Kas mu meetod ikka töötab?
Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskus on töötanud välja kriteeriumid, millega saab hinnata uuele õpikäsitusele vastavate aktiivõppe meetodite tõhusust. Pilootprojekti vedas professor Mati Heidmets, töö tellis haridusministeerium. Nädal tagasi esitleti projekti tulemusi TLÜ õppejõududele ja HTM-i töötajatele, kes andsid tehtule kiitva hinnangu ja avaldasid lootust, et töö jätkub.
Mati Heidmets märkis pilootprojekti tutvustades, et vajadus uute meetodite hindamiskriteeriumide järele on selgelt olemas. Esiteks tahab iga uut katsetav õpetaja teada, kas tal kõik töötab, ja hästi läbi mõeldud kriteeriumide toel on seda kergem selgeks teha. Teiseks on kriteeriume vaja teiste väljatöötatud meetodite hindamiseks. Näiteks on „Huvitav kool” kogunud rohkesti põnevat metoodilist materjali, mida analüüsides on vaja pidepunkte, millele toetudes terad sõkaldest eraldada. Kolmandaks aitavad selged kriteeriumid formalismi vastu. Ikka leidub ju mõni, kes rakendab tunnustuse saamise nimel midagi uut, hoolimata sellest, kas uus on vanast parem. Kriteeriumide toel saab sellesse küsimusse selgust tuua.
Kõige põhjalikumad hindamiskriteeriumid töötas Mati Heidmetsa töörühm välja rühmapõhise õppe ja õppeainete lõimimise kohta. Rühmapõhise õppe puhul on kriteeriumides märgitud, et selle kasutamine õigustab end ainult juhul, kui õpilased saavad sel viisil põhjalikumaid ja kindlamaid teadmisi ehk suudavad õppida varasemast rohkem. Teiseks on oluline, et nad teeksid varasemast paremat koostööd, aitaksid üksteist rohkem. Kui nii ei ole, siis soovitatakse hindamiskriteeriumide materjalis uurida põhjusi: kas õpetaja on saanud rühmapõhise õppe koolitust, kas tal on spetsiaalsed õppematerjalid, mis välistavad näiteks olukorra, kus üks õpilane saaks kogu rühma töö üksinda ära teha, jne. Lõimimise kriteeriumides lähtutakse samast põhimõttest – lõiming peab tagama õpilastele varasemast sügavamad ja laialdasemad teadmised ning ammendavama tervikpildi.
RAIVO JUURAK