G5 koolide õpilasesindused allkirjastasid uue koostööleppe
Koostööleppe allkirjastamisele lisas pidulikkust viie kooli lipuvalve. Foto: Raivo Juurak
Lühend G5 tähistab Tallinna kesklinna viit kooli: prantsuse lütseum, inglise kolledž, reaalkool, 21. kool ja Gustav Adolfi gümnaasium. 15. aprillil kirjutasid selle viie kooli õpilasesindused alla uuele koostööleppele.
Kakskümmend aastat tagasi allkirjastasid nende koolide õpilasesindused esimese koostöölepingu, et „anda oma mõtetele suuremat kaalu, mõjutada üheskoos tollast hariduspoliitikat ja koolikorraldust”. Hariduspoliitikat mõjutati mitmeti. Näiteks algatati projekt „Õppija õigus”, mis laienes peagi üle Eesti. Seminaril „Koolimure, koolirõõm” analüüsiti koolistressi põhjusi. Kuid lisaks hariduspoliitikasse sekkumisele hakkas G5 korraldama viie kooli spordivõistlusi, väitlusturniire, arutelusid, stiilipidusid. Furoori tekitas G5 koolide missivalimine, mis oli tollal suur mood.
Nüüd valmistub G5 uueks tõusuks. Kolm kuud tagasi moodustati lepingu uuendamise toimkond ja 15. aprillil kirjutasid kõigi viie kooli õpilasesindused lepingule Tallinna reaalkooli aulas pidulikult alla. Kohal olid G5 veteranid, kes meenutasid, et kakskümmend aastat tagasi tollased haridusjuhid võtsidki G5 õpilaste ettepanekuid ja ideid arvesse. Riik ootas õpilaste partnerlust. Ka koolide juhtkonnad arvestasid tollal õpilasesinduste ettepanekutega. Veteranid toonitasid, et üheskoos saab palju kiiremini edasi liikuda, igaüks ei pea siis omaette jalgratast leiutama. Väidetavalt loodi G5 eeskujul ka Eesti õpilasesinduste liit.
Siseministeeriumi kantsler Lauri Lugna andis 1996. aastal G5 lepingule allkirja reaalkooli õpilasesinduse juhina. Ta märkis, et koos temaga andsid allkirja Artur Taevere inglise kolledžist, Peeter Vihma prantsuse lütseumist, Marje Soova 21. koolist ja Heiki Hiis Gustav Adolfi gümnaasiumist – praeguseks kõik tuntud nimed. Lauri Lugna pidas tollastele G5 õpilastele märgilise tähtsusega ettevõtmiseks kahenädalast riigikaitselaagrit Narva-Jõesuus 1997. aastal. Praegu on riigikaitseõpetus 150 gümnaasiumis, aga tollal oli see alles algus. Lugna ütles kokkuvõtteks, et G5 noori ühendasid isamaaline mõtlemine, sport ja suhtlus.
INTERVJUU
Kes peaks rahastama süvaõpet
G5 koolide uue koostöölepingu allkirjastamisel osales Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart, kes vastas ühtlasi Õpetajate Lehe küsimustele, millest alljärgnevalt lühike kokkuvõte.
G5 koolid annavad kõik süvaõpet. Riigikontroll väidab, et süvaõppe eest peab maksma linn, mitte lapsevanemad. Kuidas kommenteerite?
Mihhail Kõlvart: Täna rahastab hariduse sisu riik, omavalitsused aga koolipidamist. Süvaõpe käib hariduse sisu alla ja seda peaks rahastama riik, mitte omavalitsused. Seni on omavalitsustele pidevalt uusi haridusega seotud kohustusi juurde pandud. Näiteks vaidlesime pikalt selle üle, kes peab erakoole üleval pidama. Nüüd on selge, et omavalitsus ei pea seda tegema. Kas süvahariduse rahastamise teemal tuleb samasugune vaidlus? Miks selliseid arusaamatusi kogu aeg juhtub? Sest hariduse rahastamisele ei läheneta süsteemselt. Erakoolide puhul ei mõeldud läbi, missugune peaks olema erakoolivõrk ja kuidas peaks seadus selle kujunemist toetama. Nüüd peab riik otse välja ütlema, kes peab süvaõpet rahastama, aga pole seda teinud.
Kas süvaõpe peaks olema õpilasele tasuta?
Mingi osa süvaõppest võiks olla tasuline, kuid mingi osa kindlasti tasuta. Andekas laps peab saama süvaõpet tasuta. Ta on ju meie riigi tulevik.
Miks ei ole Tallinnas rohkem süvaõppega koole? Kui vaadata ülisuurt konkurentsi reaalkooli, siis Tallinnas võiks ju olla selliseid neli-viis – õpilasi jätkuks.
Peamine takistus on õpetajate nappus. Me tunneme juba praegu puudust nii keemia-, füüsika- kui ka matemaatikaõpetajatest.
Õpetajaid saab ju ette valmistada.
Õpetajaid valmistab ette riik, mitte linn. Me oleme ka ise mõtelnud, et süvaõpet võiks olla Tallinnas teisteski linnaosades. Kuid see tähendaks, et linn peab hakkama rahastama hariduse sisu, mis on aga riigi ülesanne. Ministeerium soovitab vormistada süvaõppe huvihariduseks, kuid sellega jääks süvaharidus tasuliseks või peaks linn leidma täiendava raha.
[…] 18.03.2016 – G5 koolide õpilasesindused allkirjastasid uue koostööleppe (Õpetajate Leht) 17.03.2016 – Kolm noort toodab kitsepiimast jässakat jäätist – Õpilasfirma Jätsu (maaelu.postimees.ee) 15.03.2016 – Tallinna kesklinna viis tuntud kooli uuendasid koostöölepingut (Tallinna TV) 21.02.2016 – Anu Välba korraldas Eesti Vabariigi sünnipäeva puhul viktoriini kooliõpilaste ja poliitikute vahel Tuule, Kangur, Kaisa Pollisinski, Karl-Uljas Mölder 7C (ETV Hommik Anuga) 15.02.2016 – Tallinna 21. Kool tähistab vabariigi aastapäeva koos sõduritega (tallinn.ee) 14.02.2016 – Sulavad šokolaadisüdamed võitsid Eesti õpilasfirmade laadal külastajate südamed (arileht.delfi.ee) 12.02.2016 – Nädalavahetusel avab uksed suur õpilaslaat – Õpilasfirma Jätsu (ETV Terevisioon menu.err.ee) 12.02.2016 – Kui õige hakkaks üksteist aitama? Taavi Pleiats ja Elis Grete Eist (Õpetajate Leht) 11.02.2016 – Tallinna 21. Koolist osaleb Eesti õpilasfirmade laadal kümme firmat (tallinn.ee) 05.02.2016 – FOTOD ja VIDEO: Õpilased panid end proovile ÜRO simulatsioonimängus (noortehaal.delfi.ee) 02.02.2016 – Tallinna kesklinna koolid tähistasid Tartu rahu aastapäeva (Delfi.ee) 02.02.2016 – Tallinnas mälestati Tartu rahu aastapäeva 02.02.2016 – Kesklinna koolid tähistasid Tartu rahu aastapäeva (tallinncity.postimees.ee) 02.02.2016 – Tartu rahu aastapäeva tähistatakse kontserdiga (menu.err.ee) […]