Eesti keel on ilus, raske, muinasjutuline ja müstiline

14. märts 2016 Eesti Instituut - Kommenteeri artiklit

Eesti Instituut küsis eesti keelt õppivatelt välismaalastelt, mida nad arvavad eesti keele ja Eesti kohta. Emakeele kõnelejatena ei taju me alati neid sõnu eriliselt ilusate, naljakate või keerulistena. Uurisime ka Välis-Eesti koolidelt, kuidas tähistatakse võõrsil emakeelepäeva.

Välismaalaste meelest seonduvad ilusaimad eestikeelsed sõnad lauluga: lauluhääl, laulupidu, lauluväljak jne. Esikümnesse mahuvad veel ilus, armastus, helilooja, liblikas, nunnu, öö ja lill. Meeldivad ka toenglamang, pauhti, öötöö ja kott. Kõige veidramad tunduvad välismaalastele sõnad öö, küsimusi, jäääär, loll ja mudilane, naljakalt kõlab ka pesula, kaks, rääkima, rehepapp ja tüsedavõitu.

Eestit kirjeldavad välismaalased sõnadega ilus, loodus, külm, rahu, roheline, väike, armas, meri, mets, rukkilill, sinine, pääsuke ja uhke. Toodi välja ka sõnu hele, kubujuss, puumajad, unistav ja kohuke. Eesti keelt peetakse põhiliselt ilusaks ja raskeks, aga ka muinasjutuliseks ja müstiliseks. Osa jaoks on eesti keel loomulik ja loogiline, teised pidasid keelt ebareeglipäraseks ning selle omandamist väljakutseks. Välismaalastel on raske hääldada õ-d ja ü-d sisaldavaid sõnu näiteks: tõenäoline, jõekäär, õunasüda; r-tähte sisaldavaid sõnu, aga ka sõnu mahl, koll, lehm, peaaegu ja nädalavahetus.

Nimedest kõlavad kõige huvitavamalt Õie, Krõõt, Piret, Epp, Tiit, Priit, Kalju, Ott ja Vahur. Keeruline on eristada nimesid Kristin, Kristi, Kristiina, Kersti, Katrin. Üllatas, et naisenimi võib lõppeda o-tähega. Välismaalane ei pruugi aru saada, kas talle kirjutab naine või mees, kui all on Piret, Reet, Epp või Meelis.

Eestit kirjeldati looduslähedase ja tänapäevase riigina. Ehkki Eestil on keeruline ajalugu, ei ole rahvas sellesse takerdunud, vaid usub oma võimesse luua parem homne. Eesti üllatab – kui ollakse justkui kõike näinud, avastatakse ikka midagi uut. Lisaks loodusele hinnatakse kultuuri, eriti muusikat ja filme. Eesti olevat ainuke riik, kus Eurovisiooni lauluvõistlus on populaarsem kui jalgpalli maailmameistrivõistlused.

Ligi 80 vastanu seas oli eelkõige välismaal – Soomes, Saksamaal, Ungaris, Hiinas, Lätis, Leedus, Austrias, Tšehhis, Poolas või Ukrainas – eesti keelt õppinud inimesi, aga ka Eesti kõrgkoolide õppureid ning iseõppijaid.

Välismaal tähistatakse emakeelepäeva suurimalt Soomes, kus eesti keelt õpib umbes 1500 last. Tänavu laekus kirjutamisvõistlusele „Minu rõõmud” rekordiliselt 225 tööd. Lausa kuuendikult Soomes eesti keelt õppivatest lastest. Õpilased saavad auhinnad 14. märtsi õhtul Eesti suursaatkonnas. Soome Eesti koolides ja seltsides arutatakse, miks on vaja Soomes elades õppida emakeelt.

Stockholmi Eesti Majja tulid 10.–13. märtsini kokku eesti keele õpetajad ja koolijuhid üle ilma. Räägiti keeleõppe teemadel ja koostööst. Ööülikooli loenguid pidasid Valdur Mikita, Martin Ehala ja Rainer Kuuba, esinesid kirjanikud Kätlin Kaldmaa ja Kristiina Kass, võro keeles laulis Mari Kalkun.

Emakeelepäeva ettevõtmisi korraldatakse veel lisaks eelmainitud kohtadele Riia, Petseri, Kopenhaageni, Brüsseli, Luksemburgi, Müncheni, Kölni, Londoni, New Yorgi, Atlanta ja Chicago eesti koolides.

 

 


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!