastega jõutud ühise arusaamiseni esialgu lihtsamates ja igapäevasemates asjades: miks koolis käime ja millised on eesmärgid.
„Tööd on palju, tunnen end väga hästi ja tean, et teen õigeid asju. Soovin, et ka kollektiiv tunneks: liigume õiges suunas,” kõneleb Prants.
„Omavalitsus soovis mulle edu ja on andnud palju tegutsemisvabadust, mis näitab, et mind usaldatakse. Kollektiiv oli algul ettevaatlik, küllap mu tausta tõttu. Aga praegu on meil kõik väga hästi.”
Kas Järva-Jaanis on nüüd kord nagu Preisi sõjakoolis?
„Kindlasti mitte!” naerab Prants. „Olen vägagi demokraatliku juhtimisstiili austaja. Teatud otsused tuleb autokraatlikult teha, aga enne seda oleme otsusteni jõudnud demokraatlikult. Arutame asju juhtkonnas, pedagoogidega, omavalitsuses ja alles siis kujundame lõpliku seisukoha.”
Vastutusvaldkonnad paika
Et Prants tuli struktureeritud asutusest, kus olid vastutusvaldkonnad täpselt ära jaotatud, oli tema esimene korralduslik otsus ära jagada, kes mille eest majas vastutab. Direktor tegeleb eelarve planeerimise, täitmise ja järgimisega, suures pildis õppetöö planeerimise ja arendustööga ning väljapoole suunatud tööga – koostöö asutuste, lastevanemate, omavalitsusega.
„Minu jaoks on kõige keerulisem õppetöö kujundamine ja planeerimine, arengusihtide seadmine,” ütleb Prants. „Pean analüüsima, mis on realistlik. Raske on ka saavutada, et kõik saaksid lõpuni aru, mis on ülesande püstituse mõte, kuhu me liigume, millised hüved sellega kaasnevad. Pole kerge õpetajaile seda selgeks teha.”
Esimesi probleeme, millega noorel direktoril tuli kohe sügisel tegelda, oli seotud kaasava haridusega – erivajadustega lapse suunamine tavakollektiivi. Tuli leida lahendus mitmele küsimusele: kuidas panna tööle tugiisik ja klassijuhataja ning kuidas nad leiaksid ühise keele, ilma tundeta, et üks kontrollib teist.
„Oli veenmist ja selgitamist. Mingis osas tuli teha ka autokraatlik otsus,” ütleb Prants.
Ta tunnistab, et HTM-i alustava koolijuhi programmita oleks olnud märksa keerulisem oma ametis algust teha.
„Mul vedas väga, et osutusin programmi valituks kohe esimesel aastal,” kiidab ta. „Esimeste kuudega olen saanud kolleegidega üle Eesti mõtteid vahetada, saanud tagasisidet, arutanud oma koolitajatega praktilisi elulisi küsimusi.”
Programmi üks osa on mentorlusprogramm, mille käigus pika kogemusega direktorid võtavad algajad oma tiiva alla. Prantsi mentor on Tartu Raatuse kooli direktor Toomas Kink.
„Oleme Toomasega palju filosofeerinud selle üle, mida üldse peab tegema, et kool oleks edukas,” räägib Prants. „Selle pinnalt on tekkinud hulk küsimusi. Näiteks mida teha olukorras, kus üritad demokraatlikult läheneda, aga sinu ettepanekutele on vastus „ei” igasuguse põhjenduseta. Inimesed on oma mugavustsoonis kõvasti kinni, asi pole selles, et oskusi-võimeid poleks.”
Prants arutas mentoriga ka kaasava hariduse küsimuste üle. „Tunnen, et olen palju abi saanud. Mul on mentoriga vedanud, meie põhimõtted ühtivad paljuski,” nendib Prants.
Noorus trumbiks
30-aastase Prantsi sõnul pole noorus juhitöös takistus, pigem trump tagataskus. Energilisusega jõuab kiiresti ja palju. On muidugi ka tagasilööke, vanemal generatsioonil pole lihtne aktsepteerida endast poole nooremat koolijuhti, kes vaatab asju teise pilguga kui nemad. See sunnibki pingutama ja ennast tõestama, et kolleegid oleksid valmis ideid kuulama ja vastu võtma.
Direktor on õpilasesinduse koosolekul alati kohal ja uurib nende küsimustele lahendusi õpetajailt. Samas tuleb leida mõistlik balanss, et õpilased ei hakkaks direktori poole pöörduma probleemidega, mida saab arutada ka klassijuhatajaga. „Mul läks sellega natuke aega,” sõnab Prants.
Pedagoogilist tööd sai Prants proovida juba kaitseväe välismissioonil. Aafrikas oli eestlaste põhiülesanne koolitada Mali rahvusarmeed, et see oleks kaitsevõimeline.
„Mõnes mõttes on sõdur ja õpilane väga sarnased,” võrdleb Prants. Kui panna neile kõrgemad ootused, kui nad ette kujutavad, tekib neil jonn ja tahtmine ära teha. Kui ootused on kõrged, siis oled ka lati alt läbi minnes väga heal tasemel.
„Vähemalt viieks aastaks tahan siia kooli jääda,” ütleb noor direktor. „Eesmärk on töötada üles üks väga hea nišikool. Praegu on meil 204 õpilast. Kohalik omavalitsus on selgelt võtnud seisukoha jätkata gümnaasiumina esialgse plaani kohaselt kuni 2018. Ja kui oleme selle aja sees end uute arengusuundadega tõestanud, siis ka sealt edasi.”
Ja uudiseid juba on. Järva-Jaani gümnaasium arendabki välja turismiõppe suunda koostöös Pärnu kolledžiga. Gümnaasiumi lõpus saavad õpilased TÜ sertifikaadi eelkutseõppe läbimise kohta ja neile on Pärnu kolledžisse natuke lihtsam pääseda kui ülejäänutel.
Uue valdkonnana alustatakse järgmisel õppeaastal siseturvalisusega, mis hõlmab pääste-, politsei- ja vanglateenistuse erialasid. Lõpetajad saavad vabatahtliku päästja ja abipolitseiniku kvalifikatsiooni, mis võimaldab neil sisekaitseakadeemias eelisjärjekorras õppima asuda või Tartu vanglas vanglateenistuse karjääri alustada.
„Siseturvalisuse õppesuuna arendamine on nelja kuuga saavutatud kokkulepe,” jääb direktor oma panuse sõnastamisel tagasihoidlikuks.
Märksa enam oskab ta esile tõsta oma tagala – abikaasa – rolli.
„Olen palju kodust ära. Mu abikaasa on väga tugev naisterahvas. Lisaks sellele, et ta pidas vastu pool aastat, kui sõjalisel missioonil olin, suudab ta ka praegu väga edukalt majandada, tegelda lastega ja meie majapidamist korras hoida. Ta jõuab oma töö kõrvalt toetada ka mind, kui mul parajasti oma muret kellegagi jagada ei ole,” sõnab Prants.
Raigo Prantsi CV
• Sündinud 19. dets 1985 Iisakus.
• 1992–2004 Iisaku gümnaasium.
• 2006–2007 KVÜÕA Võru lahingukool.
• 2007–2011 kõrgkool I Studium, ettevõtlus ja ärijuhtimine, bakalaureusekraad.
• 2011–2013 sisekaitseakadeemia sisejulgeoleku instituut, magistrikraad.
Töö:
• Alates 2015 augustist Järva-Jaani gümnaasiumi direktor.
• 2014–2015 1. jalaväebrigaadi pioneeripataljoni staabiallohvitser.
• 2012–2014 Kirde kaitseringkonna operatiivjaoskonna staabiallohvitser.
• 2009–2012 Viru vanglas eri ametikohtadel.
• 2008–2009 Scoutspataljoni Eesti kontingendi jalaväekompanii jaoülem.
• 2006–2008 Tapa väljaõppekeskuse õhutõrjedivisjoni rühmavanem.
• 2006 jalaväe väljaõppekeskuse üksik-vahipataljoni vanemallohvitser-instruktor.
• 2005–2006 piirivalveameti Kirde piirivalvepiirkonna piirivalvur-spetsialist.
Nõuanded algajale koolijuhile
Peab olema kannatlik, tulemused ei tule kohe.
Koolijuht peab olema väga paksu nahaga. Alati on neid, kes arvavad, et sinust võib teerulliga üle sõita. Tuleb välja kannatada.
Mõtle teistmoodi, kui varem on mõeldud.
Toomas Kink, mentor, Tartu Raatuse kooli direktor
Raigo on noor alustav koolijuht, kellel on palju kogemusi ka teistest eluvaldkondadest. Viimased võimaldavad mõelda tavapiiridest väljaspoole ja see on suur pluss koolijuhi ametis. Mulle meeldib tema puhul see, et ta on julge pealehakkaja, kes pigem mõtleb sellele, kuidas saab asju teha , selle asemel, et otsida põhjusi mittetegemiseks ja lihtsalt viriseda. Võimatute asjade tegemiseks on vaja leida teed, kuidas need võimalikuks teha saab.
Positiivne mõtlemine, eluterve suhtumine endasse ja teistesse ning paras annus iroonilist huumorit loovad Raigost meeldiva kolleegi, kellele on lausa rõõm jagada oma teadmisi ja mõningast kogemust. Raigole ei ole vaja kala pakkuda vaid õng anda.
SIRJE PÄRISMAA
Raigole edu tema uutes algustes.
Tänu sellistele noortele meestele jääbki meie Eesti püsima.
Tervist, jaksu,julgelt edasi.
Madis.
Iga kingsepp jäägu oma liistude juurde! Vaadates hariduse käekäiku, tõusevad “juuksed püsti”! Räägime tulemustest! Kogemusi/pedagoogilisi üle 30-e aasta!
Alles kooli tulnud ja juba hakkab vallandama.Poiste kehalise kasvatuse tunnis treenitakse poisse kui sojav2es see pole normaalne.Laps ei soovi minna isegi trenni kuna direktor annab.See on kool mitte vangla ega sojav2easutus .
[…] aasta 25. augustil Järva-Jaani Gümnaasiumi direktorina tööle asunud vaid 30-aatane Raigo Prants on varem töötanud üksnes sõjaväelistes struktuurides ja Viru vanglas ning tal puudub pedagoogiline eriharidus. Oma […]
See on mees, kellele meeldib näidispoomisi korda saata, alluvatest ta ei hooli. Täidab vaid neid ülesandeid, mis endale meeldivad, teda iseloomustavad allumatus ja vastu haukumine, laiskus ja teiste taga rääkimine. Vale mees vales kohas.