Moslemite integratsioonist Walesis

19. veebr. 2016 Heleriin Elmend muukeelsete laste assistent Walesi üldhariduskoolis Pembrokeshire’is - 1 Kommentaar

See artikkel on muulaste lastest, sealhulgas moslemi perekonnast pärit lastest ning nende kasvukeskkonnast Lääne-Walesi linnakeses.

Ka Eesti on andnud nõusoleku sõjapõgenikke aidata, kuid võimutseb sallimatus ja hirm „teistsuguste inimeste” suhtes. Sellest olenemata saabub igal aastal Eestisse meist erineva kultuuritaustaga inimesi.

Millised ühiskonnaliikmed neist kujunevad, sõltub paljuski sellest, kuidas immigrandid end uues sotsiaalses keskkonnas tundma hakkavad.

Tahe kohaneda

Muulaste integreerimine Walesis Pembrokeshire’is on olnud kuus aastat minu palgatöö. Oma kodukoolis töötan nii algkooli- kui ka põhikoolilastega, kuid abi on vaja läinud ka gümnaasiumiastmes. Linn, kus töötan, on rahvaarvu poolest võrreldav Valgaga.

Siin puuduvad getod, aga eksisteerib tubli ja rahumeelne moslemi kogukond oma väikese mošeega. Moslemi lapsed õpivad koos kohalike lastega tavalises piirkonnakoolis.

Olen abistanud Türgi, Türgi kurdi, Bangladeshi, Pakistani ja Saudi päritolu lapsi. Ütlen ausalt, mul on raske eraldada oma moslemi taustaga õpilasi teistest õpilastest, kuna nendega töötamine on sama nagu tegelemine iga teise immigrandist lapsega ning mingeid märkimisväärseid erinevusi siin välja tuua ei ole.

Enamikku immigrantide lapsi, kellega olen kokku puutunud, olgu nad Pakistanist või Lätist, iseloomustab töökus, tõsine suhtumine õppetöösse ning soov mitte valmistada pettumust oma vanematele.

Moslemi perekonnad ei saja oma pühakirjadega Euroopasse selgest taevast, vaid tulevad siia vabatahtlikult. Võtmetähtsusega on sotsiaalne keskkond, kuhu immigrant elama asub. Kuigi reaalsus võib neid tabada šokina, on neil mingi eelhäälestus Euroopa suhtes. Enamjaolt on neile teada, et Euroopa on vabameelsem kui nende kodumaa, siin on võimalik elada rahus ning töötades elada hästi. Kuid peamine − siin on nende lastel parem tulevik ja turvalisem elu.

Võrreldes paljude kohalike peredega, on immigrantide lastele surve kodust tugevam ning ootused kõrgemad. Olen olnud tunnistajaks olukorrale, kus immigrandist laps, kes saabus kooli keelt oskamata, aitas vähem kui poole aasta möödudes keeletunni ülesandeid lahendada kohalikul lapsel.

Teiste asutustega võrreldes on koolil immigrantide laste vanematega kerge kontakti saada. Seega püüab kool anda oma panuse ka lapsevanemate integreerimiseks. Enamik moslemi perekondi, kellega olen kokku puutunud, tahab euroopalikku kultuuriruumi sulanduda. Nad näevad vaeva, et leida kesktee oma kultuurist tulenevate tõekspidamiste ning euroopalike väärtuste ning elustiili vahel. Perekonnad on suured ning Euroopas tuleb hakkama saada muutunud sotsiaalses kontekstis. See eeldab peredelt kohanemisvõimet, kuna paljudes moslemimaades on perekonna mõiste palju laiem ning seega ka abikäsi rohkem.

Moslemi naised tulevad ja küsivad keeleõppimise võimaluste kohta siis, kui ka kõige väiksem laps on koolis. Nad saavad aru, et keelt on vaja osata. Samuti olen kokku puutunud koolide juures tegutsevate projektipõhiste, muukeelsetele vanematele suunatud keelegruppidega.

Hübriididentiteet

Walesis peetakse õppetöö kõrval väga oluliseks, et laps tunneks end koolis hästi ning oleks koolitegevusse igakülgselt kaasatud. Nii on minu tööks uute immigrantide klassitunnis abistamise kõrval teha endast olenev, et muukeelsed õpilased tunneksid end koolis hästi, et neil oleks omaealisi sõpru, ning jälgida, et nad oleks kaasatud huvitegevusse.

Demokraatlikud väärtused, nagu võrdõiguslikkus, isikuvabadused, kodanikuõigused, on Suurbritannia haridussüsteemis teemadeks maast madalast. Koolis käsitletakse neid aspekte nii kodanikuõpetuse tunnis (alates algkoolist) kui ka reedehommikustel koolipere kogunemistel.

Walesi kool on usukeskne. Paar-kolm korda nädalas toimuvad koolipere aktused algavad kristlike lastelauludega ning lõpevad meieisapalvega. Palvega lõpeb ka tund enne söögivahetundi ning palvet loetakse koolipäeva lõpus. Neidsamu demokraatlikke väärtusi arvesse võttes on moslemid vabastatud nii kogunemistest kui ka palvetamisest juhul, kui vanem selleks soovi avaldab. Samamoodi euroopalikke tavasid järgides ei tuleks kõne alla õpilaste (eraldi poisteklassid) ega ka õpetajate (vaid mehed õpetavad moslemi poisse) sooline diskrimineerimine. Ei ole ka siinsetele moslemitele tulnud pähe nõuda oma lastele poisteklasse või meesõpetajaid. Moslemi lapsed õpivad ühes klassiruumis koos oma eakaaslastega ning moslemi lapsi ei õpeta vaid meesõpetajad. Siinses algkoolis on esimesest kuni kuuenda klassini lapsel igal aastal uus õpetaja. Klassikomplekti kokkupanemisel saavad määravaks eeskätt õppetulemused, mitte religioon või sugu.

Ainuke religioonikonflikt, mille tunnistajaks ma kuue aasta jooksul olen olnud, oli olukord, kus pakistanlannast ema saatis kooli tagasi laste piiblilugude raamatu, mille iga laps sai kingituseks kohalikult kirikult enne jõule.

Jõuluetendustest on moslemi laps vabastatud, kui ta vanemad seda soovivad. Ülestõusmispühi tähistatakse Walesi algkoolides uhke kübaraparaadiga, kus publikuks on vanemad. Seal on eranditult kaasa löönud kogu koolipere.

Kool on Lääne-Walesis väga lapsekeskne. On küll koolikohustus, kuid samas saadakse aru, et religiooni ei ole võimalik täielikult koduukse taha jätta. Tahes-tahtmata puudutab see ka teisi elusfääre. Moslemi lapse vabastused kõikvõimalikest üritustest religioossetel põhjustel on võimalikud, nagu need oleksid võimalikud ka Jehoova tunnistajate peredest pärit lastele. See on õpetaja ning lapsevanema kommunikatsiooni küsimus. Mingeid põhimõttelisi ümberkorraldusi, nagu tundidest vabastamine või spetsiifiliste palveruumide, pesemisruumide võimaldamine, pole minu kogemusel nõudnud ükski lapsevanem.

Usu praktiseerimine jääb ikkagi mošeesse, kus lapsed käivad nädalavahetustel ka araabia keelt ja koraani õppimas. Peale ramadaani lõppu toovad moslemi pereemad oma laste klassikaaslastele tavaliselt kingitusi, nagu on kombeks ka paljudes moslemimaades. Samuti on kool tulnud vastu moslemi kogukonnale ja lubanud neil palvusi koolis pidada juhul, kui mošee on kitsaks jäänud. Kogu oma kuue tööaasta juures pole ma kordagi kokku puutunud paastuva või nälgiva moslemilapsega. Valdavalt on paastumine inimese isiklik otsus ning enamikus moslemi peredes seda lastele peale ei suruta.

Meie koolis pakutakse tavapärase koolilõuna kõrval nii halal-liha kui ka taimetoitu. Samuti on võimalus koolilõunat mitte süüa ning võtta selle asemel võileivad kooli kaasa, mis on laste hulgas populaarne. Koolikokkadel ei ole mingit eriväljaõpet halal-liha hankimisel. Lihaloomade veristamine kooliköögis on vastuolus veterinaarnõuetega nii Eestis kui ka Suurbritannias.

Kool toetab laste hübriididentiteedi kujunemist, tähistades ja tutvustades teisi kultuure, traditsioone ning usupühasid. Korra aastas leiab aset Global Week (kus iga klass õpib nädala jooksul ühte riiki tundma). Religiooniõpetus on juba algkoolis ning ka seal õpitakse tundma eri religioone ning usupühasid. Kuna immigrante pole siin palju, on lapsed uustulnukatest väga huvitatud.

Samuti ei saa ma oma kogemuse põhjal nõustuda väitega, et pagulaste järglased ei väärtusta kohalikku kultuuri või ei näe vaeva keele õppimisega. Lapsel või noorel, kes on paisatud uutesse oludesse, ei jää aega selliste küsimuste üle juurelda. Keel on võti igapäevaseks toimetulekuks, mis aitab leida sõpru, väljendada mõtteid ja tundeid. Peale kõmri vabaõhumuuseumi külastust ehitatakse klassitunnis õhinal püstkodade makette ning arvutatakse välja ringi pindalasid. Miks ei peaks muulaste lapsed samasuguse õhinaga arvutama välja rehielamu pindala?

Ei lähe kaua aega, kui muukeelne laps on võimeline lugema kõmrikeelset lõunapalvet. Esmakordsel kõmrikeelsete väljendite kasutamisel kiidavad last nii õpetajad kui ka koolikaaslased ning sellelaadsed edusammud märgitakse kiitusena ära ka klassitunnis.

Muulaste lapsed armastavad väga loovat lähenemist ning see on võti nendega kontakti saamiseks. Väiksemate laste lemmiktund on kunstiõpetus ning nad lähevad elevile, nähes, millised kunstivahendid neil kasutada on või millise toreda kunstiprojekti on õpetaja ette võtnud. Ka mu mitmed kolleegid on täheldanud, et muulaste lapsi on hea õpetada, kuna nad on alati tänulikud ning täis entusiasmi.

Ei vaja erikohtlemist

Kogu tugi muukeelsele lapsele toimub selle nimel, et nad saaksid iseseisvalt hakkama. Ühest küljest on oluline, et immigrantide lastega töötaja oleks toetav ning positiivne. Teisalt peab laps mõistma, et talle kehtivad teatud ootused.

Mitte kunagi ei tohi last pidada saamatuks, võrrelda teda teistega (edukamatega) või näidata välja oma frustratsiooni. Uue lapse puhul tuleb eelkõige arvestada tema võimetega. Lapsi tuleb tunnustada iga edusammu eest, ükskõik, kui väiksed need ka tunduvad.

Laps ei tohi näha oma olukorda kui karistust. Ta ei soovi oma eakaaslastest erineda. Teda ei tohiks kutsuda keeleharjutusi tegema, kui ülejäänutel on muusikaõpetus, kehaline kasvatus või muu n-ö vähemoluline tund. Laps peaks olema enamiku ajast oma loomulikus keskkonnas. Oluline on, et ta tunneks end ühena kollektiivist. Osa pedagooge on seisukohal, et oleks tähtsam keskenduda inglise keelele või ainetele, milles nad on maha jäänud. Minu arvates peaks immigrandi lapsele kehtima kõik samad reeglid mis klassikaaslastele.

Kõiki moslemi peredest pärit lapsi olen ma toetanud nende emakeelt oskamata. See on olnud nende laste puhul boonus, sest lapsel pole võimalik langeda mugavustsooni, tal tuleb pingutada, leiutada, olla loov, et end selgeks teha. Tõlgi abi kasutatakse vaid juhul, kui laps ei jõua õppetöös ootuspäraselt edasi.

Muulaste integratsiooni aruteludesse tuleks Eestis kaasata õpetajad, kes on aastaid edukalt integreerinud vene kodukeelega lapsi ja noori.

Integratsioon ei toimu raamatute vahel, vaid sotsiaalses keskkonnas. Integratsiooni õnnestumine sõltub väga palju sellest, milliste isikuomadustega on integreerija, kes on integreeritav ja milline on keskkond, kuhu teda integreeritakse.

HELERIIN ELMEND


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Moslemite integratsioonist Walesis”

  1. Mõistlik ütleb:

    See on mõistlik ja rahulik ja selge jutt. Mulle samuti meeldib see sõbralik lähenemine. Kuigi Wales’i koolisüsteemil tundub olema enam ressursse eesmärkide saavutamiseks, arvan mina ka, et õpetaja avatusest ja fantaasiast sõltub palju. Eda ja head tööd!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!