Särab, kiirgab ja nakatab

5. veebr. 2016 Sirje Pärismaa - Kommenteeri artiklit

Programm „Noored kooli” on loomisest saati magnetina meelitanud kõrg­haritud noori oma elus suurt muutust tegema ja ametit vahetama. Uustulnukatest on huvitatud ka koolid – mullu saadeti 18 noorele 88 koolist 160 pakkumist. Kooli­juhtide hinnangul on tegu kindla kvaliteedimärgiga.

Kiviõli 1. keskkooli saabus eelmisel õppeaastal korraga neli noort õpetajat: Alice Aaviksoo, Kathriin Karus, Kristjan Lepp ja Karin Pohla. Neile lisandus sel õppeaastal Jüri Käosaar. Kõik nad on programmis „Noored kooli” osalejad.

„Tahtsin programmiga liituda juba 10. klassis, mil esimest lendu aastal 2007 välireklaamidega otsima hakati,” meenutab Jüri Käosaar. „Mõtlesin, et vaat selle programmi teen ma küll ühel päeval läbi.”

Pärast bakalaureusekraadi kaalus Käosaar tõsiselt ka Tartu ülikooli õpetajaerialale astumist ning käis isegi sisseastumisintervjuul, kuid jätkas teadusmagistris paljuski just seetõttu, et pedagoogilise magistriga „Noored kooli” programmi ei kvalifitseeru.

„Pärast poolt aastat õpetajana olen aru saanud, et see on töö, mis mulle meeldib ja mida naudin,” ütleb Käosaar. „Täna ma veel ei spekuleeri, kui kaua koolis olen. Mul on mitmeid ambitsioone, kuid nii mõnigi neist on otsesemalt või kaudsemalt haridusega seotud. Seega, kui ühel päeval koolist edasi liigun, siis mitte kuigi kaugele.”

Kiviõli 1. keskkooli 42 õpetajast kuus ongi „Noored kooli” vahendusel saabunud. Direktor Heidi Uustalu sõnul pole neile noori õpetajaid teist rada pidi tööle tulnudki. „Noored kooli” on kindel kvaliteedimärk ja kui vaja uut õpetajat, pöörabki direktor pilgu kõigepealt sinnapoole.
„Minu jaoks teeb selle rahva eriti toredaks tõsiasi, et nad on väga tahtnud kooli saada ja läbinud suure konkursi, neil on tõsine siht silme ees,” sõnab Uustalu. „Kui inimene teeb, mida hing ihkab, tulebki paremini välja ja siis on motivatsiooni endaga tegelda. Sära kiirgab teisteni ja nakatab. Kuidas jõuaksid ülikoolideni samamoodi kõige motiveeritumad? Paraku teame, et lahendus pole ainult ülikoolide võimuses.”

Üle 300 huvilise

„Noored kooli” tegevjuhi Kristi Klaasmäe sõnul on huvi programmi vastu olnud just sel talvel eriti suur. Sügisel võttis ühendust ligi 300 inimest, neist täitis avalduse 113. Mullu võttis kontakti 322 ja avalduse esitas 131 inimest. Ka varasematel aastatel on ühele kohale kandideerijaid olnud 8–10.

„Numbrite kasv näitab meie meeskonna head tööd inimesteni jõudmisel. Kas siin taga on ka haridusteemade aktuaalsus või õpetajaameti kuvandi muutus, saab öelda veidi hiljem tagasi vaadates,” ütleb Klaasmägi.

Äsja algas selle hooaja viimane kandideerimisvoor, mis kestab 13. märtsini. Sügisel läheb koolidesse juba 10. lend. Praegu on noori 25 koolis üle Eesti ja nii mõneski mitu inimest korraga, et sisse elada oleks võimalikult lihtne. Koolide huvi on suur. Möödunud kevadel saadeti 18 programmis osalejale 88 koolist 160 tööpakkumist!

Huvi taga pole üksnes koolide hädavajadus, vaid eeskätt teadmine, et „kaup” on aus. „Noored kooli” programmi kandideerivad ju võimekad inimesed teistest eluvaldkondadest, kes on soovinud midagi hariduses korda saata ja on suutelised nii täiskohaga töötama kui samal ajal ka õppima.

„Lõpetanutest ligi 60% jätkabki koolis töötamist, võttes vastutust juurde, juhtides ainesektsiooni, korraldades koostööprojekte või juhtides teiste õpetajate tööd,” ütleb Klaasmägi. Kolmandik vilistlastest on võtnud rolle organisatsioonides, mis koolide igapäevatööd kujundavad või toetavad – Innove, HTM, MTÜ-d. Kokku jätkab üle 80% vilistlastest hariduses.

„Meie programmis on kindlasti elemente, mida saab ülikoolide õpetajakoolituses arvestada, kuid tervikprogrammi ei pea läbima iga inimene, kes soovib heaks õpetajaks saada,” sõnab Klaasmägi, lisades, et programm ei pruugi oma suure intensiivsuse poolest igaühele sobida.

Rohkem toetust

Tallinna ülikoolis, kus toimub suurem osa ka „Noored kooli” õpetajakoolitusest, oli tänavu õpetajaerialadest suurim konkurss lasteaia- ja klassiõpetajaks. Akadeemilise prorektori Priit Reiska sõnul pole noorte huvi õpetajaks õppimise vastu üldiselt väike. Probleeme on rohkem gümnaasiumi aineõpetajateks ja eriti loodusainete õpetajaks õppida soovijatega. Erilist huvi suurenemist siiski näha pole.

„Noored kooli” ja akadeemilist õpetajakoolitust võrreldes ütleb Reiska, et „Noored kooli” saadab lühikeste intensiivsete õpingute järel kohe klassi ette ja edasi õpitakse reaalse koolitöö kõrvalt. Kuid ega tudengidki pääse tunniandmisest, praktika algab kohe õpingute alguses ja kestab nelja semestri vältel. Peamine erinevus on aga selles, et „Noored kooli” toetab rohkem iga üksikut õppijat.

„Põhjus on lihtne – ühe õppija peale on kasutada mitu korda enam raha kui ülikoolil,” osutab Reiska. Sama formaadi laiendamisel ta siiski suurt mõtet ei näe, kuna sihtrühm, kes täidab kandideerimise eeldused ja kellele selline õpetajaks õppimise vorm sobib, ei ole väga suur.

„„Noored kooli” programmi minejad ei lähe õpetajatena mitte kaotsi, vaid tulevad lisaks. Programmi olulisim väärtus seisnebki selles, et nad jõuavad uute sihtrühmadeni, kelleni meie ei jõua, ja väärtustavad nende kaudu õpetajakutset. Siin aga ei loe kvantiteet, vaid kvaliteet,” ütleb Reiska.

TLÜ on viimastel aastatel pakkunud „Noored kooli” lõpetajatele võimaluse saada ülikoolist ka magistrikraad ja ühildanud õppekavasid, et lisaks magistritööle ei tuleks väga palju aineid juurde võtta.

„Noored kooli” 7. lennu vilistlane, Väike-Maarja kooli eesti keele ja kirjanduse õpetaja Indrek Lillemägi asuski hiljuti lisaks koolmeistritööle tudeerima Tartu ülikooli kasvatusteaduste magistriõppesse.

„Mina ei vastandaks „Noored kooli” programmi ja ülikooli õpetajakoolitust,” ütleb Lillemägi, kes liitus programmiga, sest oli märganud organisatsiooni julgust ja kirge pidevalt õppida. „„Noored kooli” on organisatsioonina pisem ja saab võtta rohkem riske, enamik osalejatest on tõesti väga motiveeritud koolis töötama ja ise pidevalt õppima, nende juhtimis- ja refleksioonioskuste arengut toetatakse. Ülikoolidel on seevastu võimekus koolitada palju rohkem inimesi ja teha teadustööd.” Lillemägi leiab, et kokkuvõttes võib suurepäraseks õpetajaks saada mõlemat teed pidi. Igatahes tema pole oma valikut kahetsenud ja on näinud, et ülikoolid ning „Noored kooli” teevad üha rohkem koostööd ja õpivad üksteiselt. Esile võikski tõsta rohkem ühiseid eesmärke.

Pole konkureerimist

„Mõlemat programmi on vaja ja need toetavad koole üheskoos. Siin ei ole mingit konkureerimist,” ütleb ka Tartu ülikooli Pedagogicumi juhataja Margus Pedaste. „„Noored kooli” programm ootab liidriomadustega inimesi, keda lihtsalt pole väga palju. Samuti ei ole nende puhul mõeldud, et nad jäävad pikaks ajaks õpetajatööle. See lähenemine ei saa katta Eesti koolide õpetajate vajadust. Meie ootame üle 400 üliõpilase, et tagada piisavalt uusi õpetajaid, kes töötaksid koolis pikemat aega. Väga häid õpetajaid võib olla erinevaid, kõik ei saa ega pea olema selliste omadustega, nagu „Noored kooli” valik eeldab.”

Kui „Noored kooli” eesmärk on koolitada liidreid, muutuste toojaid, siis ülikooli eesmärk on suunatud traditsioonilisemale õpetajamudelile, kus loomulikult on tähtsad ka uuenduslikkus ja nüüdisaegsus, kuid kesksel kohal on õpetajate kutsestandardites kirjeldatud laiapõhjaline kokkulepe.

„Seega saame käsikäes liikuda ja üksteiselt häid ideid võtta ning adapteerida neid oma kontekstis. Seda teeme ka praegu aktiivselt,” kinnitab Pedaste. Juba kolmandat aastat käivad kõik üliõpilased üle nädala koolis praktikal, ülesanded on tihedalt seotud õppeainetega. Nad saavad kaheks aastaks endale mentori, kellega koos arutavad regulaarselt õpetajaelu puudutavaid küsimusi ja õpivad lahendama igasuguseid muresid, mis koolielus ette võivad tulla.

Pedaste sõnul ei saa kurta ka mullusuvise konkurentsi üle TÜ õpetajakoolitusse. Bakalaureuseastme ning bakalaureuse- ja magistriõppe integreeritud kavadele oodati õppima kokku 237 tudengit, kuid avaldusi oli 732, seega 3,2 inimest kohale, vastu võeti lõpuks 243. Eriti palju oli tahtjaid koolieelse lasteasutuse õpetajaks – 8,9 inimest kohale, mis on terve ülikooli kõrgeim näit.

Kuna loodusainete õpetajaks õppimise vastu huvi kahanes, tehti suuri muudatusi, ühendati ja uuendati täielikult loodus- ja reaalainete õpetajate bakalaureusekavad, mille lõpetajad ei saa veel küll õpetajaks, aga vajaliku ettevalmistuse magistriõppes õpetajaõpingute lõpuleviimiseks.

Magistriõppesse oodati 181 tudengit, avaldusi laekus 219 (konkurss 1,2 inimest kohale), aga õppima tuli lõpuks 156 inimest. Pedaste sõnul on eriti rõõmustav, et põhikooli mitme aine õpetaja õppekaval alustas lõpuks õpinguid 20 oodatu asemel 26 üliõpilast.

„Nii ahvatlev ja lahe, kui „Noored kooli” programm ka ei tunduks, tulin ülikooli, sest tahan õppida õpetajaks ja saada pedagoogilisi teadmisi,” räägib Annagrete Raudseping, kes õpib Tartu ülikoolis esimest aastat humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamist põhikoolis. Kõrvalainena õpib ta keeli, mida koolis õpetama hakkab.

„Armastan seda tunnet, kui ma aitan kedagi ja ta lõpuks ütleb: aa, nüüd ma sain aru. Emotsioon ja energia, mis sellest saab, on hästi suur. Peale selle tunnen ennast laste ja noorte keskel mugavalt,” räägib Raudseping.

Johanna Elmik, gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja eriala esimese aasta magistritudeng, astus esmalt geenitehnoloogia bakalaureuseõppe järel ka samal alal magistrisse. Õpetaja elukutse oli siis veel varuvariandina mõttes. Samal aastal hakkas ta aktiivselt tegelema projektiga „Rändav bioklass” ja käis gümnaasiumides katseid tegemas. „Õpilastega suhtlemine ning nende huvi tegi alati meele rõõmsaks. Nii tuli ka otsus, et seda ma tahangi teha, ja varuvariandist sai eesmärk ise. Lõpetasin sügissemestri geenitehnoloogia ainetega ära ja juba kevadel sain hakata võtma õpetajakoolituse aineid. Suvel astusin uuesti sisse, kandideerides õpetajakoolitusse,” kirjeldab Elmik. Ta on käinud ka mõnel „Noored kooli” programmi koolitusel ja talle meeldisid nii inimesed kui ka ettevõtmine ise. Kuna tal oli võimalus õpetajaks õppida ka ülikoolis, siis langeski valik viimase kasuks.

„Nii palju ma teadsin, et ülikoolis on praktikat vähem, aga kuna mul tekkis võimalus ülikooli kõrvalt kohe õpetajana tööle asuda, siis see mind ei heidutanud,” lausub Elmik.

SIRJE PÄRISMAA


KOMMENTAARID

 

Irene Käosaar

HTM-i üldharidusosakonna juhataja:

Jüri otsus teha valik õpetajaameti kasuks, ja just „Noored kooli” (NK) programmi kaudu, sündis ammu. Millalgi gümnaasiumi alguses ta sellest programmist kuulis ja teatas kohe, et see on see, kuhupoole ta suundub.

Nii emana kui ka oma ametist lähtuvalt olin muidugi väga rõõmus. Olen õpetajaks saamise mõtet alati toetanud, aga mitte otseselt mõjutanud. Kaudselt on valikut mõjutanud keskkond, milles Jüri on kasvanud. Minu vanaisa (Jüri vanavanaisa) oli pedagoogikateadlane Aleksander Elango; minu vanemad on teadlastena alati olnud aspirantide juhendajad; mina olen kogu oma tööelu veetnud koolis – kas siis otseselt või kaudselt; minu õde ja õemees on ülikooli õppejõud. Haridus on meie peres alati olnud kesksel kohal – lapsed on neid jutte kuulanud ja kaasa rääkinud ning nii need hoiakud ja väärtushinnangud on kujunenud. Aga seda, et ma oleksin läinud Jürile ütlema: „Sa pead nüüd nii või teisiti tegema” – käsi südamel, seda pole olnud.

Aga ju on minu mõju veidi ka selles, et keelekümblusteemadest lapsest peale ümbritsetuna ei ole Jüril mingit hirmu minna õpetama Ida-Virumaale ja vene kodukeelega õpilaste ette. Ta on ju oma varasest lapsepõlvest peale (läksin keelekümblusprogrammi vedama, kui Jüri oli 8-aastane) kuulnud ja näinud minu vaimustust ja pühendumist – meie kodus liikusid inimesed, kelle jaoks see teema oli südamele väga lähedane. Olen uhke, et Jüri on valinud õpetajaametis muuhulgas just selle suuna.

Ma ei ole kunagi Jürit mõjutanud minema ülikooli õpetajakoolitusse. Ma ei ole teinud süvaanalüüsi, kumb tee on parem, ja arvan, et seda ei saagi öelda. Mõlemad variandid sobivad ühtedele rohkem ja teistele vähem. Jüri otsus oli kindel ja magistrantuuri minnes valis ta teadlikult mittepedagoogilise suuna. Polnud mingit põhjust teda teisipidi mõjutada. Temale sobib NK variant – ta on väga avatud ja sõbralik suhtleja ning koostegemine ja -arutamine on talle väga olulised.

NK üks tugevusi on just meie-tunde teke – olen oma koduski näinud noori, kes reede õhtul kokku tulles räägivad ainult kooliteemadel ja mindki sellesse kaasa tõmbavad. Usun õppimisse tegutsemise kaudu ja seda programm pakub.

Jüri ei ole tulnud kunagi küsima mingi konkreetse situatsiooni lahendamise kohta klassiruumis, seega väga otsest nõu ma talle andnud ei ole. Leian, et selle saabki iga õpetaja ikka vaid ise konkreetses õpiolukorras leida. Küll oleme palju rääkinud õppimisest ning sellest, mis see on ja mida see ei ole. Olen jaganud temaga õppematerjale, mis mulle pihku on sattunud ja vahvad tunduvad, olen julgustanud endasse uskuma ja oma lahendusi leidma. Olen kuulanud ja püüdnud toetada rasketes olukordades, mis talle ehk mingil hetkel ületamatutena tunduvad, ning jaganud rõõmu, kui need lahenduse saavad. Oleme head sõbrad ja tänaseks ka kolleegid ning nii me vahel ikka parandame maailma ja räägime tähtsatest asjadest.

Jaak Aaviksoo

TTÜ rektor, endine haridusminister:

Arvan, et NK programm on üks paremaid ja optimistlikumaid asju, mis meie hariduselus on. NK õpetajad, ja usutavasti ka nende õpilased, eristuvad kohati pessimistlikuks kalduvast koolirahvast oma silmade sära ja ettevõtlikkusega. Sellegipoolest ei osanud ma ette näha, et Alice (Jaak Aaviksoo lapselaps – toim) pärast ülikooli ja AHHAA-s töötamist järsku õpetajaks hakkab. Aga järele mõeldes – Alice on olnud alati uskumatult ettevõtlik ja üllatusteks võimeline. Ju oli ka tema otsuses programmiga ühineda ja siis Kiviõlisse õpetajaks minna väike väljakutse hallile argipäevale. Niisuguse asja peale annab tulla! Olen natuke uhke ka.

Mina pole talle küll õpetajanõu andnud, see pole mulle isegi pähe tulnud. Pigem on tema oma tagasisidega kasvatanud minu usku Eesti õpetajatesse ja õpetamise tulevikku, tegelikult ka Ida-Virumaa tulevikku. Klassiruumis aga saab ta kindlasti ise hakkama ja praktilise õpetamise asjus ei oskakski ma nõu anda. Viimase üllatusena kutsus Alice mind enda õpilastele Kiviõlisse loodusloo tundi andma. Lubasin minna 18. veebruaril, teemaks mehaaniline töö ja energia. Mul pole kooliõpetaja kogemust kuskilt võtta (ja „Vanad kooli” programmi pole välja mõeldud), sestap pean ise endale elukestva õppe korras asja selgeks tegema. Vaatame, mida Alice ja õpilased minu õpetamisest arvavad.


 

Konkursid

„Noored kooli” (avaldusi/alustajaid)

• 1. lend 76/10

• 2. lend 116/12

• 3. lend 110/16

• 4. lend 137/13

• 5. lend 172/25

• 6. lend 146/18

• 7. lend 148/14

• 8. lend 163/20

• 9. lend 132/18

Allikas: „Noored kooli”

 

Tartu ülikool 2015 (kohti, avaldusi)

Magistriõpe

 

• Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja (avatud ­ülikool – AÜ) 10/11

• Eesti keele ja kirjanduse õpetaja 15/15

• Kunsti, käsitöö ja kodunduse õpetaja 4/4

• Võõrkeeleõpetaja 15/22

• Võõrkeeleõpetaja (inglise keel, AÜ) 11/16

• Kehaline kasvatus ja sport (AÜ) 18/27

• Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja 10/12

• Gümnaasiumi loodusteaduste õpetaja (AÜ) 15/3

• Matemaatika ja informaatikaõpetaja 8/10

• Eripedagoogika ja logopeedia (AÜ) 15/20

• Eripedagoogika ja logopeedia 24/29

• Hariduskorraldus (AÜ) 22/37

• Kasvatusteadused (AÜ) 10/8

• Koolieelse lasteasutuse pedagoog (AÜ) 10/11

• Põhikooli mitme aine õpetaja (AÜ) 20/40

• Humanitaarainete õpetaja mitmekeelses koolis (AÜ) 24/26

Bakalaureuse- ja rakenduskõrg­haridusõpe

• Eripedagoogika (AÜ) 20/66

• Eripedagoogika 25/47

• Haridusteadus (loodusteaduslikud ained) 8/24

• Haridusteadus (reaalained) 7/14

• Humanitaar- ja sotsiaalainete õpetamine ­põhikoolis 15/46

• Klassiõpetaja 25/56

• Koolieelse lasteasutuse õpetaja (AÜ) 15/134

• Koolieelse lasteasutuse õpetaja 30/83

• Kutseõpetaja (AÜ) 20/24

• Humanitaarained mitmekeelses koolis 25/72

• Klassiõpetaja mitmekeelses koolis 10/28

• Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas 17/49

• Koolieelse lasteasutuse õpetaja mitmekeelses õppekeskkonnas (AÜ) 20 /89

• Huvijuht – loovtegevuse õpetaja 15/29

• Huvijuht – loovtegevuse õpetaja (AÜ) 15/26

Allikas: TÜ

 

Tallinna ülikool 2015 (kohti, avaldusi)

Bakalaureuseõpe

 

• Alushariduse pedagoog 130/512

• Andragoogika 20/23

• Eripedagoogika 40/136

• Klassiõpetaja 40/110

• Pedagoogika 27(lävendipõhine – lp) / 67

• Töö- ja tehnoloogiaõpetus 20/6

Magistriõpe

• Ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja 1 (lp) / 5

• Alushariduse pedagoog 17/25

• Andragoogika 16/39

• Eesti keele ja kirjanduse õpetaja 5 (lp) / 10

• Eesti keele kui teise keele õpetaja 4 (lp) / 11

• Eripedagoog-nõustaja 29/82

• Gümnaasiumi loodusteaduslike ainete õpetaja
10 (lp) / 19

• Hariduse juhtimine 15/46

• Haridustehnoloogia 15/32

• Informaatikaõpetaja, kooli infojuht 2 (lp) / 3

• Inglise keele õpetaja 10 (lp) / 11

• Kasvatusteadused 15/19

• Kehakultuuri õpetaja 10 (lp) / 14

• Kunstiõpetaja 15 (lp) / 24

• Kutseõpetaja 21 (lp) / 26

• Käsitöö ja kodunduse õpetaja 6 (lp) / 8

• Matemaatikaõpetaja 3 (lp) / 6

• Mitme aine õpetaja 8 (lp) / 9

• Muusikaõpetaja 11/14

• Põhikooli loodus- ja täppisteaduslike ainete ­õpetaja 0 (lp) / 6

• Saksa keele õpetaja 4 (lp) / 5

• Töö- ja tehnoloogiaõpetuse õpetaja 6 (lp) / 7

• Vene keele ja kirjanduse õpetaja 4 (lp) / 6

Allikas: TLÜ


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!