Õpetajate Leht 19. veebruaril

18. veebr. 2016 - Õpetajate Leht 19. veebruaril kommenteerimine on välja lülitatud

Kuidas matemaatikat õpilastele kergemaks ja põnevamaks õppeaineks muuta.

Raivo Juuraku korraldatud vestlusringis arutatakse, missuguseid õppematerjale õpetajad vajavad, et matemaatika õppimist mängulisemaks, lihtsamaks ja põnevamaks muuta. Tõdetakse, et revolutsioonilisi materjale veel pole, ehkki Eesti on juba 20 aastat iseseisev riik. Haridusministeerium on alles nüüd hakanud selles suunas tegutsema. Säravamad näited uut moodi õppimisest tulevad paraku hoopis eraisikult, Prangli kooli endiselt matemaatikaõpetajalt Kalev Põldsaarelt, kes on teinud kogu maailmas populaarseks saanud pranglimise arvutimängu. Praegu kogub populaarsust tema uus matemaatikat õpetav arvutimäng, mille nimi on nutisport. Vestlusringile on lisatud videolõik arutelu käigust.

Alusharidus ja lapsehoid kuuluvad kokku

„Lasteasutuse kasvukeskkonnas peavad olema lastele mitmekülgsed võimalused. Koolieelse lasteasutuse ja lapsehoiu põhiülesanne on luua lapsele eakohane, turvaline, mänguline ja arendav kasvukeskkond,” kirjutab HTM-i üldharidusosakonna peaekspert Tiina Peterson.

Prozac Nation

„On selge, et paljud murettekitavad trendid on USA-st kolimas Eesti tudengiellu: testide ja riiklike eksamite varasemast suurem roll tööelus, ülikoolihariduse muutumine diplomeerimisele orienteerituks, selmet julgustada eksperimenteerimist ja loomingulist läbikukkumist,” kirjutab ajaloolane Aro Velmet.

Helir-Valdor Seeder: „Alustada võiks kas või kampaaniaga „Mehed kooli!””

Riigikogu aseesimees, nelja kooliskäiva poja isa Helir-Valdor Seeder tunnistab oma kogemuse põhjal, et Eesti haridussüsteem on naiste poole kaldu. Tema hinnangul vajab meeste olukorra parandamine kohest, kui vaja, siis isegi riigi sekkumist.

Ilma tööta ei saa matemaatikast õiget mõnu kätte

Õpetaja Anne Aasametsa intervjuu presidendi hariduspreemia saanud Treffneri gümnaasiumi legendaarse matemaatikaõpetaja Hele Kiiseliga. Intervjuus toonitatakse, et kõige muu kõrval on matemaatika õppeaine, millega kujundatakse õpilaste töökust, järjekindlust ja rutiinitaluvust.

 Põhikooli matemaatikaõpetajate ümberõppeprogramm

TLÜ matemaatika didaktika dotsent Madis Lepik tutvustab programmi, millega õpetatakse neid põhikooli matemaatikaõpetajaid, kes pole matemaatika õpetamist õppinud (klassiõpetajad, keeleõpetajad, insenerid, agronoomid). Programmis tutvustatakse didaktilisi võtteid, millega matemaatikat õpilastele lihtsamaks ja atraktiivsemaks muuta. Lisatud on nelja programmis osaleva õpetaja videointervjuud.

Matemaatikaõpetaja neli fookust

TLÜ matemaatika didaktika dotsent Madis Lepik tutvustab „matemaatikaõpetaja välimäärajat” ehk matemaatikaõpetajate põhimõtteid oma aine õpetamisel. Eristub kolm suunda: a) õpetajad, kes õpetavad teooriat, tõestavad teoreeme, lahendavad tüüpülesandeid ja seostavad õpitut elu endaga; b) õpetajad, kes õpetavad teooriat ja lahendavad tüüpülesandeid; c) õpetajad, kes keskenduvad põhiliselt ülesannete lahendamisele.

Moslemite integratsioonist Walesis

Muukeelsete laste assistent Walesi üldhariduskoolis Pembrokeshire’is Heleriin Elmend kirjutab muulaste lastest, sealhulgas moslemi perekonnast pärit lastest ning nende kasvukeskkonnast Lääne-Walesi linnakeses.

Eesti kõrgharidus Vikipeedia edetabeleis: kes meist teab ja mis meil sest kasu on?

Meediaspetsialist Raul Veede sõnul pole ime, et meid Vikipeedia artiklite alusel koostatud edetabeli ingliskeelses esisajas ei mainita, kuna esimene mitteinglise töökeelega ülikool ongi alles Berliini Humboldt 42. ning järgmisena Heidelberg 63. kohal.

Kilingi-Nõmme lasteaiaõpetajad käisid Türgis kogemusi jagamas

Liivi Laarmann ja Aliis Paal Kilingi-Nõmme Krõlli lasteaiast meenutavad õpirände projekti Türki, kus nad käisid eelmisel aastal IKT-võimalustega tutvumas ja oma kogemusi jagamas. Kaasas olid neil lasteaia pedagoogide-metoodikute Reet Eesmaa ja Piret Vinogradovi loodud õppefilmid, mille abil tutvustati oma lasteaia tegemisi ja õpetati Türgi lastele selgeks eesti rahvatants kaerajaan.

Filmi tegemine pakub huvi nii lastele kui ka õpetajatele

Kuidas valmib film, kus esemed ise liiguvad, pusle läheb otsekui võluväel tükkidest kokku ning valgele paberile ilmub ühtäkki valmis pilt? Reet Eesmaa ja Piret Vinogradov räägivad, kuidas kasutada filmitrikkide tegemiseks piksillatsioonitehnikat. Esimene selles tehnikas film, „Muumide imeline päev”, mis valmis 2011. aastal ja näitab lustakas vormis üht lasteaiapäeva, pälvis „Multipõngerja” konkursil nii žürii kui ka publiku preemia. Praeguseks on lastega koos tehtud filme juba mitu.

Huvitav õpetaja, kellel on igav tööraamat

Haapsalu Viigi kooli töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja Villu Baumann on töötanud erivajadustega lastega ühes ja samas koolis 48 aastat. Ta on üks neist, kes saavad tänavu presidendilt teenetemärgi. Algusest peale on õpetaja osalenud oma õpilastega näitustel ja toonud sealt palju auhindu. „Minu mõte on olnud näidata, kui huvitavaid asju saab eimillestki teha ja et erivajadustega lapsed ei ole kehvemad kui tavakooli lapsed,ˮ ütleb õpetaja.

No aitäh kõigile õpetajatele, no aitäh!

„Tuhanded inimesed, keda elus kohatud, võib-olla mitte igaüks, aga mitmed ja mitmed on mõndagi õpetanud. Lihtsalt pealevaatamisest on küll, koosviibimisest, kuulamisest. Mis kõik läheb tihti teemasse: oska näha teise silmas palki, otsi enda omast pindu. Ning teha järeldusi,” kirjutab kolumnist Jüri Pino.

Tahtsin saada klaverikunstnikuks

„Meie emakeele ja kirjanduse õpetajal Aita Maasikul oli nõue, et kes tema tunnis hästi hakkama ei saanud, pidi tulema hommikul veerand kaheksa kooli talle järeltööd tegema. Meid oli terve klubi, kes seal hommikuti kokku sai. Kui vaatan, kes need inimesed praegu on, siis saan aru, miks ta nii tegi. Ta valis välja seltskonna, kellest ta arvas, et nad peaksid rohkem pingutama,” meenutab muusik Toomas Lunge oma kooliaega.

Kannapööre kaitseväest koolijuhiks

Raigo Prants kandideeris Järva-Jaani gümnaasiumi direktoriks põhjusel, mida pole varem kuulnud vist ükski konkursikomisjon – et muuta noorte suhtumist Eesti riigikaitsesse. Kaitseväeteenistusest tsiviilellu naasnud mehel on tõsi taga, varsti saab Järva-Jaanis õppida uuel, siseturvalisuse õppesuunal.

Eesti lastekirjanduse keskus soovitab teadusraamatuid lastele.