Mida teha kutsekoolides, et lõpetajad oleksid sama edukad nagu Jamie Oliver?

Möödunud sügisel toimunud õppevisiidil tutvusid Eesti, Sloveenia ja Poola kutsehariduse asjatundjad Ühendkuningriigi kutseharidusega.

Uuriti, mida ja kuidas parimates koolides tehakse, et kutseharidus seal nii populaarne on. Kuidas saavutatakse õppe tulemuslikkus ja asjaosaliste rahulolu?

Külastati nelja riiklikult väljapaistvaks tunnistatud õppeasutust – Gloucestershire’i, Oxfordi, Swindoni ja Westminster Kingsway kolledžit. Kõigis neis on eeskujulikud kvaliteedi tagamise süsteemid ja väga kõrge edukalt kooli lõpetavate õpilaste osakaal, ulatudes kooliti kaheksakümne viiest kuni saja protsendini.

Kohtuti Londonis asuva kolledžite assotsiatsiooni esindajatega. Assotsiatsioon on mittetulunduslik ühendus, kuhu kuulub 317 õppeasutust üle riigi. Ühendus esindab kolledžite huve ning pakub oma liikmetele professionaalset tuge.

Eestis on erialase hariduseta tööjõu suur osakaal olnud pikka aega probleem. Hea kutsealase ettevalmistusega inimeste koolitamine on kutsehariduse peamine väljakutse tulevikuski. Üldise hariduskorralduse ja tööturu tingimuste kõrval sõltub kutseõppe kvaliteedist, paindlikkusest ning erialavalikute mitmekesisusest see, kui paljud õpilased otsustavad astuda kutsekooli ja missuguste teadmiste-oskustega lõpetajad suunduvad sealt edasi tööturule. Töötajate ettevalmistus omakorda mõjutab meie majanduse arengut.

Kui Eestis valib vaid napilt üle kolmandiku keskhariduse tasemel õppijaist kutsekeskhariduse, siis Ühendkuningriigis on selliseid noori ligi 44%, Euroopas keskmiselt aga pooled õpilastest. Aasta-aastalt on meil kasvanud ka õpingute katkestajate arv. 2011. aastal kutsekeskharidus­õpet alustanutest oli 2014. aastaks nominaalajaga õpingud lõpetanud vaid 47,7% õpilastest. 2013/14. õppeaastal oli kutseõppe katkestamise üldine määr Eestis 21,8%.

Puudustega tegeldakse kohe

Kutseõppe kvaliteedi tagamisel on Inglismaal sarnaselt Eestiga kasutusel nii õppeasutuse sisehindamine kui ka sõltumatu välishindamine. Ofsted (Office for Standards in Education, Children’s Services and Skills) korraldab regulaarset välishindamist, aitab koolidel valida parendusviise ning jälgida edenemist.

Gloucestershire’i kolledži õppedirektor Deborah Summers, kes on ka Ofstedi inspektor, selgitas, et kooli pingutused on suunatud eeskätt parendustele, mitte niivõrd kontrollile. Summers märkis värvikalt, et kvaliteedi tagamises kehtib neil põhimõte – põrsast tuleb iga päev toita, mitte kogu aeg kaaluda. Olulisteks näitajateks peetakse kolledžis pühendumist, täielikku kohalolu ning õpilase ja õpetaja vastastikust respekti. Tähtis on märkamine, sh õpilaste vaadete ja kalduvuste märkamine, muuhulgas radikalismi ilmingute õigeaegseks märkamiseks ja vältimiseks.

Gloucestershire’i kolledžis püüeldakse mõtestatud õppimise ja õpetamise poole. Kui õpilane ei tea, mida ja milleks ta õpib, ning õpetaja ei tea, miks ta mingi ülesande püstitab, on asjad halvasti. Selles koolis analüüsitakse põhjalikult õpilaste tagasisidet, et mõista, mida õpetamises või õppekorralduses õpilaste rahulolu suurendamiseks muuta. Õpetajate toetamiseks toimuvad regulaarsed töötoad, kus kolleegid jagavad oma kogemusi. Koolis on hoiak, et puudustega tegeldakse kohe ja kvaliteet on koolis igaühe asi.

Ühendkuningriikideski kehtib põhimõte, et iga noor vanuses 16–18 peab kas õppima või töötama. Õpilaste vastuvõtt kooli on pikem individuaalne protsess, mille vältel arvestatakse iga õpilase soove ja võimeid ning püütakse leida igaühele õige eriala. Nii tulevase õpilase kui ka tema vanematega vesteldakse korduvalt. Lõplik otsus erialavaliku suhtes langetatakse kuue nädala jooksul – vastutus otsuse õigsuse eest lasub nii õpilasel, tema vanematel kui ka koolil.

6000 õpilasega City of Oxford College tegeleb põhjalikult oma tulevaste õpilaste karjääri- ja erialavaliku edendamise ning õpimotivatsiooni tõstmisega. Igale õpilasele seatakse individuaalsed õpieesmärgid ja tema edasijõudmist jälgitakse. Kolledž peab oma peamiseks rolliks aidata õpilast lõppeesmärgi poole – et ta leiaks oma koha elus ja töös. Sarnaselt Eesti kutsekoolidega on koolil käsil õppekava üldharidusliku ja kutseõppe osa lõimimine, nt inglise keele õpe on lõimitud iga eriala põhiõpingutega. Ka Gloucestershire’i kolledžis rõhutati, et iga õpetaja on ka inglise keele õpetaja, st ilusat inglise keelt peavad õpilastele õpetama kõik õpetajad, sh kutseõpetajad. Õpetajate oskuste arendamisel õpitakse palju kolleegidelt.

Kutsekooli reklaamidega buss Londoni linnapildis. FOTO: RITA SIILIVASK

Nõustamis- ja tugisüsteem

Kõigis koolides avaldas külalistele muljet õpilastele suunatud nõustamis- ja tugisüsteemide rohkus ning professionaalsus. Koos otstarbeka õppekorraldusega on see oluliselt vähendanud õpingute katkestamist.

Kõigis õppeasutustes hakkas silma õppijale oluliste üksuste: infolaua, karjääri-, õpi- ja nõustamiskeskuste, õppeosakonna, raamatukogu ja kohvikute käepärane asukoht kooli sissepääsu lähedal, esimesel korrusel. Näiteks Swindoni kolledžis on terve päev avatud õpikeskus, kus on kättesaadavad kõik iseseisvaks õppimiseks vajalikud õppematerjalid, tehnilised vahendid ja vajadusel õpetaja juhendab. Saadaval on juhendid kirjalike tööde vormistamiseks, plagiaadi vältimiseks jne. Õppetöös kasutatakse palju rühmatööd ja ühisarutelusid, üheski õppeasutuses ei näinud traditsiooniliselt kujundatud klassiruumi.

Unustatud ei ole ka õpetaja vajadusi, Swindonis selgitatakse sisehindamise käigus välja õpetajate individuaalsed arenguvajadused ning pakutakse kogenuma kolleegi või väljastpoolt õppeasutust tulevate metoodikute tuge, iga uut õpetajat toetatakse sisseelamisel. Õpetajatele on sisustatud tugikeskuse ruumid ja päevaplaan näeb ette aja enesearendamiseks.

Visiidil osalenutele tundus tõhus inglaste lähenemine, kus nii üldharidusõpe (sh põhihariduse omandamine) kui ka mitmekülgse erialavalikuga kutse- ja kõrgharidusõpe on ühes kolledžis koos. See vähendab haridussüsteemi killustatust ja annab õppijatele head valikuvõimalused.

Samas muudab see õppeasutused meie mõistes väga suureks. Suurimas – Westminster Kingsway kolledžis – on õppinud ka kuulus kokk Jamie Oliver, kes hindab oma kunagist kooli toitlustuse valdkonnas parimaks kogu Inglismaal. Siin saab haridust 16 000 õppurit eri õppevormides, erialadel ja tasemetel, põhiharidust omandavaist noortest kuni kraadiõppurite ja täiskasvanud õppijateni. Pakutakse nii kooli- kui ka töökohapõhist õpet ja üksikkursusi. Siia tullakse õppima kõikjalt maailmast.

Õppevisiit Inglismaale toimus programmi Erasmus+ kutsehariduse strateegilise partnerluse projektis „European Solutions in Quality Assurance – ESQA”. Projekti peakoordinaator on Poola (Cooperation Fund Foundation), partneriteks Ühendkuningriigid (UK NARIC), Sloveenia (CPI) ja Eesti (SA Innove). Eesti poolt juhib projekti Innove, partneritena on kaasatud haridusministeeriumi eksperdid, Eesti kõrg- ja kutsehariduse kvaliteediagentuur, Tallinna ehituskool, Tallinna teeninduskool, Luua metsanduskool ning Räpina aianduskool.

Rohkem infot http://www.esqa.eu/.

RITA SIILIVASK