Matemaatikatundidesse murdis sisse elu

18. märts 2016 Sirje Pärismaa toimetaja - 1 Kommentaar

Talvi Kaja. Foto: Sirje Pärismaa

„Eriti lahe on see, kui nõrgem õpilane jõuab vastuseni omapärase mõttekäigu abil. Need on minu jaoks suured sisemised rõõmuhetked,” räägib esimest aastat Pärnu Ülejõe põhikoolis matemaatikat õpetav Talvi Kaja.

Talvi Kaja lõpetas 2012. aastal Tartu ülikooli Pärnu kolledži ettevõtluse ja projektijuhtimise alal. Oligi ametis n-ö erialasel tööl – juhatas kauplust ja müüs raadios reklaami. Sisimas oli Kajal aga alati soov õpetajaks saada. Nii ta asuski eelmisel kevadel otsima teed, kuidas selleni jõuda. „Noored kooli” kuulutas järjekordset vastuvõttu, Kajale pakutu meeldis, ta kandideeris programmi ning osutus valituks.

Tal oli kaks soovi: õpetada kindlasti matemaatikat ja teha seda Pärnus, et ei peaks kolima. Pärnu Ülejõe kool pakkuski kohta ja sügisest seisab õpetaja Kaja klassi ees.

„Mulle meeldis matemaatika juba kooli ja ülikooli ajal väga ning meeldib senini, see tundus ainuke aine, mida õpetaksin südamega,” ütleb Kaja. „Oleme harjunud, et lahendusviis on paika pandud ja loomingulist poolt pole. Minu jaoks pole matemaatika nii mustvalge, kui kipub tunduma. Püüan õpetada teistmoodi.”

Kaja on toonud tundidesse rohkem elu ja pakub lastele pigem elulisi kui hüpoteetilisi ülesandeid. Ta tahab, et õpilane näeks matemaatikas seost reaalse eluga.

Näiteks protsenditeemat saab väga eluliselt õpetada. Õpilased uurisid kaubapakkumiste hinnamuutusi, arvutasid välja, kui palju soodustust saab. Tõenäosust õpetades lasi õpetaja visata münti teatud arv kordi ja vaadata, mitu korda münt üht- või teistpidi kukkus. Tehti ka klassi statistikat, arvutati õpilasi endid puudutavaid keskmisi.

„Tahaks väga tunda, et õpilased saavad aru, näevad tagapõhja, mitte ei õpi kuivalt pähe,” räägib Kaja.

Paigutas mööbli ümber

Õpetaja on esimeste kuudega kogenud, et rütmi muuta ja mõjutada on päris lihtne. Kas või laudade tavalisest teistsuguse paigutusega.

„Algul arvasid lapsed, et teeme rühmatööd, aga minu klassis ongi kogu aeg lauad niimoodi,” ütleb Kaja. „Eesmärk on, et nad saaksid üksteist aidata, et neil oleks peale minu veel kelleltki küsida. Mulle annab see tunnis rohkem aega, ma ei pea igaühe küsimustele eraldi vastama. Kui keegi tõstab käe, ei oska järelikult ka neli-viis inimest, kes temaga koos istuvad.”

Algul oli lastel rühmas raske keskenduda, aga praeguseks töötavad nad paremini kui traditsiooniliselt ridadena istudes. See nähtub ka tagasisidest, mida õpetaja aeg-ajalt kogub.

9. klassiga tekkis algul kerge tõrge, nad on väga tulemustele orienteeritud ja tahavad eksami hästi teha. Rühmatöö tundus neile mõttetu.

„Sain aru, et ka lapsevanemad muretsesid. Põhjendasin, et töö rühmades on seotud üldpädevuste arendamisega ja seda on vaja teha. Enam pole vastas- ega vastuseisu kellegagi,” ütleb Kaja.

„Enne esimest koolipäeva ma ei maganud, olin pabinas,” meenutab Kaja. „Esimeses tunnis istusime ringis, rääkisime endast, lõime sideme. Tunnen, et valdavalt saan õpilastega hästi läbi, suhted on sõbralikud. Kuna kipun asju tegema tavalisest teistmoodi, on muutustega raske kaasas käia, aga olen kogu aeg öelnud nii lastele kui ka vanematele, et kel on küsimusi, saame arutada. Oluline on, et kõik saaksid aru ja midagi ei jääks õhku.”

Kõige raskem on Kajale olnud aja planeerimine – et ennast töötuhinas mitte ära kaotada. Esimesed kuud oli nädalakoormus 50–60 tundi!

„Siis ei tundunud mulle, et olen hädas. Mõtlesin, et teen ju asja, mis väga meeldib,” sõnab Kaja. Aga ülepinge hakkas tunda andma, tõved kippusid kallale ega tahtnud üle minna, kummitas väsimus. Tuli teha korrektiive. Kaja võttis endale eesmärgi leida vaba aega.

„Nüüd oskan aega varasemast mitu korda efektiivsemalt juhtida,” tunneb ta.

Tagavaraplaan taskus

Materjali ettevalmistamisele kulub endiselt palju aega, aga Kaja oskab olla operatiivne. Ei otsi ideaalset PowerPointi pilti enam kolm tundi.

„„Noored kooli” programmi on kogunenud inimesed, kes lähevad endast maksimumi andma. Ootused endale on hästi kõrged. Viimane asi, millest tahad loobuda, on kvaliteet. Tahad anda maailma kõige paremat tundi. Sellepärast kummitabki meid ajapuudus. Puudub ka kogemus aega planeerida, pole enne ju ühegi klassiga aastat läbi teinud,” arutleb Kaja.

Ta tõdeb, et kindlasti on juba olnud tunde, millega ta on olnud väga rahul. Kuid noor õpetaja loodab, et tema maailma parim tund on veel ees. Või et tulevikus on tundide üldine keskmine nii kõrge, et ta on rahul. See oleneb aga paljudest teguritest.

Näiteks võib õpetaja olla kodus välja mõelnud laheda grupitöö ja pannud selle alla mitu ettevalmistustundi, ise hullult elevil. Aga tunnis näeb kohe, et klassis on mingi probleem, omavahelised konfliktid jm.

„Siis jääb grupitöö kappi ootama ja teeme iseseisvalt midagi, sest pole rühmatöö päev. See on normaalne ja ma ei saa pahameelt välja näidata. Tagavara­variant peab taskus olema,” tõdeb Kaja.

Või kui on üritused koolis, tuleb vahel tundi pool klassi, ilma et õpetajal olnuks sellest varem aimugi. Jällegi oleks tagataskust vaja kordamismaterjale, et mitte edasi võtta uut teemat.

„Neil hetkedel tunnen puudust kogemusest ja klassiga aasta läbitegemisest, et tekiksid materjalid,” ütleb Kaja ja leiab, et tuleb olla loov ja hakkama saada.

Võrreldes esimest ja teist poolaastat, arvab Kaja, et tunneb nüüd end klassiruumis mugavamalt ja enesekindlamalt, üllatavaid olukordi on jäänud vähemaks ja ka iseennast positsioneerib ta keskkonnas paremini. „Esimene aasta kulubki iseendast aru saamisele,” lausub Kaja. „Esialgu tegeled keskmise õpilasega, tublimad ja nõrgemad jäävad tagaplaanile. Diferentseerimiseni pole veel jõudnud, aga tahaks jõuda. Kui tunnen, et olen sealmaal, siis teen seda. Minu jaoks on see väga oluline.”

Õnneks pakub Pärnu Ülejõe kool praegu diferentseerimist nii tublimatele kui ka nõrgematele.

Talvi Kaja sõnul on eriti huvitavad ülesanded, mil pole ühte konkreetset lahendust. Mate­maatika ongi mäng loogika ja loovusega.

Eriti lahe on Kaja sõnul aga see, kui nõrgem õpilane jõuab vastuseni omapärase mõttekäigu abil. Need on õpetaja jaoks tohutud sisemised rõõmuhetked. Selle taga on mõttetöö ja see on väga lahe.

Kaja mentor on kooli direktor Margus Veri.

„Ta on väga toetav, kuulab mind, käib tunde vaatamas. Meie koolis ongi teiste tundides käimine norm, mitte erand,” räägib Kaja. Lisaks on veel „Noored kooli” programmi toetus tuutori ja Tallinna ülikooli esindaja näol. Ja loomulikult on toeks lahedad lennukaaslased. Küsimused pole jäänud vastuseta. See annab enesekindlust.

„Kas õpetajaamet on minu kõige suurem kutsumus, selles pole ma kindel,” ütleb Kaja. „Kool ootab, et ma jätkaksin, ja praegu mulle väga meeldib see, mida ma teen. Ma väga tahan seda teha. Mida toob tulevik, seda näeme.”

 


TALVI KAJA CV

Sündinud 22.12.1989 Haapsalus

Haridus

  • 2009–2012 Tartu ülikooli Pärnu kolledž, ettevõtlus ja projektijuhtimine
  • 2006–2009 Gustav Adolfi gümnaasium

Töö

  • 2015 august – … Pärnu Ülejõe gümnaasium, matemaatikaõpetaja
  • 2014–2015 Trio LSL Raadiogrupp, projektijuht
  • 2012–2013 Baltman OÜ, ­kaupluste juhataja

 

SOOVITUSED ALUSTAVALE ÕPETAJALE

  • Maga korralikult.
  • Planeeri oma ajakavasse mõni hobi, muidu märkad kiirelt, et sul ei olegi neid enam.
  • Kuula õpilasi ja räägi nendega, siis kuulavad ja räägivad nemad sinuga ka.

 


MENTORI ARVAMUS

Margus Veri

Margus Veri, Pärnu Ülejõe põhikooli direktor

Talvi on õpetaja, kellele muutunud õpikäsituse rakendamine õppetöös on loomupärane. Ta on veendunud, et õppima motiveerib huvi uute teadmiste vastu. Õpilastele on ta juhendaja, läbirääkija ja õpipartner. Ta julgeb katsetada, teha asju omamoodi oma tegevust pidevalt analüüsides, et vajadusel muudatusi teha. Talvi on tagasisidest huvitatud, küsides seda õpilastelt nutikeskkonna vahendusel ja ka minult.

Tema vastutusel on praegu kahe 7., kahe 8. ja ühe 9. klassi matemaatika õppimine. Üsna kooliaasta alguses korraldas ta klassiruumi ümber selliselt, et õpilased istuvad gruppides ja ülesannete lahendamisel teevad koostööd. Tunde vaadeldes olen märganud, et õpilased, kes ülesannetest kiiremini aru saavad, abistavad kaasõpilasi – õpilased julgevad üksteiselt abi paluda ja on hea meelega valmis ka abistama. Seega on tunnis lisaks õpetajale teisigi juhendajaid. Üllatavalt selge arusaam on Talvil õpetajaametist kui tervikust, ta väärtustab kõike sellest ametist tulenevat. Praktika näitab, et tundideks ettevalmistamine on väga töö- ja ajamahukas. Tema jaoks on suurim tunnustus vahetu tunnustav tagasiside õpilastelt, seejärel kolleegidelt ja mentorilt. Talvi jaoks ei ole kunagi probleem, kui ma ette teatamata tema tundi külastan – nii on mul kombeks teha –, sest tema isikuomadused ei luba tal ettevalmistamata tundi anda. Loodan, et energia ja aeg, mida ta õpetajaametile pühendab, annab talle piisavalt uut energiat, et uuesti ja uuesti õpilaste ette astuda.

 


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Matemaatikatundidesse murdis sisse elu”

  1. karl nurk ütleb:

    Talvi on juba lapsest peale olnud töökas ja hakkaja.
    Koolis kuulus ta aktiivsete õpilaste hulka.Tal on tohutu organisaatori
    võime.
    Talvi ole ikka tragi ja jaksu Sulle!!!!!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!