NUKU muuseumis saab ajaga mängida
„Võtke endile aega, sest on juba hiljem, kui te arvate.” (Hiina vanasõna)
Kui palju aega kaotame kiirustades, selle asemel et rahulikult süveneda? Kui paljudel kordadel kiirustame lapsi tagant kiiremini tegutsema, lootuses aina kasvatada nende edukust? Rocca al Mare kooli õpetaja Airi Neem ütles kord ühele lapsevanemale, kes muretses, et tema laps pole tegutsedes piisavalt kiire, kuldsed sõnad: „Igaühel meist on oma sisemine rütm ja seda ei tohi segada.” Kuidas aga selles ajakulu möödumist pelgavas ühiskonnas mitte kiirustada? Ehk teisisõnu – kuidas kulutada aega nii, et meil oleks rohkem aega? Nukuteatrimaailm pakub ühe kontsentreeritud aja tajumise võimaluse: ühte minutisse mahub mitu sajandit, meetrisesse maailma mahub ära terve Euroopa ja üks kuningas võib nukulaval olla kõikide riigijuhtide koondsümbol.
Anton Tšehhov on öelnud, et neile, kes alles kasvavad, näib maailm nende elurütmi taustal aeglasena, sellal kui vanale mehele näib ta kiiresti liikuvat. Teatrietenduses muutub ajamõõde. Nukuteatri muuseumis saab aegruumi piiride ületamist kogeda mitmel moel: laps saab ajas rännates muutuda loomaks või värviks, proovida mitmesuguseid ameteid, tegutseda ammuse kummitusena või lennata tuleviku avakosmoses.
Ülo Vooglaid arvestab inimelust rääkides sellist ühikut nagu eluminut, mille pikkus ulatub ühest elusündmusest järgmiseni. Seejuures pole sugugi oluline, kui pikk on see vahe mõõdetavates minutites. Vooglaiu sõnul on inimelu seda pikem, mida rohkem on selles läbielatud sündmusi. NUKU muuseumi koolitunnis saab loo sündmusi õppida kujutama keemiliste katsete abil, kuulates maale ja vaadates muusikat. Ajaühik minut muutub nukuteatrimaailmas selliselt, et miski muutub ka meis endis – me saame nukuteatrimaailma kaudu arendada maailmataju, vaimseid võimeid ja loovust.
Teatrimaailm käivitab kujutlusvõime, kujutlusvõime omakorda muutumise. Lisaks ilmale, keskkonnale ja asjadele muutuvad pidevalt ka inimesed meie ümber. Kuidas selles muutuste tulvas aga „ellu jääda”? Eks ikka õppides ja kohanedes. Kõik algab iseendast – õnnelik õpetaja inspireerib ja enesekindel õpilane õpib rõõmuga. Sageli tärkab sügavam huvi mingi aine vastu just tänu köitvale õpetajale. Kuidas äratada aga õpilase sisemine motivatsioon? Üks võimalus on tegelda iseenda sisemaailmaga. NUKU muuseumi koolitustel tehakse nukunäitleja treeningharjutusi, mis pakuvad tuge väärtuskasvatuse ja käitumise õpetamisel koolis.
NUKU muuseumis on aega!
MARIA USK