Koolide liitmise hirmul olid suured silmad

26. veebr. 2016 Sirje Pärismaa - Koolide liitmise hirmul olid suured silmad kommenteerimine on välja lülitatud

Viimase kahe õppeaasta jooksul on Tallinna kaheksast gümnaasiumist saanud neli suurt kooli. Direktorite hinnangul on esimene ühinemisjärgne aasta segasevõitu, aga edasi loksub kõik paika, vaja on vaid arukust ja head tahet.

Eelmisel õppeaastal ühendati kolm kooli: Tallinna Kesklinna vene gümnaasiumiga liideti Juhkentali gümnaasium, Ehte humanitaargümnaasiumiga Ranniku gümnaasium ja Arte gümnaasiumiga 37. keskkool. Käesolevast õppeaastast liideti Lasnamäe gümnaasiumiga Paekaare gümnaasium. Ühendkoolidest väikseimas, Arte gümnaasiumis õpib nüüd 911 last, suurimas, Kesklinna vene gümnaasiumis 1212.

Arte gümnaasium otsustas ühendamise eel kahe vahetuse vältimiseks klassikomplektide arvu mitte suurendada ja sai linnalt loa moodustada suuremad klassid. Kolme esimese klassi asemel tuli siiski avada neli, sest õpilaste arv suurenes eeskätt just koolitulijate arvelt. Lähiaastatel hakkab esimesse klassi tulijate arv kahanema.

„Võtsime vastu kõik soovijad, olenemata hinnetest,” ütleb Arte gümnaasiumi direktor Sirje Ebral. Ühendamise käigus sai kool juurde probleemseid õpilasi ja kooli tugisüsteem seeläbi kõvasti tööd juurde. „Koolidesse, kus õpilaste arv on kahanenud, hakkab koonduma õpiraskustega või käitumisprobleemidega lapsi. Kui maja ei jõua enam üleval pidada ja need lapsed tuleb ära jagada, tekib prestiižikatel koolidel hirm. Meie seda hirmu ei tundnud. Õpilaste olulist äravoolu pole ühendamise järel ka tekkinud,” räägib Ebral.

Direktor soovitab ühinemiseks valmistuvatel koolidel linnaga eelnevalt läbi rääkida, et leitaks võimalus rahastada tugiteenuseid kohapeal. Keskmise sissetulekuga vanemad ei lähe tasulisse konsultatsiooni. Laps peab saama abi kohe, kui probleem tekib.

„Esimene ühinemisjärgne aasta tundus segane, praeguseks on hakanud kõik paika loksuma,” ütleb Ebral. „Tuleb üle elada. Õpilaste arv Eestis väheneb ja oleks arutu hoida töös koolimaju, kus on vähem kui 300 õpilast. Vanemad soovivad, et laps käiks kodu lähedal koolis, kuid võrreldes maakoolide lastega, kes sõidavad kooli päris kaugele, pole Tallinnas asi ju hull. Vaja on nii lapsevanemate kui ka kooli arukust ja head tahet. Koolide ühendamine pole šokk.”

Hirmul suured silmad

Ebralile tundub, et kardetakse rohkem, kui asi väärt. Ka 37. kooli vanemail oli hirm, kuidas nende lapsi uues koolis vastu võetakse. Arte gümnaasium tegi kõik, et hirme maandada.

„Keegi ei pea minema sinna, kuhu ei taha. Tallinnas on koole palju ja haridusamet peab aitama kaasa. Aga kui kõik ajavad sõrad vastu ja räägivad ainult hirmudest, siis pole probleem lahendatav,” sõnab Ebral.

Ehte gümnaasiumis küsitletakse lapsi, kes on Ranniku gümnaasiumist neile üle on tulnud. Direktor Õnnela Leedo-Küngase sõnul möödus ühinemine rahulikult.

„Ainus hirm, mida väljendas hoolekogu, oli, kuidas muutub kooli koht riigieksamite pingereas, aga see oli pigem arutelu. Meie jaoks on iga õpetaja ja laps tähtis, tahame, et neil oleks koolis hea ja mugav. Sellest tulebki lähtuda.”

Lasnamäe gümnaasium sai juurde 240 õpilast ja praegu on neid koolis 1170. „800–900 oleks piir, 1000 on juba palju. Nagu kombinaat, raske on jälgida kõiki. Distsipliiniga pole probleeme, aga tunniplaani tegemisega on raskusi, pole vabu kabinette,” sõnab direktor Aleksander Haak. Kogu see suur vägi asub ühes hoones, Paekaare maja lammutati ära.

Ka Ehte gümnaasium paikneb valdavalt ühes, paari aasta eest renoveeritud hoones, teises majas on vaid mõned klassid ja see on kehvas seisus. Kui kool saaks raha, remonditaks see ära.

Remondist unistab ka Arte gümnaasium, mis direktori sõnutsi on üks vähestest Tallinna renoveerimata koolidest. Kaasavarast 37. keskkooli hoone näol loobuti, sest kahte kehvas seisus maja pole mõistlik ülal pidada.

„Kuigi eelmisel aastal räägiti, et meil tuleb remont, meid praegu nimekirjas pole. Mõtlesime, et kuna kaks kooli liideti, ehk siis saame. Arukas on ju renoveerida koole, kus õpilaste arv püsib,” räägib Ebral.

Uuest õppeaastast plaanitava Kadri­oru saksa gümnaasiumi ja Sikupilli keskkooli liitmise vastu koguvad lapse­vanemad allkirju.

„Diskussioon on ühest küljest positiivne – on hea tõdeda, et nii palju lapsevanemaid soovib panustada kooli arengusse ja tunneb huvi oma lapse hariduse vastu,” lausub Kadrioru saksa gümnaasiumi direktor Imbi Viisma. „Samas on kahju, et ei suudeta panna end kooli igapäevaellu, mis on ruumikitsikuse ja kahes vahetuses toimuva õppetöö tõttu häiritud. Ühendamise eesmärk on viia õppetöö ühte vahetusse. Sellega avarduvad õpilaste võimalused osaleda pärast kooli huvitegevustes.”

Õpetajate enamik on koolide ühendamise poolt, kuna nad on jõudnud äratundmisele, et õpilaste arvu kasv, ruumipuudus ja töö kahes vahetuses ei ole jätkusuutlik. Eriti õnnelikud on klassiõpetajad, koolide ühendamine võimaldab tööd kahes õppehoones hommikupoolses vahetuses ja iga klass saab oma koduklassi. Ka õpilas­esindus on väljendanud oma poolehoidu koolide ühendamisele.

Tallinna haridusameti hariduskorralduse osakonna juhataja Tanel Kerese sõnul saab ühendamisega lahendatud kahe kooli ruumiprobleem.

„Piltlikult öeldes on ühel koolil ruumi puudu, teisel üle,” sõnab Keres. Sikupilli keskkoolis on õpilaste arv aastatel 2005–2015 vähenenud 418-lt 246-ni, koolihoone on mõeldud 700 lapsele. 10. klassi ei ole 2013. aastast õpilaste vähesuse tõttu avatud. Kadriorus õpib 991 õpilast, õhtupoolses vahetuses kümme klassitäit ehk kokku 250 last – sama palju kui Sikupillis õpilasi kokku. Edaspidi korraldatakse õppetöö kahe koolimaja ruumides ühes vahetuses.

„Koolide liitmise peamiseks kasuks pole kokkuhoid – mõlemat maja tuleb ju jätkuvalt ülal pidada –, vaid laste õpi- ja õpetajate töötingimuste parandamine,” lausub Keres.

Õpikeskkond paranes

Ka varasemate liitmiste suurim pluss oli parem õpi- ja töökeskkond. Näiteks Kesklinna vene gümnaasiumis puudusid varem võimalused tööõpetuse ja kehalise kasvatuse tundideks. Juhkentali gümnaasiumiga liitumise järel on tingimused paranenud.

„Kadrioru saksa gümnaasiumi vanemate hulgas on väga palju ka neid, kes koolide ühendamist pooldavad. Oma poolehoidu on väljendatud koosolekutel, oleme saanud toetuskirju,” räägib Keres. „Tagasiside koolivõrgu korrastamisele on erinev, nagu muudatuste puhul alati. Mõne aja pärast uuendustega harjutakse ning jätkub tavapärane koolielu. 2013. aastal renoveeriti Kadrioru saksa gümnaasium ning kool lootis ühte majja ära mahtuda, aga õpilaste arv on järjest kasvanud. Sikupilli keskkool on aastaid oodanud õpilaste arvu suurenemist, mida pole aga juhtunud. Nüüdseks on mõlemal pool muutuste vajalikkusest aru saadud.”

Praegu Tallinnas rohkem liitmisi kavas ei ole. Kuna riigil on plaanis gümnaasiumiharidus riigistada, on tulevik segane.

SIRJE PÄRISMAA