Aine- ja keeleõppe lõimimine igasse kooli

4. märts 2016 KERSTI KIVIRÜÜT haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert - Aine- ja keeleõppe lõimimine igasse kooli kommenteerimine on välja lülitatud

Sel õppeaastal õpib Eesti koolidest umbes veerandis rändetaustaga laps. Igal õppeaastal lisandub paar kooli. See tähendab, et aine- ja keeleõppe lõimimise oskus muutub peagi iga õpetaja baasteadmiste osaks.

Lõimitud aine- ja keeleõppe termin võeti esmakordselt kasutusele 1994. aastal. Sellest ajast on sel teemal antud välja sadu käsiraamatuid ning õppevarakomplekte, sealhulgas on materjale Eesti oludele kohandatud.

Lõimitud aine- ja keeleõpet saab kasutada keelekümbluse, -duši ja -laagrite läbiviimisel, aga ka üksikutes ainetes, ning kasutusvõimalusi leidub veelgi. Neid kõiki ühendab kolm peamist eesmärki: aine, keel ja õpioskused. Metoodikat kasutatakse eelkõige Euroopas ja nende laste õpetamisel, kelle emakeel erineb kooli õppekeelest.

Kuidas on lõimitud aine- ja keeleõppega lood aga läänepoolkeral? Kas meil on üldse midagi üle võtta riikidest, mis asuvad meist poole ööpäeva jagu ajavööndite kaugusel?

Viimasele küsimusele on hea vastata enesekindla jaatusega. Üle maailma imetlust leidnud Eesti keelekümblusprogramm sai inspiratsiooni just Kanada Quebéci provintsi keelekümblusmudelist. Sihtasutusel Innove on väga hea koostöö ka Minnesota ülikooliga kahesuunalise keelekümbluse sisseviimiseks Eesti lasteaedadesse.

USA MUDEL ARVESTAB KULTUURILISTE ERINEVUSTEGA

Veebruaris toimunud õppevisiidil tutvusime koos Eesti koolijuhtidega USA kogemusega rändetaustaga õpilaste integreerimisel haridussüsteemi. Selgus, et läänepoolkeral kasutatakse lõimitud aine- ja keeleõppeks teaduspõhist mudelit (Sheltered Instruction Observation Protocol – SIOP).

USA-s kasutusel olevas mudelis on võrreldes meie lõimitud aine- ja keeleõppega eesmärgipärasemalt arvestatud õpilaste kultuuripsühholoogiliste aspektidega. Näiteks võivad erineva kultuuritaustaga lapsed olla hädas teksti mõistmise või ainesisu esitlusega, sest nende mõistmisväli loob mõnele sõnale semantiliselt hoopis teistsuguseid tähendusseoseid, kui tekstis või ainesisuesitluses mõeldud.

USA mudel on praktiline ja õpetajale mugav kasutada. See koosneb kaheksast faasist.

1. Tunni ettevalmistamine – õpetaja (või õpetajad, kui tundi planeeritakse ühiselt) sõnastab konkreetse tunni aine- ja keeleõppe õpieesmärgid.

2. Tausta ülesehitus – lisaks õpilase varasemale õpikogemusele tuleb teadvustada ka kultuuritausta. Siinjuures võib konteksti erinev mõistmine avalduda mitte ainult rändetaustast tingitud põhjustel, vaid ka tulenevalt näiteks sotsiaalsetest erisustest.

4. Mõistetavuse teadvustamine – õpetaja mõtleb läbi ülesannete juhendid, et need oleksid kõikidele õpilastele üheselt arusaadavad.

5. Strateegiate valik – eeldab õpetajalt väga head pedagoogilist kompetentsust, tuleb valida meetodid, mis avaldaksid õppetöös mõju nii mõttetöö arengule, õpioskuste kujundamisele kui ka lapse emotsionaalsele arengule.

6. Aktiivne suhtlus – õpetaja planeerib õppetöösse tegevused, mis võimaldavad õpilaste aktiivset suulist keelekasutust ainetunnis.

7. Praktiline rakendus – õpetaja planeerib õppetöösse tegevused, mis võimaldavad tunnis end aktiivselt liigutada või midagi oma kätega meisterdada.

8. Tunni läbiviimine – õpetaja loob tunni ülesehituse koos ajaplaneerimisega ning jälgib muuhulgas, et kõik õpilased oleksid tegevusse kaasatud.

9. Hindamine – antakse kujundavat tagasisidet nii aine- kui ka keeleõppe õpieesmärkide täitmise kohta.

SIOP mudeli kohta saab täpsemalt lugeda http://www.cal.org/siop/.

Mida oleks meil USA mudelist õppida? Ees­kätt kultuuridevahelise mõõtme teadvustamist. Ka monokultuurses klassi­ruumis võib juhtuda, et õpilase tekstimõistmatuse taga ei ole mitte akadeemiline edutus, vaid hoopis tavalisest erinev kultuurikontekst. Üks hea võte selle fikseerimisel on peegeldamine, mille kohta on USA mudeli käsiraamatutes ka küllaldaselt näiteid.

Teiseks on eeskätt just algajale õpetajale väga tänuväärne SIOP mudeli selgepiiriline struktuur – tunni ettevalmistusfaas on detailselt lahti harutatud ja midagi tunnis toimuvat pole jäetud juhuse hooleks.

Eestis on mitmekultuurilises keskkonnas toime tulekut arendatud enim noortevaldkonnas, kus juba aastaid on läbi viidud väga häid temaatilisi täienduskoolitusi noorsootöötajatele. Kontakti nende tunnustatud ja väga professionaalsete koolitajatega on võimalik saada näiteks mitteformaalne.ee koolitajate andmebaasi vahendusel.

Õpetajatel ja koolijuhtidel tasub silma peal hoida ka Tartu ja Tallinna ülikooli täienduskoolituste pakkumiste nimekirjal. Eriti tunnustan siin Tallinna ülikooli, kes on kultuurilise kompetentsuse arendamise seadnud üheks prioriteediks.

Kultuuriliselt mitmekesine õpilaskond on huvitav ja vaimselt rikastav arenguvõimalus kogu kooliperele. Kui küsisime Concordi High Schooli kooliperelt, kuidas nad nende kooli kultuurilise kirevusega ometi toime tulevad, vastas direktor Gene Connoly: „Me tunneme oma kirevusest rõõmu!”