Kas lugeda või e-lugeda?
Tartu Karlova kooli kuuendikud eelistavad paberil raamatuid lugeda. Oskaril on aga luger ja talle meeldivad e-raamatud rohkem. Pildil uurib lugerit õpetaja Katrin Raidma. Foto: Sirje Pärismaa
Noored on nutiseadmete kasutamisel osavnäpud, kuid ilukirjandust lugedes eelistavad nad „päris raamatuid”. E-raamatute maailm on nii õpetajaile kui ka õpilastele veel üsna võõras. Ehk õnnestub kasinat lugemishuvi digiraamatute abil suurendada?
E-raamatud meeldivad mulle rohkem, lausub Tartu Karlova kooli 6.b klassi õpilane Oskar. Ainsana oma klassis on tal ka e-luger. Oskar loeb põhiliselt raamatuid, mida õpetaja soovitab. E-raamatuid ta laenutanud pole, vaid ostab. Palju raamatuid on aga tasuta.
Oskar loetleb e-raamatu plusse: neid on õhtuti väga mõnus lugeda, sest lugeril on valgustus ja tekstile ei teki varje, saab ka voodis pikali lugeda.
Õpetaja lubab lugemiskontrolli ajal lugeri lauale jätta ja kui on vaja tekstist mingi koht üles otsida, saab seda lugerist kiiresti teha.
Ka Kris ütleb, et talle meeldivad e-raamatud rohkem, sest neid on mugavam lugeda. Viimati luges ta „Tim Thalerit”.
6.b klassi „vana kooli” raamatute eelistajate partei on aga märksa suurem, põhjused on erinevad.
Taavi: „Nendel ei teki rikkeid nagu e-raamatutel.”
Robi: „Lugerit peab laadima, raamatut ei pea. Mulle meeldib raamatukogust laenutada. Vahel on teised raamatusse igasuguseid asju juurde kirjutanud või joonistanud.”
Tuule: „Paberraamatud ei kahjusta nii palju silmi.”
Ann-Marii: „Tavalist raamatut ei pea laadima.”
Gerta: „Mulle meeldib raamatukogus riiulist ise raamatut otsida.”
„Lugerit proovida võiksid kõik ja olen soovitanud seda teha,” ütleb õpetaja Katrin Raidma. „See on hea ja kiire võimalus raamatuid kätte saada. On vanemaid, kes ostavadki e-raamatu, et laps lugeda saaks. Aga see on ikka pigem erand. Üks viienda klassi poiss soovitas klassikaaslastele e-raamatut. Aga mulle tundub, et lastele meeldib rohkem paberraamatut lehitseda.”
Teismelised loevad enamasti seda, mida koolis kästakse. Põhikoolis tuleb aasta jooksul läbi lugeda neli raamatut. Raidma laseb pisut rohkem. Viienda klassi lugemishuvi äratamiseks tõi ta lapsed raamatukokku ja raamatukoguhoidja lasi igaühel teose valida. Pärast kirjutas igaüks lugemissoovituse, mis pandi klassi seinale. See meeldis lastele väga.
Raidma arvates pole õpetajad kuigi agarad e-raamatuid soovitama. Teema on ka veidi võõras, seda on õpetajaile vaid põgusalt tutvustatud.
Ehk tärkab huvi
„Mõni üksik õpilane on e-raamatut lugenud, aga laiaulatuslikku kasutust see veel leidnud ei ole,” ütleb ka Rapla ühisgümnaasiumi emakeeleõpetaja Maarika Lips. „Olen soovitanud seda varianti kasutada, kui ei ole võimalik tavalist raamatut kätte saada. Meenub, et on loetud näiteks Kivirähki „Rehepappi”, mõnda Tuglase novelli. Olen soovitanud ka audioraamatut, aga tuleb meelde ühe õpilase kommentaar: käi päev otsa klapid peas ja pärast pole ikka midagi meeles.”
Kohustusliku kirjanduse nimekirja koostamisel vaatab Lips kooliraamatukogu varud üle ja lähtub sellest. Sama on ta teinud valikteoste puhul. Aineõpetajad lepivad omavahel kokku, kes millal missugust teost käsitleb. Üldiselt on hakkama saadud. Koostöös kooliraamatukogu juhatajaga on püütud varusid nüüdisaegsemaks muuta, hea koostöö on Rapla keskraamatukoguga.
„Mulle endale meeldib lugeda tavalist paberil raamatut, aga ma ei arva, et e-raamatuid ei peaks olema. Kindlasti on inimesi, kellele meeldib lugeda just neid, ja näiteks reisil on see ju väga mugav. Kui mõni noor leiab enda lugemishuvi just e-raamatu kaudu, on see ainult tervitatav,” arvab Lips.
Eesti emakeeleõpetajate seltsi esimees Kaja Sarapuu ütleb, et õpilased kasutavad e-raamatuid koolitööks siis, kui õpetajad neid soovitavad. Õpetajad on e-raamatutega enamasti kursis, iseasi, kas nad tuletavad seda võimalust iga kord meelde.
„E-raamat on väljapääs, kui raamatukogus pole piisavalt teoseid, kooliraamatukogudes saab kasutada e-lugereid. Siiski eelistavad õpilased paberraamatut elektroonilisele,” lausub Sarapuu. Iseasi on võõrkeelne e-raamat, mille vastu võib õpilasel olla isiklik huvi, näiteks pole see eesti keeles ilmunud või pole võõrkeelne kättesaadav.
„Suhtun e-raamatusse hästi, kuid loen rohkem tekste paberilt. E-raamat aitab välja, kui paberraamatut pole käepärast, kuid on vaja leida kiiresti mõnd tekstijuppi või kontrollida fakti, sõnastust. See on justkui hea tagavaravariant, mille kasutamine ei sõltu ajast ja kohast,” tõdeb Sarapuu. Loogika järgi pidanuks e-raamat juba paberraamatu välja tõrjuma, kuid raamatupoodides tavaliste raamatute müük eelmisel aastal suurenes. See on lohutav: võib-olla tõstavad õpilased vahetundides ninad telefonide kohalt ja hakkavad suhtlema päriselt, nagu nad eelistavad lugeda nn päris raamatut.
Sarapuu on soovitanud õpilastele kohustusliku kirjanduse nimistus konkreetseid e-raamatuid, lisades kindlasti lingi e-kooli. Ta loodab, et kõik kirjandusõpetajad arutavad õpilastega, miks ja milliseid raamatuid aasta või kooliastme jooksul loetakse, nimekirjaga lajatada pole mõtet. Kuna kirjandustunnis läbivõetavat teost käsitatakse õppekirjandusena, peab valik olema põhjendatud. See motiveerib lugejat.
Sarapuu meenutab seika aastate tagant, kui ostis ise võileivahinna eest klassitäie eksemplare tuntud kirjaniku vähetuntud esikteost, käsitlemiseks gümnaasiumiklassis. Otsustati, et lugeja põhieesmärk on teose kriitika.
„See on vist olnud kirjandusõpetajana kõige põnevam töö.
Lugemissoovitusi võiks anda iga õpetaja, olenemata ainest. Piisab väiksest tõukest: vihjest, intrigeerimisest, isegi raamatu näitamisest. Kindlasti tuleb keegi pärast tundi uurima või tahab raamatut laenata. Kirjandus on aineülene,” nendib Sarapuu ja toob näite Kehra gümnaasiumist, kus 10. klass loeb praegu Daniel Kehlmanni romaani „Maailma mõõtmine”, mida käsitletakse lisaks kirjandusele ka füüsikatundides.
ELLU ja Elisa
90% e-raamatutest müüakse meil Eesti digiraamatute keskuse (EDRK) kaudu. EDRK pakub praegu üle 2500 valdavalt eestikeelse digiraamatu. Süsteemi lisandub iga päev uusi raamatuid nii müügiedetabelitest kui ka klassikavaramust.
E-raamatute turuosa Eestis on siiski imeväike – 2,5%. Mullune käive oli 400 000 eurot.
EDRK sisujuhi Eva Kolli sõnul on ilukirjanduse kataloogis praeguse seisuga kokku 1393 raamatut. Juba ainuüksi armastatud eesti autoreid on väga palju, näiteks Kivirähk, Õnnepalu, Kaplinski, Kivastik, Kross, Kass, Sinijärv jpt. Rääkimata klassikutest: Kreutzwald, Tammsaare, Vilde, Ristikivi, Liiv, Luts jt.
On ka koolides soovitatava ja kohustusliku kirjanduse valikusse kuuluvaid raamatuid autoritelt, nagu Baudelaire, Tolstoi, Dostojevski, Zweig, Voltaire, Bulgakov, Dumas, Zola, Flaubert, Puškin, Gontšarov, Kafka, Strindberg jpt.
Pakutakse suures valikus krimi-, ulme-, menukirjandust. Petrone Prindi „Minu …” sari on e-raamatutena saadaval. Laste- ja noorteraamatute, väärtkirjanduse ja ajalookirjanduse valik täieneb pidevalt.
„Tahaksime ka õpetajate seas e-raamatut propageerida,” lausub Eva Kolli. Koolidel on ehk kõige mugavam kasutada laenutusvõimalusi. EDRK on loonud ka eraldi e-raamatupoe e-kooli lehele, kust on võimalik raamatuid osta.
Koostöös Tallinna keskraamatukoguga on loodud tasuta ja mugav laenutuskeskkond ELLU. E-raamatukogus võivad raamatutega tutvuda kõik huvilised, laenata ja lugeda saavad ELLU-s kasutajakonto teinud Tallinna keskraamatukogu lugejad. Korraga on võimalik laenutada kuni kolm e-raamatut.
Piiramatus valikus saab e-raamatuid aga laenutada Elisa Raamatu rakenduse kaudu, mis koondab nii uusi bestsellereid kui ka vanemat lugemisvara. Mõistliku kuutasu eest on lai valik emakeelseid originaalteoseid ja populaarset tõlkekirjandust. Autorite ring laieneb pidevalt.
„Elisa Raamatu suur pluss on, et raamatut ei pea pikas järjekorras ootama, samuti pole laenutusele ajapiirangut,” rõhutab Kolli.
Elisa Raamat on saanudki kasutajatelt väga kiitva tagasiside – rakendus on käepärane ja loogilise ülesehitusega. Lugemine on muutunud mugavaks ka nende jaoks, kes seni suhtusid digilugemisse umbusuga.
Rakenduspõhine laenutusmudel on juba üle aasta Eesti turul olnud. Raamatuid saab sirvida ja lugeda ainult turvalises ja piraatlust välistavas rakenduses. Rakendus töötab nii nutitelefonis kui ka tahvelarvutis.
„Sotsiaalmeedia lehekülgedel sihitult kondamise asemel on mugav pühenduda enesetäiendusele,” ütleb Kolli.
Kuutasulise mudeli puhul saavad kliendid valida ka žanreid, autoreid ja teemasid, millesse ühekaupa ostes ei julgeks investeerida. Eelvaadete süsteem võimaldab leida raamatuid, mille olemasolust polnud varem aimugi.
„Ja nagu laenutuste puhul ikka – armsad raamatud saavad veelgi armsamaks ja laenutaja leiab tihti lõpuks tee poodi, et meeldima hakanud raamat kas paber- või e-kujul endale päriseks osta,” ütleb Kolli „Seega võiksid õpetajad õpilastele rohkem e-raamatute kasutamist soovitada, see on väga mugav võimalus vana hea paberraamatu lugemise kõrval.”
ARVAMUS
Argipäevaks e, pühapäevaks o
Sulev Oll, luuletaja:
Ma armastan raamatuid. Neid armsaid, mis seisavad kõrvuti mu väikeses riiulis. Trükitud raamatuid: õhukesi ja mitte nii saledaid, pehmete või tugevate kaantega, tavaliste või imeliste kujundustega.
Naudin nende vaikset, sõbralikku olemust. Hetki, mil koju tulles näen, et mõni neist on tulnud juba riiulist kapile või voodile ootama, aja ühist veetmist pakkuma.
Mõnikord on nende tiitellehtedel koolilapse käega kirjutatud nimi, tunnistus sellest, et raamat polnud lihtsalt üks ese teiste seas, vaid midagi eriti väärtuslikku. Raamatud olid ju meie koduaia väravad, mis viisid rändama, olgu siis maailmas või iseendas. Paljudel raamatutel on ikka veel alles seesama lõhn, mida meie, mina või mu abikaasa, tunnistame oma lapsepõlve lõhnaks, seesama meeleolu, mida lapsena lugedes tundsime.
Seega pole ime, et armastan trükitud raamatuid, siledamaid või veidi krobelisemaid lehti sõrmede all, kui ma uusi lehekülgi pööran. Nende lehtede vahele saab ka järjehoidja panna, või siis miskit muud, mis järje hoidmise kõrval ka meeleolu hoiab.
Ma naudin paberile trükitud raamatute olemust, mis sarnaneb paljajalu puidust põrandale astumise, suurte kunstiraamatute puhul aga hoopis piduliku ülikonna kandmise tundega. Raamatuid riiulist kätte võtta tähendab sõbra või tuttavaga kohtuda, temaga mõnusalt suhelda. Pealegi: ülejäänud ei solvu, kui seisad mitu head minutit riiuli ees ja valid selleks õhtuks vaid ühe paljude seast.
Kõigest hoolimata ütlen ma tervituse ka e-raamatule. Ta mahub mu riiulisse juba seepärast, et tema kaudu tutvun nende tekstidega, mida ma trükituna ei vaja. Nii ei pea ma oma riiuleid aasta-aastalt aina pikemaks ehitama, tundma, et just mina olen see, kelle lugemishimu tõttu võetakse metsi mürinal maha.
E-raamat võimaldab teha ka selge vahe kahel olemuselt väga erineval raamatul: sellel, mis on tehtud südame või hinge tarvis, ja sellel, mis suunatud vaid mõistusele. Väidan, et muinasjutu-, luule- või kunstiraamatule pole e-vorm kõige sobivam, populaarteadusliku teksti jaoks aga isegi väga.
E-raamat on hea võimalus ka õpilastele ja üliõpilastele, kellel sund kasutada lugemiseks iga võimalust. Juba väljend „kohustuslik kirjandus” ise ütleb, et ma võtan, loen, setitan enda jaoks olulise välja, ülejäänu aga unustan. Lisaks on e-raamatus peidus võimalus, mida riiuliraamatul pole. Ta võib üheaegselt olla nii raamatu kui ka töövihiku või isegi kontrolltöö eest.
Seega: las argipäevasteks hetkedeks olla e-raamat, pühapäevasteks aga o-raamat ehk see, mida lehitsedes ütlen imetlevalt: „Oooo!”
E-raamatute eelised
- Igaks õhtuks raamat olemas, ilma et oleks tarvis seda kuskilt hankima minna. Kiire elutempoga inimesed ei jõua alati raamatupoodi ega raamatukokku ja valivad seetõttu meelelahutuseks kättesaadavamad viisid – televisiooni või sotsiaalmeedia.
- Mugav kaasas kanda, ei võta lisaruumi. Kui tuleb tahtmine lugeda, saab seda kohe teha.
- Mugav lugeda pimedas või hämaras. Kuna nutitelefonil ja tahvelarvutil on taustavalgustus, teksti suurus on reguleeritav ning taustavärv vahetatav, saab silmi liialt väsitamata lugeda ka kehvalt valgustatud ruumis.
- Mugavaim viis raamatute lugemiseks reisil. Väljavalitud raamatute lugemiseks ei ole vaja isegi internetiühendust.
- Võimaldab kiiret otsingut kogu teksti piires, samuti on hõlbus markeerida vajalikke lõike ja neid hiljem kiiresti üles leida.
- Paberraamatust enamasti umbes kolmandiku võrra odavam.
E-raamatute miinused
- Paberraamatu puhul on tekstile mõnevõrra lihtsam keskenduda, segajaid on vähem.
- Paberraamat koormab vähem silmi (silmasõbralikud lugerid on erand).
- Paberraamat on esteetiline ese, mis täidab olulist sotsiaalset funktsiooni, e-raamatul see mõõde puudub.
- E-raamat ei sobi ruumi kaunistamiseks ja pikemaks süvenemiseks.
E-raamatut lugeda on lihtne. Seda on võimalik teha nii tavalise arvuti, tahvelarvuti kui ka nutitelefoniga. Selleks peab seadmesse olema installeeritud EPUB-i formaadis faili avamist toetav tarkvara, näiteks Calibre, iBooks või Aldiko.
Allikas: EDRK
Elisa Raamatu menukid (seisuga 16.03.2016)
- „Minu Kennedy”, Stig Rästa
- „Kuidas seksist rõõmu tunda”, Tõnn Sarv
- „Karista ja lase surra”, Mats Olsson
- „Vaenlane”, Lee Child
- „Leidlaps lumetormist”, Michel Bussi
- „Cornvalli võõras”, Liz Fenwick
- „Vipiruum”, Jens Lapidus
- „Päikesemärkide horoskoop”, Taimi Uuesoo
Miks on ainult Tallinna elanikel lihtne võimalus laenutada digi-kogust digi-raamatuid? Sellist võimalust oleks vaja ikka üle eesti. Eriti just kaugetesse Uduvere-Kolka küladesse.