Milline on hea lasteraamat?

8. veebr. 2016 Heiki Raudla - Kommenteeri artiklit

Kahe lasteraamatute laenutuskeskuse edetabelid erinevad teineteisest nagu öö ja päev. Keskraamatukogu lugejad on pöördunud tagasi vanade klassikute juurde.

„Heas raamatus peab olema seiklust ja huumorit,” tõdeb Eesti lastekirjanduse keskuse lastekirjanduse konsultant Anne Kõrge läinud aasta laenutuste edetabelit kommenteerides. „Moes on detektiivilood, nii kodumaised – näiteks Tomusk ja Keränen – kui ka tõlked – näiteks Widmark.”

Anne Kõrge hinnangul meeldivad lugejatele ka raamatud, kus pilt täiendab tublisti teksti ja pildid on humoorikad, koomiksilaadsed – Kinney, Pichon –, need on vanusele alates kümnendast eluaastast.

Näiteks rootsi kirjaniku Martin Widmarki fenomen ongi tema sõnul põnevus ja lihtsus – raamatud on suure kirjaga, õhukesed ja eduelamus on lugejal kerge tekkima.

„Lahus tuleks hoida mõisted lemmikraamatud ja enimlaenutatud raamatud,” rõhutab Anne Kõrge. „Võib tekkida ju küsimus, miks mõni eriti hea lasteraamat siin nimestikus ei ole, aga lemmikuid ostetakse ju koju.”

Samuti on tema sõnul väikelasteraamatute valik suurem ja seetõttu ei satu need üldjuhul nimestiku etteotsa (esikümnes ainult „Molli”). Veerandsada enimlaenutatud raamat on ilmunud kõik viimase viie aasta jooksul.

„Võib imestada, kus on „kohustuslik kirjandus”,” täpsustab lastekirjanduse konsultant. „Eks ka siin nimestikus on paljud kooli soovituslikes nimekirjades, aga need kõige klassikalisemad jäävad tahapoole.”

Tallinna keskraamatukogu laste- ja noorteteeninduse pearaamatukoguhoidja Liisa Randmaa sõnul oli möödunud aastal tegemist tõesti väga konservatiivse nimekirjaga. „Võrreldes eelnenud aastaga, mil nimekirja mahtus uuemast kirjandusest näiteks Jeff Kinney „Ühe äpardi päeviku” seeria ja John Greeni „Süü on tähtedel”, on värske nimekiri võrdlemisi konservatiivne,” tunnistab ta. „25 kõige populaarsemat raamatut kuuluvad enamikus kohustusliku kirjanduse hulka, sealjuures on esindatud nii ammutuntud klassikud, näiteks Eno Raud, Aino Pervik ja Astrid Lindgren, kui ka juba klassikuteks saanud uuema põlve autorid, näiteks Piret Raud, Kristiina Kass, Ilmar Tomusk ja Andrus Kivirähk.”

Raamatud, mis viimastelt on edetabelisse jõudnud, on Liisa Randmaa selgitusel nende autorite kõige tuntumad teosed. „Mis puutub Eno Raua „Kalevipoega”, siis see on esimesel kohal olnud ka varem. Ka kõigi teiste autorite raamatuid leiab samast nimekirjast igal aastal,” nendib ta.

2015. aastal enim laenutatud laste- ja noorteraamatute esikümme

Eesti lastekirjanduse keskus:

  1. Jeff Kinney „Ühe äpardi päevik”
  2. Dawid Walliams „Gängstamemm”
  3. Martin Widmark „Koolimõistatus”
  4. Ilmar Tomusk „Kriminaalne suvevaheaeg”
  5. Martin Widmark „Safranimõistatus”
  6. Mika Keränen „Varastatud oranž jalgratas”
  7. Ilmar Tomusk „Kriminaalne pangapresident”
  8. R. J. Palacio „Ime”
  9. Mika Keränen „Kuldne Lurich”
  10. Katri Kirkkopelto „Molli”

Tallinna keskraamatukogu:

  1. Eno Raud „Kalevipoeg”
  2. Piret Raud „Tobias ja teine B”
  3. Aino Pervik „Kunksmoor”
  4. James Krüss „Timm Thaler ehk Müüdud naer”
  5. Kristiina Kass „Samueli võlupadi”
  6. Andrus Kivirähk „Sirli, Siim ja saladused”
  7. Aino Pervik „Arabella, mereröövli tütar”
  8. Aidi Vallik „Kuidas elad, Ann? Mis teha, Ann?”
  9. Ferenc Molnár „Pál-tänava poisid”
  10. Astrid Reinla „Pätu”

Allikad: Eesti lastekirjanduse keskus, Tallinna keskraamatukogu


Poodides ruulivad Kivirähk ja filmiraamatud

Raamatupoodide lastekirjanduse rindel on olnud viimastel aastatel muutusteta, noortekirjanduse trendid liiguvad käsikäes filmidega. Ingliskeelne noorsookirjandus tungib eestlaste edetabelisse – noored loevad seda päris palju.

Apollo Holding OÜ turunduskoordinaatori Ardo Krassi sõnul ei ole lastele mõeldud ilukirjanduses paaril viimasel aastal suuri muutusi olnud. Teatud autorid – Andrus Kivirähk, Eno Raud, Piret Raud, Mika Keränen jt – on edetabelites oma kindla positsiooni sisse võtnud.

„Lastekirjanduse esikümnes ongi põhiliselt tuntud ja teatud Eesti kirjanikud ning Lumekuninganna-teemalised raamatud,” lisab Krass. „Frozeni” teema on alates eelmise aasta talvest jäänudki tippu püsima.”

Noortekirjanduse trendid liiguvad tema selgitusel koos filmidega ja Eesti kirjanikest on edetabelisse pääsenud üksnes Margus Karu oma „Nullpunkti” raamatuga.

„John Greeni raamatute ja filmide menu on käinud käsikäes ja Eesti publik on need ülihästi vastu võtnud: „Paberlinnad”, „Süü on tähtedel” ja „Alaskat otsides”,” nendib Apollo turunduskoordinaator.

„Mulluseks konkurentsitult müüduimaks lastekirjanikuks osutus Andrus Kivirähk, kelle kaks uut lasteraamatut võtsid lastekirjanduse 2015. aasta müügiedetabeli kulla ja hõbeda,” kommenteerib Rahva Raamatu lastekirjanduse edetabelit Rahva Raamat AS turundusjuht Airi Ilisson-Cruz. „Tore on ka näha, et 40 aastat tagasi esmakordselt ilmunud Julius Oro „Muna” on jätkuvalt populaarne.”

Ka tema sõnul on väga menukad filmiraamatud: „Lumekuninganna”, „Maša ja karu” ning poniraamatud.

Noortekirjanduse edetabeli esimesed kaks raamatut on Airi Ilisson-Cruzi selgitusel rahvusvahelised bestsellerid. „Rõõm näha, et kolmandal kohal asub eesti kirjaniku raamat – Reeli Reinausi „Suhkrust ja jahust” pälvis Eesti lastekirjanduse keskuse ja Tänapäeva kirjastuse korraldatud 2014. aasta noorsooromaanide võistlusel teise koha,” tõdeb ta.

Rahva Raamatu turundusjuht toob välja huvitava tendentsi – noored loevad päris palju ingliskeelset kirjandust ning nii asub noorte aasta edetabelis 14. kohal ingliskeelne „Girl Online”.

Rahva Raamatu lasteraamatute esikümme

  1. Andrus Kivirähk „Karneval ja kartulisalat”
  2. Andrus Kivirähk „Oskar ja asjad”
  3. Disney „Lumekuninganna. Soenguraamat”
  4. Katherine Eaves „My Little Pony. Mängi väikeste ponidega!”
  5. Julius Oro „Muna”
  6. Oleg Kuzovkov „Maša ja Karu. Saame tuttavaks!”
  7. Oleg Kuzovkov „Maša ja Karu. Tegus päev”
  8. Oleg Kuzovkov „Maša ja Karu. Braavo Maša”
  9. „Mängi, õpi, värvi. Päästeautod”
  10. Mika Keränen „Küttepuuvargad”

 Rahva Raamatu noorteraamatute esikümme

  1. John Green „Paberlinnad”
  2. Zoe Sugg „Tüdruk Online”
  3. Reeli Reinaus „Suhkrust ja jahust”
  4. Margus Karu „Nullpunkt” (filmikujundusega)
  5. Ketlin Priilinn „Halloween”
  6. Ele Arakas „Esmaspäevad”
  7. James Dashner „Labürindijooksja 3: surma ravim”
  8. Sally Green „Poolpaha”
  9. John Green „Alaskat otsides”
  10. Kadri Aadma „Täht teises taevas”

 Apollo lasteraamatute esikümme

  1. Andrus Kivirähk „Oskar ja asjad”
  2. Andrus Kivirähk „Karneval ja kartulisalat”
  3. Disney „Lumekuninganna. Soenguraamat”
  4. Katherine Eaves „My Little Pony. Mängi väikeste ponidega!”
  5. Andrus Kivirähk „Kaka ja kevad”
  6. Cesar Aguilera „Mäeküla taat. Ruumiliste piltidega laulev raamat”
  7. Eno Raud „Sipsik”
  8. Julius Oro „Muna”
  9. Disney, Amy Weingartner „Lumekuninganna ja igavene talv. Kaks uut lugu”
  10. Elisabeth Marrou „Ütle mulle! Kes või mis?”

Apollo noorteraamatute esikümme

  1. John Green „Paberlinnad”
  2. Zoe Sugg „Tüdruk Online”
  3. Jeff Kinney. „Ühe äpardi päevik: Viies ratas”
  4. John Green „Süü on tähtedel” (filmikaanega)
  5. Margus Karu „Nullpunkt” (filmikujundusega)
  6. John Green „Alaskat otsides”
  7. K. Rowling „Harry Potter ja tarkade kivi”
  8. K. Rowling „Harry Potter ja surma vägised”
  9. Jeff Kinney „Ühe äpardi päevik: Klaustrofoobia”
  10. K. Rowling „Harry Potter ja saladuste kamber”

Allikad: Apollo Holding OÜ, Rahva Raamat AS

HEIKI RAUDLA


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!