Võõrkeelte õppimise motivatsioonist üldiselt ja saksa keele positsioonist Eesti võõrkeeleõppes
Heiko F. Marten ja Maris Saagpakk: „Kõigi keelte puhul, mida õpitakse kolmanda keelena (tavaliselt gümnaasiumis), on keeruline saavutada taset, mis võimaldab tõepoolest seda keelt aktiivselt kasutada. Seetõttu julgustaks koole ja lapsevanemaid valima esimeseks võõrkeeleks mõne teise keele inglise keele asemel – et lisaks ingliskeelsele maailmale, mis enamasti algab laste jaoks juba enne inglise keele tunde koolis, oleks noortel võimalus sama intensiivselt ja rikastavalt mõnesse teise kultuuriruumi sukelduda.”
Aastatel 2011.–2014 viidi läbi mahukas uuring „Saksa keele õppimise motivatsioon (potentsiaalsete) õppijate hulgas Eestis, Lätis ja Leedus”. Eesmärk oli selgitada põhjuseid, miks saksa keelt valitakse / ei valita, ja tuua välja momente võõrkeelte õpimotivatsioonis. Viidi läbi intervjuusid ja korraldati laiaulatuslik küsitlus. Küsitluse autorid olid kuus DAAD-i (Deutscher Akademischer Austauschdienst) lektorit Eestist, Lätist ja Leedust, Eesti osa viisid läbi Heiko F. Marten ja Christina Grübel. Igalt maalt saadi ca 1000 vastust.
Eestis oli küsitletuid 1009, neist 44,4% õpilased, 49,3% üliõpilased ja 5,95% töötasid (100-st puudu jääv osa ei andnud vastust, siin ja edaspidi). Vanuseliselt suurim esindatud rühm oli 15–24-aastased. Saksa keele õppijaid oli küsitletute hulgas 53,7%, kunagi varem oli saksa keelt õppinud 28,8% ja kunagi ei olnud õppinud 17,4%. Vastanuist 16% oli Tallinnast, 27,1% Tartust, 9% teistest suurematest linnadest ja 33% väikelinnadest või küladest (alla 25 000 elaniku). Vastanute emakeel oli enamasti eesti keel 81,1%, teisena vene keel 12,7%; 2,6% andis emakeelena üles kaks keelt – eesti ja vene keele –, mis on hea näide senise ühe emakeele keskse ettekujutuse muutumisest tänapäeva ühiskonnas. Uuringusse kaasatud üliõpilased olid 32,8% ulatuses keele- ja kultuuriteaduste üliõpilased, aga esindatud oli ka kõigi teiste suuremate valdkondade üliõpilasi – näit õigus ja majandus 18,1%, loodusteadused 17,3%. Uuringu tulemused on seni avaldatud osaliselt, artiklis keskendutakse peamiselt Eestit puudutavatele avaldamata andmetele.
Oluline ka hariduspoliitika kontekstis
Uuringu tulemused ei ole olulised mitte ainult eesti võõrkeeleõpetajatele ja koolijuhtidele, vaid võivad pakkuda huvi ka laiema hariduspoliitika kontekstis ja olla mõtteaineks lapsevanematele. Küsitluse esimene osa sisaldas küsimusi kõigi võõrkeelte kohta, teine osa puudutas ettekujutust Saksamaast üldiselt ja kolmas õppijate isiklikke kogemusi ja teadmisi Saksamaast. Uurimuse keskmesse tõstetud motivatsiooni teema on teatavasti võõrkeeleõppe (aga ka igasuguse õppimise) edukuse üks olulisi eeldusi. Tegu on aga äärmiselt mitmetahulise nähtusega, mille puhul avaldavad mõju mitmed muutujad ja mida üheselt defineerida on keeruline.
Küsimusele, kus ja missuguste vahendite abil saksa keelt õpitakse, vastati enim, et koolis (82,3%), teisel kohal oli televisioon (44,6%), kolmandal raamatud ja ajakirjandus (45,8%), mis on arvestades noorte lugemisharjumusi pigem üllatav, võib arvata, et antud juhul mõeldi ka õpikuid, mis on pigem osa koolis või ülikoolis õppimisest. Üllatavalt suur oli sõprade ja perekonna osakaal – 17% vastanuist kasutas saksa keelt suhtlemiseks Eestis ja 14,6% Saksamaal elavate sõprade või pereliikmetega. Hinnang võõrkeeleoskuse vajalikkusele üldiselt oli eelduspäraselt ülekaalukalt positiivne. Küsimusele, kuidas suhtute võimalusse, et koolis või ülikoolis võõrkeeli ei õpitaks, vastas vaid 2,3%, et see oleks hea või väga hea. Samuti ei peeta meeldivaks võimalust, et kogu elukeskkonnas saaks läbi ainult oma emakeelega – vaid 2,1% vastanutest arvas, et see oleks hea või väga hea. Vastustest järeldub, et põhimõtteline valmisolek keeli õppida on väga suur ja keeleoskuse vajalikkus tugevalt teadvustatud.
Küsitlus sisaldas ka keeleõppe motivatsiooni elemente, mis on pigem tunnetuslikku laadi – kui paluti järjestada keeli nende kõla meeldivuse järgi, oli saksa keel (pisut üllatuslikult) eesti, inglise, prantsuse ja hispaania keele järel viiendal kohal, edestades märgatavalt Skandinaavia keeli, soome ja vene keelt. Järjestades keeli, mida peetakse raskeks, oli esimesel kohal hiina keel, järgnesid araabia, prantsuse, vene, poola, leedu, läti, Skandinaavia keeled. Saksa keel oli selles järjestuses üheksandal, soome keel 13. ja inglise keel 15. kohal.
Inglise-vene-saksa
Vastuseks küsimusele, missuguses järjekorras peaks Eestis keeli õppima, oli ülekaalukaim eelistus inglise, vene ja siis saksa.
Selgelt joonistub välja arusaam, et inglise keel peaks olema esimene, ehkki uuringud näitavad, et inglise keele puhul jõutakse samale lõpptasemele nii seda esimese kui ka teise võõrkeelena õppima hakates. Teiste keelte puhul tõuseb esile, et soome keelt pakuti nii esimeseks, teiseks kui ka kolmandaks võõrkeeleks enam kui prantsuse või ka hispaania keelt. Mis võib olla tingitud sellest, et Soome tööturg on Eesti järel küllap teisel kohal võimaliku (tulevase) töökoha otsinguil ning et eestlaste keeleõppeotsused on tugevalt pragmaatilised, kuid olulised võivad olla ka muud faktorid. Saksa keel on nii teise kui ka kolmanda keele positsioonis selgelt inglise ja vene keele järel kolmas, edestades siiski mõlemas kategoorias tugevalt kõiki teisi keeli. Mitmed vastanud ei andnud küsimusele vastust või pakkusid ainult üks või kaks võõrkeelt, millest on tingitud kõrge puuduvate vastuste arv.
Küsimus, kuidas ollakse rahul iseenda keelevalikuga, andis tulemuse, et nii need, kes olid saksa keele valinud, kui ka need, kes ei olnud saksa keelt kunagi õppinud, olid oma otsusega üldjoontes rahul. Seda võib seletada mh teatud identifikatsiooni ja seotuse tekkega selle keelega, mida õpitakse. Positiivselt võib esile tõsta, et vastanud hindasid oma keelevaliku võimalusi heaks ning valdav enamik ei nõustunud väitega, et saksa keelt õpitakse seetõttu, et muud valida ei olnud. Samas tõid vastanud, kes saksa keelt kunagi õppinud ei olnud, ühe takistava tegurina esile võimaluste puudumise. Saksa keele valikufaktorite puhul mängisid rolli vanemate ja õpetajate soovitused (69,2%) ja vanemate keeleoskus – saavad kodutöödes aidata (35,6%).
Eeliseid tööturul
Väitega, et saksa keel on vajalik hästitasustatud töökoha leidmisel, nõustus täielikult või pigem 48,8% ja osaliselt 29,4% vastanuist. Ka väitega, et saksa keele oskajal on tööturul eeliseid, nõustus enamik. Samuti oli saksa keel selgelt kolmandal positsioonil, kui paluti järjestada tööturu jaoks kasulikud keeled. Lisaks on Saksamaa atraktiivne ülikooliõpingute paigana – ülikoolid on head, aga õppemaksu võrreldes Inglismaa ja Ameerika ülikoolidega peaaegu ei ole ning ka elukallidus on madalam, mis muudab Saksamaa üheks võimalikuks sihtriigiks ülikooliõpingute (või ühe-kahe välissemestri) planeerimisel. Nagu mainitud, ei pidanud vastanud saksa keelt kuigi raskelt omandatavaks, ometi ei nõustutud väitega, et saksa keele valik on lihtsama võimaluse valimine (56,6%). Edasijõudmist peab enamik vastanuid heaks ning vaid 9,8% nõustub väitega, et lõpetab saksa keele õppimise kohe, kui see võimalikuks osutub. Koguni 60,8% vastanuist, kes enam saksa keelt ei õpi, soovivad õpinguid uuesti alustada.
Hinnang õpetajatele
Saksa keele õpetajad saavad uuringus väga hea hinnangu, iga teine peab oma õpetajat sümpaatseks ning sellega ei nõustu vaid kümnendik. 74,7% pidas õpetaja isikut keele valikul oluliseks motivaatoriks. Samas on ka üldpilt võõrkeeleõppes vastanute arvates hea, sest saksa keele õpetajaid ei hinnata üldiselt selgelt paremaks kui teisi võõrkeeleõpetajad, ehkki peaaegu pooled on selle väitega siiski osaliselt nõus. Tunni ülesehituse osas esineb enim vestlusoskuse arendamist ja sõnavara täiendamist, kõrgel kohal on ka grammatika, kirjutamine ja tõlkimine. Kõiki neid tunni elemente peavad õppijad ka oluliseks. Ootuste pingereas olid esikohal ekskursioonid, diskussioonid, autentse materjali kasutamine (ajakirjad, ajalehed), projektitööd ja kirjanduslike tekstide lugemine. Samuti sooviti rohkem infot saksa kultuuri ja ühiskonna kohta, filme ja muusikat. Suur huvi Saksamaa vastu väljendub ka soovis Saksamaad külastada (71,7%); seni Saksamaad külastanud õppijaid oli 31,4%, veel 15,4% oli lühikest aega Saksamaal olnud (mis võis olla ka bussiga läbisõidul mingi linna nägemine või lennujaamas viibimine). Küsimusele, kuidas omandatud teadmisi rakendatakse, andis 57,5% vastuse, et saksa keelt räägitakse väga või pigem hea meelega ja ka aru saadakse enamasti hästi (vaid 21,4% ütles, et neil on raskusi saksa keele mõistmisega).
Huvitav fakt: 61% vastanuist omas või soovis isiklikke kontakte sakslastega, kuid 37,8% ei tunne Saksamaal kedagi. See näitab veel kord õpilasvahetuste jms vahetus- ja kontaktprogrammide motiveerivat jõudu. Üllatav oli, et kaks kolmandikku vastanuist nõustus või nõustus osaliselt väitega, et nad ei tea palju Saksamaast ja sakslastest, ehkki Saksamaast on vastanute hinnangul meedias palju juttu ja ka saksa kultuuri tutvustavate ürituste arvu hinnatakse piisavaks. Saksa kultuuri ja keele maine vastanute hulgas on väga kõrge, 63,4% oli nõus, et saksa keel ja kultuur on huvitavad, ja 61,3%, et saksa keele oskamine on hea hariduse osa. Samas nõustuti, et saksa keele oskamine oli varem olulisem kui praegu ning et saksa keel ei ole igapäevaelus nähtaval kohal.
Kokkuvõtlikult võib öelda, et küsitletud olid oma keelevalikuga rahul, saksa keele prestiiž on kõrge, otsus on tehtud teadlikult ja saksa keelt soovitakse õppida. Uuring näitab saksa keele tugevat positsiooni kolmanda keelena Eesti võõrkeeleõppe maastikul ning seda toetavaid faktoreid on palju – head õpetajad, info Saksamaa kohta, kultuuriüritused ja vajalikkus tööturul.
VÕÕRKEELEÕPETAJA MAGISTRIÕPPE KAVA
Suvel 2016 avatakse Tallinna ülikoolis võõrkeeleõpetaja MA õppekava. Ootame õppima heade keeleteadmistega humanitaariahuvilisi aktiivseid, loovaid ja avatud noori. Võimalik on õppida nii ühe kui ka kahe keele õpetajaks. Esimeseks keeleks võib valida inglise, prantsuse, saksa või soome keele, teiseks keeleks lisaks eelmistele veel ka eesti ja vene keele. Tsükliõppes toimuv õppetöö võimaldab programmi läbida ka tegevõpetajatel, kes soovivad end kas juba õpetatavas keeles edasi arendada või omandada teise keele õpetaja pädevuse.