Õpetajate Leht 12. veebruaril

11. veebr. 2016 - Õpetajate Leht 12. veebruaril kommenteerimine on välja lülitatud

Eesti suurim koolihoone on valmis

Eesti Rahva Muuseumi uue hoone ehitustööd on jõudnud lõpule. Uus muuseum lööb suurusega, näiteks hoone linnapoolses otsas on avar varjualune, mis on suurem kui Tartu laululava katusealune pind.

Uus seadus nõrgendab Eesti lasteaeda

Kurtna kooli direktorit Kristjan Saart ajendas kirjutama koolieelse lasteasutuse uus seadus, mis annab kohalikule omavalitsusele vabaduse valida, kui kvaliteetset alusharidust ta pakub.

Kas muuseum peaks koguma kenderlust?

„Kui kunstis ja õiguses võivad piirid olla segased, siis sündsuse piirid on kogu aeg selged. Nende piiride ületajad on ajast aega koopast, tarest ja külast välja aetud, nende nimed suguharu liikmeskonnast kustutatud,” kirjutab Kaarel Tarand.

Kui õige hakkaks üksteist aitama?

Õpilasfirmad võiksid oma noorematele koolikaaslastele laialdast õpiabi anda. Paljud gümnaasiuminoored tahaksid õppimise kõrvalt ka mingit tööd teha ja natuke raha teenida, kuid võimalusi selleks napib. Üks võimalus midagi teha on õpilasfirmad, kus noored on tooteid ja teenuseid välja nuputanud ja neid müüki paisanud. Aga alati on õnneasi, kas ostjaid ikka leidub.

Muuseumiharidus

Muuseumid tutvustavad uusi haridusprogramme, näitusi ning koolitundide ja õppekäikude läbiviimisvõimalusi oma seinte vahel.

Keeletegu 2015

Ametlik info mulluse parima keeleteo selgitamiseks ja hääletamisvõimalus on HTM-i kodulehel olemas, kuid kuna konkursi statuut võimaldab ka tavalise posti teel valida, toob Jüri Valge ära lühikirjeldused ja juhtnöörid ka neile, kes arvutit ei kasuta.

Sotsiaalteadusliku haridusteooria areng

Kaarel Haav kirjutab, et Eesti haridusteaduste evalvatsioon (ETAG 2013), võttes kokku teadlaste saavutused aastatel 2007–2011, viitas ka puudustele: vähe on sügavama sotsiaalteadusliku alusega ja sotsiaalkriitilise suunaga uurimusi, neidki väheseid ei ole üldistatud ega levitatud.

Mida suudab noor, kes ei õpi ega tööta?

Möödunud aasta lõpul jõudis meediasse Eurostati info, et Eestis on 34 000 16–24-aastast noort, kes ei õpi ega tööta. See on nukker number, sest isegi paar tuhat noort töötut oleks liig. Kuidas seda suurt probleemi lahendatakse?

Laste võrdsed võimalused lasteaias

Eesti naisteühenduste ümarlaud viis aastatel 2014–2015 ellu projekti SIHT – sooaspekti integreerimine õpetajaharidusse ja täienduskoolitusse. Alushariduse vallas uuriti, millised on õpetajate arusaamad laste võrdsetest võimalustest ja mida selle teadmise põhjal täiendada õpetajahariduses.

Kaidar Kivistik õpetab inglise keelt kultuuri kaudu

„Kõige üldisemalt öeldes tutvustavad need inglise keelt kõnelevate riikide ajalugu, kultuuri ja traditsioone ning teevad seda kaasavas ja mängulises vormis,” tutvustab Eestist pärit Kaidar Kivistik haridusprogrammi „Learning Without Borders” (piirideta õpe) töötube ja etendusi, millest mõnda saab 15.–19. veebruarini näha ka Tallinna Kanutiaia noortemajas.

Vaimsete asjadega tegelemist ei tohi edasi lükata

Arhitekt Vilen Künnapu räägib „Elupildi” rubriigis oma elupõhimõtetest ning sellest, miks maalimine ja arhitektitöö on sarnased.

TÜ loodusmuuseum ärkas uues kuues

Ehkki Tartu ülikooli loodusmuuseumis käis neli aastat põhjalik remont, anti loodusharidust kogu selle aja tavalisest suuremagi hooga. Nüüd saavad õppeprogrammides osalejad lisaboonusena külastada uuenenud ja IT-lahendustest tulvil püsinäitust.