Konkurendid või partnerid?

26. veebr. 2016 Hermo Kuusk endine õpetaja - Kommenteeri artiklit

… nii küsin, kui käsitlen meeste ja naiste võrdõiguslikkust. Jääb mulje, et mehi ja naisi tahetakse meie ühiskonnas üksteisele vastandada, neid omavahel riidu ajada.

Selline mulje jääb, kui heita pilk ajakirjandusse, kus ilmuvad vastassugu solvavad kirjutised. Milleks? Kahjuks on nendes artiklites ka palju tõde, kuna juba lasteaiast ja koolipingist suhtutakse teineteisesse kui konkurenti, halvemal juhul vaenlasesse.

See kandub hilisemas elus peresuhetesse, kus üksteisemõistmise ja koostöö asemel valitseb vihkamine koos purunenud vastastikuste rolli­ootustega. Viga tuleb otsida kodusest kasvatusest ja koolikorraldusest. Just kasvatuse ja hariduse kaudu on võimalik kasvatada harmoonilisi inimesi ja levitada ühiskonnas hoiakut, et sugupooled on teineteise koostööpartnerid.

Tuleb aidata leida ja suunata iga inimese sisemist arengupotentsiaali, vastavalt tema huvidele.

Oluline on, et poisid ja tüdrukud teeksid õppekava raames palju koostööd. Head võimalused koostöö arendamiseks on kodunduse ja tööõpetuse, perekonnaõpetuse, tsiviilkaitse ja sõjanduse tunnid (viimane peaks olema kõigile õpilastele kohustuslik aine). Koolis võiks just nendes tundides pöörata poiste ja tüdrukute koostööle tähelepanu.

Selge, et oleme väiksearvulise rahvaga riik ja igaüks peab olema võimalikult mitmekülgne, kui tahame rahva ja riigina edasi kesta.
Miks on poliitikas vähe naisi? Selle üle on palju arutletud. Põhiline põhjus peitub jällegi kasvatuses ja ühiskonna hoiakutes. Naisi kasvatakse alalhoidlikeks ja tihtilugu ka ebakindlateks. Just ebakindlus ja vähene eneseusk on põhjused, miks naised ei julge poliitikas osaleda või loodavad ainult mehe peale.

Varases nooruses sisendatakse tüdrukutele: „sina kui tulevane ema”, sama kehtib poiste kohta: „mis mees sa oled” jms. Need on levinud klišeed. Loomulikult on mingil määral ka inimese iseloomus kinni see, mis neid lahku ajab, kuid iseloomude sobimatust aitab siluda hooliv kasvatus. Kui tüdrukut on kodus maha tehtud ja jäikades raamides kasvatatud, pole tal ka paremat oodata kui köök, kodu ja lapsed.

See tingib olukorra, kus naised ei suuda enda eest seista, olgu selleks siis palgalõhe või tulevikus üksik­ema roll. Viimane ei peaks olema loomulikult eesmärk iseeneses. Naiste ja meeste suhted võrdõiguslikkuse kontekstis saavad ühiskonnas hoopis teise väljavaate, kui ainult välistele kvootidele rõhudes.

Kvootide kehtestamine ühiskonnas ei taga naise ja mehe harmoonilisi ja õiglaseid suhteid. Mis kasu on kvootidest, kui probleemid jäävad kestma või hoopis süvenevad? Ka kvootidega valituks osutunud naine ei hakka oma sookaaslaste huvide eest seisma. Ühiskonna vaimse tervise aluseks on paljuski meeste ja naiste head omavahelised suhted.

HERMO KUUSK


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!