Miks pole linnakool maakoolist parem?

11. märts 2016 RAIVO JUURAK Õpetajate Leht - 1 Kommentaar

Eesti maakool ei jää linnakoolist peaaegu millegi poolest maha, selgus OECD uuringust. Meil on Euroopa kõige ühtlasem haridustase. Minister Ligi on soovitanud meil selle üle uhkust tunda ja jõudnud Facebookis neid, kes selle üle piisavalt uhked ei ole, juba mõnevõrra nahutadagi.

Muidugi oleme uhked! Kiitus õpetajatele! Sellised asjad ei sünni ju iseenesest, vaid ikka visa tööga. Kuid samas on käes ka arusaamade ümberhindamise koht. Mina näiteks olen lapsest saadik kuulnud, et linnakool on maakoolist palju parem. Ja nüüd selgub, et ei olegi. Mis toimub?

Loogiliselt võttes peaks linnakool olema maakoolist parem, sest tegutseb palju soodsamates tingimustes.

Süvaõpe on ju eelkõige linnakoolides, kus õpitakse mõnd õppeainet juba esimesest klassist põhjalikult. Süvaõpe toimub ka keelte-, muusika-, kunsti-, spordi- ja tantsukoolides jms. Linnas on palju rohkem huviringe, kus õpitakse samuti süvendatult. Linnalapsed käivad ETV lastekooris, Kullo keskuses jm, kus on kõrgel tasemel juhendajad.

Tugisüsteemid on linnas kergemini kättesaadavad, alates näiteks Rajaleidjast. Kui lapsel läheb matemaatika raskelt, saab ta võtta Gustav Adolfi koolituskeskusest matemaatika lisatunde. Keeltekool aitab valmistuda lõpueksamiks, kui oma õpetaja ei ole osanud õpetada. Linnas on lihtsam võtta oma lapsele koduõpetaja, sest seal jagub tudengeid.

Ka perekond paistab linnakooli last rohkem toetavat. Näiteks on linnas palju peresid, kes on kolinud maalt linna just sellepärast, et nende lapsed saaksid heas linnakoolis parema hariduse. Osa lapsevanemaid sõidutab oma lapse iga päev maalt autoga linna kooli, sest peavad linnakooli paremaks. Kesklinna koolidesse sõidab lapsi bussi ja rongiga kuni saja kilomeetri kauguselt, sest nende vanemad väärtustavad head haridust ja peavad pikka sõitu vajalikuks. Linnakoolides õpivad akadeemikute, professorite, kirjanike jt intellektuaalide lapsed.

Miks siis linnakool ikkagi maakoolist parem ei ole? Sest maakoolis on hubased väiksed klassid, kus õpetajal on aega õpilastele individuaalselt läheneda? Paraku näitab OECD uuring, et klassi suurus ei loe, tulemuse määrab õpetaja tase. Kas see tähendab, et linnas on nõrgemad õpetajad?!

Mis on linnakoolides tegemata jäetud, et nad maakoolidest mööda ei saa?


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Miks pole linnakool maakoolist parem?”

  1. Luule ütleb:

    Usun ka maakoolidesse.
    Maaõpetaja on ikka veel maasool, kes on kogukonnas austatud ja peresse oodatud. Maakooli vahetu seos loodusega on hea loodushariduse ja -armastuse kujunemisel. Maalt tulnud õpilased on avatud südamega ja huvitatud linnas heade teadmiste ja hinnete saamisest. Maaõpetajal on vähem linna ahvatlusi, rohkem aega ja tahet tegelda ka vabal ajal õpilastega vabal ajal tegutsema, olgu see kooliümbrusekorrastamine, matkad, isetegevus. Maakoolist linna gümnaasiumi saabunud õpilased on lahked ja heatahtlikumad, liigsest kontrollimatust vabadusest vähem haaratud, mõneti täiskasvanumad. Maakoolist linna gümnaasiumi tulnuil on huvitav tulla uude keskkonda, uude suuremasse seltskonda, üritustesse. Aga ma ei taha maa ja linna õpilasi vastandada. Linnaelul on kahtlemata omad väärtused.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!