Kuidas läheb Eesti kutseõppeasutustel õpipoisiõppega?

HTM on seadnud aastaks 2020 eesmärgi, et õpipoisiõppes on osalenud 8000 õpilast. Foto on illustratiivne. Foto: Raivo Juurak

Kutsehariduses puhuvad uued tuuled. Eelmisel aastal sai hoo sisse riiklik tegevusprogramm, mis panustab lähiaastatel Eesti kutsehariduses nii praktikasüsteemi kui ka õpipoisiõppe arendamisse. Programmi veab ja koordineerib Euroopa sotsiaalfondi toel sihtasutus Innove.

Kutsehariduse omandamist reaalse töökogemusega ühendav õpipoisiõpe on olnud läbi aegade väga populaarne näiteks Saksamaal, Austrias, Šveitsis, Prantsusmaal, Itaalias, Taanis, Hollandis ning vahelduva eduga ka Suurbritannias. Kõigis neis riikides on asetatud õppetöös rõhk praktiliste oskuste omandamisele – nii toimub seal suurem osa õppetööst ettevõttes.

Eestis hakati õpipoisiõpet katsetama aastal 2002 ning see seadustati juba kümme aastat tagasi. 2016. aasta märtsi seisuga on õpipoisiõppega alustanud 21 õppeasutust ja 678 õpipoissi. Kõige aktiivsemalt on esindatud hooldustöötaja, koostelukksepa ning puhastusteenindaja eriala, tõhusalt kaasatud on ka nooremaednikud, sisetööde elektrikud ning elektroonikaseadmete koostajad.

Õpetajate arvamus õpipoisiõppest ja osapoolte koostöö on hea. Samas on õppevorm ettevõtete jaoks veel üsna uudne – mitmed tagasiside andjad leiavad, et ettevõtjate seas tuleb teha selgitustööd õpipoisiõppe tutvustamiseks. Rõõmustav, et kutsekoolid on saanud hindamatut abi erialaliitudelt, kes on lisaks ettevõtete teavitamisele korraldanud koolide ja ettevõtjate esindajate kohtumisi ning aidanud organiseerida infopäevi. Selle tulemusena on moodustatud õpipoisiõppe gruppe 10–15 õpilasega.

Tartu kutsehariduskeskuses tõdetakse, et koostöö on suurepärane seal, kus kool ja ettevõte on juba varem teinud head koostööd. Õpipoisiõppe koordinaatori Sigrid Ester Tani hinnangul on müüja-klienditeenindaja õppekava õpipoisiõpet kooli pikaajaliste koostööpartneritega palju lihtsam läbi viia just sellepärast, et kool, õpetajad ja praktikajuhendajad usaldavad üksteist. Tänu heale koostööle oskavad kool ja ettevõte arvestada õppekavade ja töögraafiku koostamisel õpilase vajadusi ning ettevõtte töökorraldust, aidates nii tagada õppe edukust.

Õpipoisiõppe paindlikkus võimaldab juba töötavatel õppijatel ühitada töö ja õppimise, mida nad ei saaks teha tavapärases koolipõhises õppes. Samas on õpipoisiõppes õppimine suur väljakutse, sest palju tuleb teha iseseisvat tööd. Rõõmustav on aga, et õpetajad arvestavad iseseisvaid ülesandeid andes õpilaste võimalustega ja annavad pidevalt tagasisidet.

Paljud õpipoisiõppega liitujad töötavad juba aastaid vastavas valdkonnas, on seda tööd varem teinud või lihtsalt tööle kandideerinud, kuid seni on neil puudunud erialane haridus ja kutsekvalifikatsioon. Seetõttu asutakse õpipoisiõppesse tihti just ettevõttepoolse juhendaja soovitusel, et sooritada õpingute lõpus kutseeksam ja saada kutsetunnistus.

Õpipoisiõppes osaleb eri vanuse ja töökogemusega inimesi. Näiteks asus üks üle 50-aastane proua elumuutuse tulemusena tööle kauplusse ja õpib nüüd müüja-klienditeenindaja erialal Tartu kutsehariduskeskuses. Ta on oma grupis säravaim ja särtsakaim õppija, pakkudes noorematele suurepärast eeskuju.

Väga oluline roll õpipoisiõppes on kooli- ja ettevõttepoolse juhendaja suhtlusel, seepärast kutsub Tartu kutsehariduskeskus lisaks tavapärasele telefoni- ja meilisuhtlusele ettevõttepoolseid juhendajaid regulaarselt kooli arutama, kuidas õpilastel läheb.
Õpipoisiõppe õpilastel aitavad majanduslikult toime tulla mitmed võimalikud soodustused, näiteks soodsam linnaliinide kuupilet.

Rakvere ametikooli direktori Kuno Rooba arvates on õpipoisiõppe rakendamine metallivaldkonnas osutunud edukaks paljuski tänu kohaliku maakonna uuendusmeelsetele ettevõtjatele. Viimase kolme aasta jooksul on koostöös piirkonna ettevõtetega alustanud mitukümmend õpipoisiõppe gruppi, valdavalt koostelukksepa ja keevitaja erialal. Ettevõtete juhid on mõistnud, et karmis konkurentsis püsimiseks on vaja panustada personali koolitamisse. Seni ongi Rakvere ametikool koolitanud peamiselt juba ametis olevaid töötajaid. Eriti hästi sobib õpipoisiõpe kasvufaasis oleva ettevõtte uute töötajate koolitamiseks. Õppeprotsessile antud tagasiside on olnud äärmiselt kiitev, info heast tasemest on levinud ja praeguseks on Rakvere ametikoolil õppegrupid ka Järvamaal ja esimesed kontaktid Ida-Virumaal.

Räpina aianduskooli direktori Kalle Toomi sõnul tegutseb nooremaedniku õppekaval kaks gruppi õpipoisse – Räpina grupp põhiliselt Jaagumäe talu baasil ja Tallinna grupp AS Sagro baasil. Ka aianduse ja haljastuse erialal soovitakse õpipoisiõppesse astuda, kuid tegemist on hooajalise valdkonnaga ja seetõttu on ettevõtted harjunud kasutama pigem praktikante. Kalle Toomi sõnul tuli esimese õpipoisiõppe grupi kokkusaamiseks teha ohtralt selgitustööd nii ettevõtjatele kui ka potentsiaalsetele õpipoistele. Kogu projekti õnnestumine eeldab tema hinnangul mitu korda rohkem organiseerimist, sõitmist ja suhtlemist kui koolipõhise õppe puhul. Pingutuseta ei sünni midagi.
Eriti just suurettevõtjate juhid ei väärtusta veel piisavalt aiandusharidusega töötajaid, sest hõlpsam on võtta tööle inimesi tänavalt. Õnneks on aga töötajad ise õpipoisiõppest huvitatud ja tihtipeale teevadki töötajad ise tööandjale ettepaneku ennast õppima suunata. Samuti tuleb õppima huvilisi, kelle siht on tulevikus väikeettevõtjaks hakata.

Pärnumaa kutsehariduskeskuse õpipoisiõppe koordinaatori Mare Raidi hinnangul on õpipoisiõpe toiminud juba aastaid suurepäraselt põhiõppes aianduse-metsanduse eriala õppijate puhul. Eelmisest aastast lisandusid õpipoisid elektroonikaseadmete koostaja, kodutekstiilide õmbleja ja raietöölise erialal. Kooli praktikaettevõtete võrgustik on mänginud positiivset rolli elektroonikaseadmete koostajate ja aednike õppegruppide avamisel.

Õpipoisiõppe korraldamist raskendab see, kui avalduse õppesse asumiseks esitavad eri tasemega huvilised: juba valdkonnas töötavad, töötud, teises valdkonnas töötavad ümberõppijad.
Väljakutse on ka leida Pärnumaalt ettevõtteid, kes sooviksid oma töötajate kvalifikatsiooni tõsta või õpilastele veelgi aktiivsem praktikabaas olla. Takistuseks nende praktikantide juhendamisel, kes pole ettevõttes juba varasemalt töölepinguga tööl, võib kerkida praktikaperioodil tööülesannete täitmise eest tasu maksmise nõue. Õpipoisiõppe projekti käivitusfaasis oleks see nõue õpipoisiõppe koordinaatori hinnangul võinud olla kokkuleppeline – kool maksab ettevõttele juhendamistasu vaid juhul, kui ettevõte maksab praktikandile tasu tööülesannete täitmise eest.

Kuna õpipoisiõpe on ettevõtete jaoks veel suhteliselt uudne, siis vajavad koolid neile teavitustöö tegemisel tuge ja rahaabi. Samas on positiivne olnud ülimadal väljalangus. Nii on alates jaanuari algusest Pärnumaa kutsehariduskeskuse nelja õppegruppi vastu võetud 51 õpilasest kõrvale jäänud vaid üks – seoses lapsehoolduspuhkusele jäämisega.

Haridus- ja teadusministeerium on seadnud aastaks 2020 eesmärgi, et õpipoisiõppes on osalenud 8000 õpilast.

MIS ON ÕPIPOISIÕPE?

• Õpipoisiõppe korral toimub õpe kutseõppeasutuse, õpilase ja tööandja koostöös.
• Õpipoisiõpe võimaldab õppijal omandada tööandja juures kutsealaseid teadmisi ja oskusi reaalse töökogemuse kaudu, mis moodustab vähemalt 2/3 kogu õppe mahust.
• Õpipoisiõppe korraldamiseks sõlmivad kutseõppeasutus, õppur ja tööandja praktika­lepingu.
• Õpipoisiõppe alus on kutseõppeasutuse õppekava, mille kutseõppeasutus ja tööandja koos välja valivad.
• Õpipoisiõppe ajal on õpilasele tagatud kaks juhendajat – üks kutseõppeasutuses, teine töökohal.
• Tööandja maksab õpipoisile ettevõttes läbiviidava õpeperioodi ajal tööülesannete täitmise eest töötasu.
• Õpipoisile laienevad kõik tava­pärased kutseõppe tasemeõppe õpilase õigused ehk õpilaspilet, õppetoetused, koolilõuna ja sõidukulu hüvitamine.