Õpetajate Leht 26. veebruaril

25. veebr. 2016 - Kommenteeri artiklit

Eesti on meie kodu

„Isamaaline kasvatus ei tähenda pelgalt aastapäeva paraadi jälgimist, vaid koosneb igapäevastest pisiasjadest. Istutagem koos lapsega puu. Viigem koos lapsega naabrimemmele piim ära. Lugegem koos lapsega ajalehte, et maailmapilti selgitada,” kirjutavad Tallinna Kadaka lasteaia õpetajad.

 Kuidas kasvatada koolis ettevõtlikku meelt?

„Nii nagu inglise keele selgeks saamine juba kooliajal on saanud standardiks, võiks gümnaasiumis olla kohustuslik ka ettevõtlikkuse õpe. Tänapäeva maailmas on ju hädavajalik ettevõtluse alustest aru saada,” ütleb ettevõtja Kuldar Leis. Koostööd ettevõtetega koolides siiski süsteemselt veel ei arendata.

Kuidas väärtustada inimest?

„Tõsta meid teistest kõrgemale nahavärvi, rahvuse, kas või nina pikkuse või kõrvade asetuse tõttu on ju lihtne,” nendib ajaloolane ja pedagoog David Vseviov.

 15 aastat koolisundi

„Öeldes, et üheksa klassi haridussundust on piisav, ütleme, et peame harimatusest kerkivaid julgeolekuriske tähendusetuks,” arvab kolumnist Kaarel Tarand.

 Sõnad Prokrustese sängis

„Ärgem kuulakem isehakanud keeleeksperte, kes tahavad suruda sõnu Prokrustese sängi, võttes neilt ära nende tegeliku sisu ja tähistamispotentsiaali,” kirjutab „Keelekaste” rubriigis Priit Põhjala.

 Lasteaedniku eluohtlik töö

Lasteaedades registreeritud tööõnnetused näitavad, et igapäevategevustes tuleb olla äärmiselt tähelepanelik. Õnnetuste ampluaa on lai ja ükski neist ei hüüa tulles.

 Catherine Zarip joonistab emotsioone

„Püüan panna pildi sisse emotsiooni, mis mul lugedes tekib,” räägib Catherine Zarip, kelle illustreeritud ja kujundatud väikelasteraamat, Leelo Tungla „Jänesepoeg otsib sõpra”, valiti eelmisel aastal ilmunud viie kauneima lasteraamatu hulka.

 Valitud tee

Regina Lukk-Toompere esimene illustreeritud raamat „Üks rohutirts läks kõndima” ilmus aastal 1983, praeguseks on ta illustreerinud pea 80 raamatut. Kunstnik jutustabki „Elupildi” rubriigis oma raamatuillustraatoriks saamise loo.

 Ajast, mil tehti ajalugu

Villem Reiman ütles sada aastat tagasi, jaanuaris 1916 tähendusrikkad sõnad: „Praegu on aeg, kus tehakse ajalugu.” Nii oligi, tõdeb Karl Kello, tsaari loobumiseni troonist jäi üks aasta ja Eesti iseseisvumiseni kaks aastat.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!