Näitusesoovitus kunstisõpradele

18. veebr. 2016 Tiina Tammetalu kuraator - Kommenteeri artiklit

Õpetajate maja galeriis avatud näitus ootab kunstiõpetajaid, -õppureid, -tudengeid ning lihtsalt hea kunsti austajaid, keda võlub virtuoosse käe ja pintsliga tehtud … plakatikunst.

„Imaginaarne muuseum” esitab:

„Elav klassika”, graafiline disainer SIIMA SHKOP

Näituse koostaja ja kuraator Tiina Tammetalu.

Avatud 29. veebruarini

E–R kl 9–17.30

Tallinna õpetajate maja galeriis Raekoja plats 14

Legendaarse lasteraamatuillustraatori ja plakatisti, Eesti kujundusgraafikute liidu eakaima autori (95) Siima Shkopi näitus Tallinna Raekoja platsil õpetajate maja galeriis ei ole õpetajate majja sattunud juhuslikult. Siin on seda, millest õppida, mida tänastel kunstiõpetajatel ja õppuritel tasub oma silmaga vaadata.

Kuraator Tiina Tammetalu (graafiline disainer ja maalikunstnik, Eesti kujundusgraafikute liidu esimees) on näitust koostades keskendunud Siima Shkopi kõige varasemale plakatiloomele eelmise sajandi 40-ndate keskelt 50-ndate lõpuni.

Pea kolmveerandsajandi tagune, aga inspireerivalt värske ja jõuline materjal, mis on seni varjul olnud autori kappides, mappides ja riiulitel, lihtsalt nõuab oma huvitavuses avalikustamist. Siin on materjali, mis lükkab ümber tänaseid müüte graafilisest disainist kui vaid digikeskkonnas sündivast alast ja näitab meile kujukalt, kui oluline osa võib näiteks plakatiloomes olla ilusal puhtal figuratiivsel maalil. Et see maal on maalitud otse natuurist, isegi see on uudislik  tänases kunstiõppes, kus  – kahjuks! – jääb aina vähemaks inimlikku kontakti ja kunstniku käeosavust.

„Imaginaarne muuseum“, Shkop, fragment plakatist.

See näitus on palsam kõigile neile, kes tahavad näha kunstniku käe vahetut puudutust paberil ja oskust klassikalisi kunstimeediume – maali, joonistust ja tüpograafiat – ühendada. Siima Shkop on fenomen, elav klassik, kes omal ajal plakatikunstnikuna, rohkem kui pool sajandit tagasi, oma plakatite eeltööde käigus, on loonud materjali, mida täna võime täisväärtusliku maalikunstina võtta.

Näituse fookus niisiis keskendubki protsessile, Shkopi loomemeetodi uurimisele, tehnikatele. Shkopil on kõik 100% ehe käsitsitöö, figuratsioon maalitud enamasti otse natuurist, st elusatelt kunstnikule poseerivatelt modellidelt  (sh oli Shkopile modelliks ka näiteks noor Georg Ots). Siin on tõepoolest seda, mis moodsale kunstigurmaanile huvi pakub; see on tõeliselt vaimustav materjal tänasele kolleegile ja vaatajale: näeme huvitavaid maaliprobleeme, mis on loojat inspireerinud ja mida vaataja ei oskagi ehk seostada tänase päeva arvutikeskkonnas sündiva graafilise disainiga. Siin näeme seda tehnilist ja kunstilist temaatikat, mis meile assotsieerub pigem puhta maalikunstiga, siin on rohkelt guaššmaali ilu ja palju helgust.

„Imaginaarne muuseum“, Shkop, fragment plakatist.

Imaginaarse Muuseumi selle projekti ekspositsioon jälgib praegusaegsele publikule varem täiesti nähtamatuks jäänud osa Shkopi kui erakordselt andeka ja kunstiliselt arenguid otsiva, jõulise käega graafilise disaineri-plakatisti tööprotsessist. Väljapaneku koostajana ei huvitu ma niivõrd valmis trükiplakati esitamisest (kuigi ka need näited on omal kohal ja olemas), kuivõrd vaimustavalt värskest eri kavandamisstaadiumites loodud trükieelsest originaalmaterjalist, millest moodustubki kaalukam osa väljapanekust.


NB! Soovijatele tutvustab ja avab näituse tagamaid kuraator.

Eelneval kokkuleppel õpetajate maja galeriiga:

marina@opetajatemaja.ee

Näitusesari „Imaginaarne muuseum esitab: Elav klassika” on Tiina Tammetalu kuraatoriprojekt, mis sai alguse 15 aastat tagasi. Eesti maakondade muuseumites ja kunstisaalides eksponeeriti erinevaid kollektsioone  Eesti kaasaegsete elavate klassikute teostest. Projekti avanäitus „Kunst ja kirjandus. Pilt ja tekst” oli Baltic Book Fair 2001 ametlikus näituseprogrammis ning avas kirjanduse ja kujutava kunsti seoseid Eesti maalijatest, graafikutest ja raamatukunstnikest tippautorite teostest koostatud kuraatorinäituse najal.

Toetab Eesti kultuurkapital

TIINA TAMMETALU


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!