Koolitubliduse sooline iseloom

4. märts 2016 TIIU KUURME TLÜ dotsent - 3 kommentaari

POISSE LANGEB MEIL PÕHIKOOLIST VÄLJA KAKS KORDA ROHKEM KUI TÜDRUKUID. KÕRGKOOLIS ÕPIB 100 NOORMEHE KOHTA 204 TÜTARLAST. MIKS SEE NII ON?

Hiljuti jõudis eesti inimesteni hea uudis andeka noore sportlase Kelly Sildaru suurest võidust. Avalikkus sai lausa mitmest kanalist teada sedagi, et Kellyl on koolitükid ikka tehtud, hinded head ja et võistlustelgi on õpikud kaasas. Ühe sõnumi saime selle teatega aga veel. Nimelt, kas mäletab keegi, et mõne meessoost noorsportlase puhul oleks meedias kõneks olnud koolitükkide ärategemine ja koolihinded? Miks tundub see otse loomulik tütarlaste puhul ja mõjuks naljakalt poiste puhul? Kes on poiss ja tüdruk koolile, kes on nad ühiskonnale ja miks pole suhtumine seesama, kuigi oleme kirjapandud ideoloogia järgi sugudena ju võrdsed?

Äsja lõpetas TLÜ väike uurimisgrupp Eesti naisühenduste ümarlaua algatatud, juhitud ning Norra maksumaksja rahastatud projektis uurimuse sellest, kuidas tajuvad poisid ja tüdrukud kooli ning ennast koolis. Rohketest küsimustest koosneva küsitluslehe, millele tuli anda valdavalt tekstilised vastused, täitsid 649 vanemate klasside õpilast kümnest eesti koolist, nende seas oli Tallinna, maakonnalinnade, aleviku ja päris maakoole. Projekti enese suurem eesmärk oli soolisust teadvustavate ainete ja läbivate teemade sisseviimine õpetajaharidusse, et teadliku õpetajaskonna abil ei sekkuks noorte ellu nende võimalusi ahistavad soo­stereotüübid. Meie õpilasuuring heidab vahest valgust nii mõnelegi asjaolule, millele avalikult päriselt otsa vaatamisest on hoidutud, ja siit leiab mõningase selgituse ka meediahuvile Kelly hinnete vastu.

VÕRDSETE VÕIMALUSTE PRINTSIIP

Meie riigi kõikvõimalikesse seadustesse ja ka riiklikusse õppekavasse on sisse kirjutatud võrdsete võimaluste printsiip. Meenutagem, Oskar Luts ja tema legendaarne „Kevade” pakkus vaid ühele toonasele koolitüdrukule võimaluse omada nime värvika poisslaste galerii kõrval. Teele oli ilus, jõukas ning iseteadlik, Teele pärast läksid poisid vastamisi. Teised tüdrukud jäid nimetuks. Nii nagu ka Tammsaare „Tõe ja õiguse” lambasihver, kes kasvatas üles karja eesti lapsi. Kirjutatud ajalugu on meeste teod, olemine ja valitsemine, ja koolitüdrukult eeldatakse nende tegude aastaarvude peast teadmist. Ehk teisisõnu, ootused koolis on olnud kummalegi erinevad. Koolis ei sotsialiseeruta üksnes kodanikuks, vaid ka meheks ja naiseks. Vahest on aga nüüd midagi muutunud?

Kõige varasemaid ühiskondlikult märgistatud identiteete on inimesele tema sugu. Sugu ei ole meile vaid bioloogiliselt määratud, ta on miski, mille ilme, raamid ja tähenduse määravad ühiskond ja traditsioon. Sotsioloogia klassik Erving Goffman on kirjutanud, et sugu on kõigis ühiskondades aluseks jätkuvatele inimeste liigitamise ja positsioneerimiste protsessidele ning soo määratlemine on igasugustes inimpopulatsioonides avar ja eluaegne. Ükski laps ei riski sellega, et mitte tahta olla normaalne poiss ja tüdruk. Seega pingutavad lapsed, et olla vastuvõetavad neile kuvanditele, millised poiss ja tüdruk avalikus vaates ja arusaamades olema peavad. Keegi on tüdrukule kõrva sosistanud, et tema on õige tüdruk siis, kui ta toimib koolis just nii, nagu õpilane peab. Ning keegi on sosistanud poisile, et tema on õige poiss siis, kui toimib koolis nii, nagu õpilane ei pea. Kolm on ju koolipoisi number, nagu kõik teavad. Tüdrukul aga peab olema viierodu, väitis üks meie küsitletu.

MITTE RÕÕM, VAID PROBLEEM

Rahvusvahelistest haridusega seotud soouuringutest on teada, et tüdrukute poistest suurem kooliedu on laiaulatuslik tõsiasi, ja mitte rõõm, vaid probleem. 1970. aastail oli feministlikult orienteeritud kooliuurijate tähelepanu all tüdrukute alistatud olukord ja nende kõrvale jäämine haridushüvedest. 1990. aastail tekkis vastupidine nn failing boys diskursus, mille sisuks poiste viletsamad akadeemilised saavutused, ebaedu ja vastuseis koolile. Pendel liikus teise äärmusse. Poistest said ohvrid ja diskrimineeritavad. Sündisid üleskutsed muuta kool poistele huvitavaks. Poisi ebaõnn on tänaseni nähtavam kui tüdruku õnn. Tüdrukute kooliedu nähti probleemina ja poiste edutust heroiseeriti.

Esitame põgusalt, kuidas tajusid meie uuritavad enesele suunatud ootusi. Poisid väitsid oma soolist paremust kirjeldades muu hulgas: … ei ole nii palju kohustusi; poistele pannakse tavaliselt madalamad ootused ning poistel on ka lihtsam; kui ei viitsi õppida, on see loomulik; poistelt ei oodata nii palju; ma olen liiga laisk, et olla tüdruk.

48 tüdrukut (337-st) leidsid, et üldine suhtumine kummassegi erineb ja on poiste kasuks: … neid võetakse tõsisemalt; poistelt nõuab ühiskond vähem kui tüdrukutelt ja poistel on elus rohkem võimalusi; mulle tundub, et tüdrukutelt oodatakse alati paremaid tulemusi; on imelik, kui poisid on viielised; poistest ei oodata ega taheta midagi; sult ei nõuta koolis nii palju; neilt ei oodata sellist perfektsust nagu tüdrukutelt; neile andestatakse kergemalt jne.

Kuigi poistelt häid hindeid ei oodata, panevad tüdrukud ometi tähele: … poistesse suhtutakse rohkem kui iseseisvatesse; nad vastutavad rohkem enda eest; nende tegemisi ei hinnata nii karmilt ja nad ei pea nii korralikult riietuma ning endaga vaeva nägema; nad võivad oma peaga mõelda.

Poisid tajuvad oma üleolekut ka ilma kooliõppimiseta: … me kasutame loogikat ja oskame teha õppimise huvitavamaks; poisid on looduse poolt tehtud targemaks; sa oled stabiilne, sa suudad alati selgelt mõelda; vähem draamat, targem jutt; mul on peenis ja sellega on kõik öeldud!

Tüdrukute võit on õpetajate parem suhtumine, see kuulus tüdrukute soolise paremuse kirjeldustesse. Poisid on tähele pannud: … õpetajad hindavad leebemalt, suhtuvad paremini, on lahkemad, austavad tüdrukuid rohkem, usaldavad neid, soosivad ja tulevad rohkem vastu. Tüdrukute suurem õpetajasõltuvus tuli meie uuringus esile mitmel pool ning ka rahvusvahelistes uuringutes on leitud, et tüdrukute seotus õpetajatega on tugevam. Samas sõltub meie noormeeste kooliheaolu siiski ka õpetajate kiitusest. Hinded aga olid meie üllatuseks kooliga seotud heade tunnete allikana võrdse tähtsusega mõlemale (T 30%; P 28%). Väärib tähelepanu kolme tüdruku tähelepanek: poisse vaadatakse imelikult, kui äkki liiga head hinded on; keegi ei heida (tüdrukutele) liiga heade hinnete eest imelikku pilku: poistel on raskem, sest neid narritakse hea õppimise pärast rohkem kui tüdrukuid, siia võiks lisada ka mõne poisi märkuse, et tüdrukutel on (sotsiaalses mõttes) lihtsam hästi õppida. Ka niimoodi võib tajuda ühiskonna vaikset survet.

Kooli kui teadasaamise allikat ning harituks saamise kohta märkisid poisid ja tüdrukud erinevalt. Kooli seda poolt hindas koolimeeldivuse ühe põhjusena kaks korda rohkem tüdrukuid (105; 31% kõigist tüdrukuist) kui poisse (55; 17% poistest).

Koormuse, hõivatuse ja rohkete kohustuste motiiv esines halbade tunnete allikana ülekaalukalt tüdrukute puhul. Poiste korduv motiiv oli liiga varane ärkamine ja tegevusetus koolis.

ERINEVAD OOTUSED

Lapsed usuvad, et õpetajatel on erinevad ootused poiste ja tüdrukute käitumisele ning nende tööde kvaliteedile, väidab normikriitilise pedagoogika esindaja Carrie Paechter. Õpetajate üldistes ettekujutustes on poisid segaduste tekitajad, lapsikud, agressiivsed ja ebaküpsed. Tüdrukuid peetakse küpsemateks, puhasteks, korralikeks, kohusetundlikeks. Kooli igapäevaelu sugupoolestunud variõpe määrab kummalegi omase tegevuse ja koha, väidab soome soouurija Päivi Naskali. Poistega seotakse aktiivsust, kõne- ja tegevusruumi võtmist, väljakutseid õpetajatele, avalikku agressiivsust ja vastupanu. Tüdrukuid määratletakse vastupidiselt tublideks, usinateks, kohusetruudeks, passiivseteks ja mitte nii otsese agressiivsuse väljendajateks. Tüdruku vastupanu ilmutab end trotsliku vaikimisena. Tublidust koos kuulekusega tõlgendatakse algatusvõime, julguse ja loovuse puudumisena, väidab Naskali. Kahtlemata teenivad kooli üldist agendat paremini tüdrukud.

Nagu jäi nimetuks lambasihver 150 aastat tagasi, võivad jääda ka täna usinad hästi õppivad tüdrukud. Rahvusvaheliste uuringute järgi ei väärtustata tüdruku edukust koolis kuigi kõrgelt ja see ei tõsta tema prestiiži. Kooliedu ei mõjutavat üldiselt kummagi sotsiaalset staatust või populaarsust kuigivõrd, küll aga on teada, et alad, kus tüdrukud on edukad ja kus töömaailmas on valdavalt naised, on alavääristatud. Näiteks inglise poisid, kes tahavad tunda end koolis hästi ja olla eakaaslaste seas populaarsed, tekitavad klassis segadust ega tee koolitöid (mõned pidid siiski tegema, kodus ja salaja).

Tüdruku head hinded ja õpitud koolitükid ei tekita ühiskondlikku huvi mitte põhjusel, et see tüdruk peab targaks saama (ja poiss ei peagi?), vaid et ta harjuks aegsasti ning kõigiti toimima ette seatud normide päraselt. Koolihinne on pigem sotsiaalse kontrolli väljendus ning normipärasuse mõõdik kui õpilaste omandatud teadmiste kajastus ja eneseanalüüsile suunaja. Ta on sooline ilming, poisi ja tüdruku eneseesitlus ühiskondlikul näitelaval, ja just nii, nagu ühiskond ootab – poiste poolelt piiride testimisena ja tüdrukute poolelt alluvuse ning kohusetundlikkuse märgina. Varane koormusedrill valmistab tüdrukut ette võtma oma õlgadele ühiskonna igapäevaelu jätkusuutlikkust.

Juhtumisi on aga tüdrukuid, kes koolitükke õppides ja kõike ära tehes ongi saanud targemaks, suutlikumaks ning võimeliseks küsima Hamleti küsimusi. Lambasihvri kodutanumalt väljumine nõuab üle piisavalt kõrge lävepaku ronimist. Ent teisalt – instruktsioonide kuulekas järgimine võib jätta märgi tüdruku habitus’ele, millega jääb tal ületamata see künnis, mis kasvataks ta kõrgemaks n-ö hallist massist, kellena meie õpilaskond end tihti iseloomustab. Ja veel, instruktsioonide järgimisest ja kuulekusest tulenev habitus võib mõnest kujundada ühiskonnaohtliku olendi, kel puudub sisemine vabadus, tundlikkus üldinimlike küsimuste suhtes ning kes karmilt instruktsioone järgides võib enese ümber külvata kannatusi.

* Habitus – hoiakute, väärtuste, harjumuste, käitumismustrite, ootuste, suhtumiste, maitse-eelistuste kompleks, mis omandatakse keskkonnas, kus viibitakse. Termin pärineb Pierre Bourdieult.


3 kommentaari teemale “Koolitubliduse sooline iseloom”

  1. tigekala ütleb:

    Mul on väga hea meel, et lõpuks ometi tegeletakse Eesti koolis nende teemadega! Kõige märgilisemad selles artiklis on minu jaoks ühe poisi (!) sõnad, et ta on liiga laisk, et olla tüdruk. Ikka väga suur mõttekoht, kuidas oma lapsi kasvatada ja mida neile õpetada. Tööõpetuse mittesoostamine on üks suuremaid võite koolielus. Kui saaks kuidagi veel vanadest mõttemustritest lahti …

    Kui kaua jaksavad teisitimõtlejad vastuvoolu ujuda, kui lasteaiast tuleb nt ettepanek teha poiste päev ja tüdrukute päev, esimene relvade teemal ja teine lokkide ja küünte lakkimise teemal?

  2. kiusupunn ütleb:

    Ei midagi uut hariduse taeva all.
    Jätaks Hamleti ja Lambasihvri kui kirjanike vaimutegelased nende aega. Meenub nõuka-aja algus, kui tüdrukutele anti kätte haamer, saed ja naelad. Mõni äpardunud kastike, väljasaetud asjake … ja kõik, ei olnud huvitav, elukutsevalikust rääkimata. Jätaks ära ka meeskoorid, meeste tantsupeo, sõjaväe, aga ei tule välja. Kiusakad geneetilised YX ja XX süsteemid näitavad isiksuse identiteedis ikka oma nägu. Kiustleks veel lp. dotsendiga.
    1. Inimese hormonaalne sooareng on laes just gümnaasiumi eas, samas nihkega poiste ja tüdrukute osas. Praktikuna tuli sellega alati arvestada.
    2.Poiste haritus kasvab seetõttu mõned aastad hiljem.
    3.Poiste arengu iseärasused (näit. ebasoovitavad omadused) võivad küll naisõpetajaid enam häirida, aga on enamasti paratamatud. Pedagoogide pärusmaa. “Hall mass”,… no teate, piinlik jutt!
    4. Ka see oht on olemas, et arukad tüdrukud kaaperdavad õpetaja enda poolele. Aga “hall mass”, no seda ma küll ei pea arutelu vääriliseks,

  3. Lembit Jakobson ütleb:

    Tiiu tuntud-teatud hoiakutele, arusaamistele, tõdemustele vastanduma ma ei hakka. Nendin lihtsalt, et Tiiul on õigus.
    Kuidas on “asjad” Vanalinna Hariduskolleegiumis, kus poiste ja tüdrukute õpetamine toimub põhikoolis eraldi.
    Järsku võtab keegi ÕpLehe toimetusest ning uurib süvitsi seda? Ma ei ole nii väga kindel, et selline poiste-tüdrukute identiteet kõikides koolides ühesugune on.
    Aitäh, Tiiu, probleemi valgustamise eest!

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!