Kuidas kasvatada koolis ettevõtlikku meelt?

26. veebr. 2016 Sirje Pärismaa - Kommenteeri artiklit

„Nii nagu inglise keele selgeks saamine juba kooliajal on saanud standardiks, võiks gümnaasiumis olla kohustuslik ka ettevõtlikkuse õpe. Tänapäeva maailmas on ju hädavajalik ettevõtluse alustest aru saada,” ütleb ettevõtja Kuldar Leis. Koostööd ettevõtetega koolides siiski süsteemselt veel ei arendata.

Põlvasse Eesti esimese passiivmaja ehitanud Kuldar Leis, kes on juhtinud selliseid suuri ettevõtteid nagu Hoiupank, Ösel Foods ja Premia Foods ning on praegu Eesti passiivmajaliidu esimees, tuleb meelsasti õpilastele oma kogemusi jagama.

„Olen üle veerandi sajandist olnud ettevõtlusega seotud ja tahan, et noored saaksid juba koolis ettevõtlikkusest aimu,” sõnab Leis. „Mida rohkem eri alade inimesi oma kogemusest tundides õpilastega näost näkku räägib, seda laiem arusaam tekib. Seda enam, et tulevikus polegi ehk ühte kindlat töökohta, vaid leitakse vabakutselisena rakendust mitmes kohas. Sel juhul on ettevõtlikkus eriti kasuks, seda ma seletada proovingi.”

Põlva elanikuna on Leisil hea meel, et ühisgümnaasiumis on särtsakaid õpilasfirmasid tekkinud. See sütitab ka teisi. Just väiksemates kohtades on ettevõtliku meele kasvatamine tähtis, et kohalik elu areneks ja oskustega noored saaksid kodukohta tagasi minna. „Edulood on peamiselt Tallinnast ja Tartust, aga sellega ei tohiks Eesti areng piirduda,” lausub Leis. „Mulle tundub, et ettevõtlikku vaimu tulebki rohkem koolidest, kes on õpilasfirmade loomisel aktiivsed. Kindlasti on see tublide majandusõpetajate suur teene nii noorte kui ka kogu Eesti arenguks.”

Leis on sügisest ka ise koolipapa rollis, ta tegutseb Tartu ülikooli Ideelaboris. Ettevõtliku vaimuga tudengite kõrval soovib Leis kaasata harivatele üritustele gümnaasiuminoori. Endast mõni aasta vanemate tudengite seas on nende õpitahe eriti suur. Tähtsaim on kohale tulla, selleks võiksid õpilasi ärgitada majandusõpetajad, soovitab Leis.

Projekte palju

Ettevõtlikkuspädevuse arendamine on kirjas riiklikus õppekavas ja üha enam räägitakse sellest kui võtmepädevusest. Äsja käivitus ettevõtlikkuse ja ettevõtlusõppe programm, mille käigus peaksid õpetajad saama täiendõpet lõimimaks oma tundidesse ettevõtlikkust. Kujunema peaks ettevõtjate ja koolide koostöövõrgustik (programmist pikemalt loe lk 8).

Koolidele suunatud programme-projekte on ka praegu, kuid pole ühtset süsteemi. Kaubandus-tööstuskoda on aastaid edendanud ettevõtete ja koolide koostööd, et õppetöö oleks praktiline ning päriseluga seotud. Välja on antud juhendmaterjal „Tunne tööd”, mis aitab korraldada õppekäike ettevõtetesse.

2008. aastast käib koos ettevõtlusõppe mõttekoda, kuhu on koondunud lai ring ettevõtlusõppes tegutsejaid. Ekspertide koostöös valmis 2010. aastal ettevõtlusõppe edendamise kava „Olen ettevõtlik!”.

2012. aastal loodi ettevõtjate algatusel koostöövõrgustik „Unistused ellu!”, mida koordineerib samuti kaubandus-tööstuskoda. Võrgustik ühendab ettevõtteid ja organisatsioone, kes edendavad noorte ettevõtlikkust. Veebilehelt www.unistusedellu.ee leiavad infot õpetajad, noorsootöötajad, huvijuhid, karjäärispetsialistid. Leida võib ka koostööpartnereid ning infot teiste ettevõtete tegevuse kohta. Kaks korda aastas toimuvatel võrgustiku seminaridel on fookuses just koolide ja ettevõtete koostöö.

Praegu on koolides ettevõtlikkuse arendamine ja ka koostöö ettevõtetega valdavalt majandusõpetajate õlul. Junior Achievement Eesti programmide järgi saab ligi paarisajas koolis igal aastal majandus- ja ettevõtlusõpet 12 000 õpilast ja luuakse üle 200 õpilasfirma.

Ruttu rikkaks ei saa

Kaia Tammel, kes õpetab Põlva ühisgümnaasiumis valikainena majandust ja juhendab õpilasfirmasid, on aastate jooksul kujunenud püsiv koostöö mitme firmaga. Pangatöötajad käivad tundides konkreetsetel teemadel rääkimas ja õpilased saavad igal aastal rahailma köögipoolt näha. Õpilased on kõrgelt hinnanud kohtumisi Kuldar Leisiga. Tamm on viinud õpilasfirmade tegijaid nii pärisfirmadesse kui ka ettevõtluskonverentsidele. Töövarjuna käivad õpilased Põlvast kaugemal.

„Kõik koostöövormid on kasulikud,” sõnab Tamm. Ettevõtjad jagavad oma kogemusi ja õpetussõnu. On öelnud ka seda, et ruttu rikkaks ei saa. Kohtumiseks valmistudes uurivad õpilased põhjalikult ettevõtte tausta.

„Algul võtavad õpetajad tuttavad firmad ette, aga ettevõtteid tuleb ju juurde ja kool ei pruugi kõiki tegutsejaid teadagi. Ettevõtted võiksid agaramalt end välja pakkuda,” toob Tamm välja paljude koolide mure. Siis saaks pikaajalisemaid plaane teha ja teemad õppeaasta peale ära jaotada.

„Töö oleks mõtestatum ja sujuvam, kui plaanid oleks tehtud terve õppeaasta peale,” ütleb ka Pirita majandusgümnaasiumi inglise keele ja ärikeele ning majandusõpetaja Ursula Paavel. 20 aastat oma töökarjäärist ettevõtluses olnud Paavel juhendab seitset õpilasfirmat ja annab majandusõpetust seitsmendas klassis.

„Igas koolis võiks olla keegi, kes tegeleb majanduse teemadega – nii majandus- kui ka karjääriõppe aspektist,” sõnab Paavel. „Need aspektid tuleks huvipakkuvalt ühendada ja leida koostööpartneriteks sobivad ettevõtted. Koolil oleks tark proovida luua suhted just oma piirkonna ettevõtetega, kuna paljud lastevanemad töötavad seal.”

Kahel õpilasfirmal on ettevõtjaist mentorid, kes annavad praktilist nõu. Paavel püüab julgustada õpilasi edaspidigi ettevõtjate hulgast mentoreid leidma.

Gümnaasiumiõpilase jaoks on motiveeriv ja põnev olla töövarjuks. Näiteks ülemöödunud aastal käis üks poiss Estonian Airi juhi töövarjuks ja saabus tagasi erakordselt säravate muljetega.

„Kui ettevõtja oskab koolitunnis rääkida oma kogemustest nii, et õpilastes tekib huvi, ei ole küsimustel lõppu, vahetatakse kontakte ja külalist oodatakse kooli tagasi,” räägib Paavel. Ta lisab, et lõimingu ja väljundipõhise õppekava rakendamise ajajärgul on Pirita majandusgümnaasiumi üks prioriteete õppekäigud.

Koolijuht küsigu

Kuldar Leisi arvates võiks kooli majandusõpetaja koos direktoriga koostada kava, millistele klassidele ja milliseid külalisloenguid on vaja, lähtudes kooli ja piirkonna eripärast. Siis saaks leida esinejad, kes süsteemselt läbi aastate oma kogemusi jagaksid.

„Kui koolijuhid on ise küsijad, siis leiab ettevõtjaid või teisi väärt tegelasi lihtsalt,” ütleb Leis. Aga kool peaks tegutsema süsteemselt, mitte ainult konkreetse päeva raames.

Kaubandus-tööstuskoja ettevõtlikkuse valdkonna projektijuhi Liisi Hanseni sõnul võiks igas koolis karjääriõppe eest vastutada keegi, kelle ülesanne oleks leida ettevõtetest sobivad koostööpartnerid. Paljud ettevõtted on avatud kooliga koostööks, kui see on eesmärgistatud ja mõlemale poolele arusaadav.

„Kool peab selgitama, mida soovitakse näha, kuulda ja õppida ning millise ettevalmistusega on õpilased. Ettevõte peab selgitama oma võimalusi ja ootusi. Tuleb silmas pidada, et ettevõtja on eelkõige ettevõtja, ta ei saa võtta koolitaja või riigi rolli,” nendib Hansen. „Mida pikemalt ja põhjalikumalt on koostöö planeeritud, seda parem. Teame ettevõtteid ja koole, kellel on kujunenud välja aastatepikkune koostöö, mis rikastab mõlemat osapoolt.”

Kadrina vallas tegutsev AS Aru Grupp on koostöös kohaliku kooliga korraldanud aastaid programmjoonestamise võistlust „CADrina” ja loonud õpilastele valikaine – ärijuhtimine ja tehnoloogia alused.

Kadrina keskkooli õppealajuhataja Ingrid Vaikmaa sõnul peab ettevõtte ja kooli koostööks olema mingi kokkupuutepunkt. Neil sai asi alguse kooli vilistlasest firmajuhi eestvõttel, kes oli huvitatud järelkasvust. Mitte ainult oma ettevõtte jaoks, vaid laiemaltki.

Aru Grupi algatatud valikainest on koolis arenenud omaette reaal-tehniline õppesuund, mille raames käivad ka ettevõtjad lugemas.

Kadrina keskkoolis ongi sel õppeaastal erilise tähelepanu all ettevõtlikkuspädevuse arendamine ja läbiva teemana karjääriplaneerimine. Ajendiks sai eelmisel aastal tehtud analüüs huviringide tegevusest, millest selgus, et ettevõtlikkuspädevust arendatakse tagasihoidlikult.

„Tahaksime jõuda ka õpilasfirmade loomiseni, aga praegu pole selleks pädevat õpetajat,” ütleb Vaikmaa.

Nädalavahetusel avab uksed suur õpilaslaat: http://menu.err.ee/v/uudised/elu/a7a89332-e194-49b8-b84b-7c12f07aaa2a/

Õpilasfirma Spoony valmistab käsitööna sulavaid šokolaadisüdameid: http://menu.err.ee/v/3c73751a-0e87-4be1-8146-22a4efabf934


Anne Lember

Kuressaare ametikooli kutseõpetaja:

Kogemuse põhjal võin väita, et ega ettevõtjad end ise pakkuma tule. Kui on plaanis kutsuda esinejaid või ettevõtteid külastada, siis valdavalt otsime kontakti oma vilistlastega. Kui midagi väga ees ei ole, oleme ikka kokkuleppele jõudnud. Aga oleme külastanud ka eri maakondades  asuvaid väikeettevõtteid, üldjuhul on meisse hästi suhtutud.

Otstarbekas oleks teha plaanid aasta peale ette. Ise oleme hakanud õppekäiguks ettevalmistusi tegema paar kolm nädalat varem. Meie tublid õpetajad otsivad kontakte ja kutsuvad esinejaid ka mandrilt, sest mõnes valdkonnas on saarel ettevõtteid vähe.


Karmo Kurvits

Võru gümnaasiumi direktor:

Ettevõtjad võiksid ennast aktiivsemalt koolidele välja pakkuda, siis oleks koostöö tulemuslikum. Koolil endal on ju mustmiljon asja teha. Koostöövormideks võiks olla kooli külastamine, tunni andmine, aga ka tunnivälised loengud ja reaalsest elust rääkimine, ettevõtete külastamine. Kohtumistel noortega võiks ettevõtjad rohkem rääkida inimlikust poolest, hakkamasaamisest.

Üldse meeldiks mulle, kui räägiksime ettevõtlikkuse arendamisest laiemalt. Sellesse mahuks ka ettevõtete osa.


Carmen Luts

Tartu Veeriku kooli õppealajuhataja:

Meid on vallutanud digipööre. Ettevõtlikkust käsitleme õppekava läbiva teemana ja meil on ka hulk traditsioonilisi üritusi, aga eraldi ainet pole. „Tagasi kooli” raames käivad lastevanemad meil oma ametit tutvustamas, teeme ka karjääripäevi.

Karjääriõppes oleme põrkunud paraku takistusele – põhikooliõpilasi ettevõtetesse väga ei taheta. Oleme avatud, aga ei leia kohta, kus meid oodataks.

SIRJE PÄRISMAA


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!