Piire kompav ja tsenseerimata noortemuusikal „Moraal” ei ole mingi Lutsu „Kevade”

1. veebr. 2016 Mari Nurk - Piire kompav ja tsenseerimata noortemuusikal „Moraal” ei ole mingi Lutsu „Kevade” kommenteerimine on välja lülitatud

Adeele Sepp ja Rait Õunapuu noortemuusikalis „Moraal”. FOTO: HEIGO TEDER

Ugala noortemuusikal „Moraal” ei hoia kokku vägisõnade, kostüümivahetuste ja muusikaliste numbrite poolest. Kõike on palju ja üle võlli. Skandinaavias suure menuga mängitud muusikal on esmakordselt Eesti publiku ees.

Laval on kaks näitlejat, kes toovad vaatajateni üle 30 tegelaskuju – Adeele Sepp ja Rait Õunapuu. Muusikaliselt toetab neid ansamblist KaliBriis ning vonKuusk tuntud muusik ja helilooja Kaarel Kuusk. Provokatiivse noortemuusikali laulusõnad on eesti keelde tõlkinud Eesti tuntud räppar MC Lord ehk Mart Rauba.

„Moraali” autor taanlane Heinrich Christensen on öelnud, et idee teha noortele muusikal, sai alguse murest nende moraalse allakäigu pärast. „Kui ma kuulen, et noorte jaoks on mõistlik vahetuskaup seks burgeri vastu, saan vaid öelda, et see on murettekitav märk, kuivõrd puudulikud on noorte teadmised üldinimlikest väärtustest,” selgitas Christensen. Nõnda soovis ta pühendada ühe mõjuva moraalijutluse noortele, kes vilistavad valjuhäälselt traditsioonidele ning tavapärasele käitumisele ja tegelevad ainult iseenda ja enese eksponeerimisega.

„Moraal” jagab kirglikke ja provotseerivaid teatraalseid jalahoope noortele, kes on täiskasvanutest eeskujude puudumisel läinud kõlbelise isevoolu teed. „Tänapäeva noored on mega-fucked,” on tõdenud Heinrich Christensen.

Tegelik probleem on aga hoopis milleski muus. Christenseni arvates on noorte moraalivastasus tingitud sellest, et teismelistest on saanud paljude täiskasvanute rollimudel. Uus ühiskondlik fenomen on lapstäiskasvanud ehk „kidult” – keskeas inimesed, kes vaimustuvad samadest kaubamärkidest nagu teismelised, kuulavad sama muusikat nagu teismelised ja võtavad oma elu ja tegude eest sama vähe vastutust kui teismelised. Sellise arengu tulemusena on noored jäänud ilma oma moraalsetest eeskujudest. „Elame ühiskonnas, mis seab esikohale noorte elustiili ja moraali. Peaks ju olema täpselt vastupidi,” ütleb Heinrich Christensen.

Lavastust „Moraal” mängitakse Vil­jandis lennukitehases ning UBB-s ehk Ugala black box’is. Kevadel näeb etendust ka Jõgeval, Haapsalus, Põlvas, Jõhvis, Võrus, Rakveres ning Tallinnas ja Tartus. Lavastus pole soovitatav alla 14-aastastele.

MARI NURK