Õpetajate Leht 18. märtsil

17. märts 2016 - Kommenteeri artiklit

Kas lugeda või e-lugeda?

Olgugi et noored on nutiseadmete kasutamisel osavnäpud, eelistavad nad ilukirjandust lugedes ikka „päris raamatuid”. E-raamatute maailm on veel võõras nii õpetajaile kui ka õpilastele.

Sookolli nõidumine kristlikus Euroopas

„Prantsusmaal, Saksamaal ja teatud määral ka Eestis keskenduvad „sooideoloogia”-vastased eeskätt bioloogilistele ja rahvuslikele argumentidele,” kirjutab ajaloolane Aro Velmet.

Eesti kool vahetusõpilase pilguga

Välismaal õppimine aitab märgata Eesti kooli tugevaid külgi, aga ka nõrkusi. Väliskogemus on pannud noori mõistma, et kuigi Eesti koolisüsteemis leidub murekohti, on meil palju, mille üle uhkust tunda.

Norra LP-mudel ajab Eestis juuri

Kui Norra hariduseksperdid Janne Stoen ja Hanna Jahnsen 2. märtsi pärastlõunal Tartu Variku kooli jõudsid, olid õpetajail juba võileivad valmis ja kohv kannudes ootamas. Siiski mitte külaliste saabumise puhul – algamas oli järjekordne LP-rühma koosolek.

Ärme räägi keelest, vaid eneseteostusest

„Kui tahame, et eri kodukeele ja sünnimaaga inimesed, kes elavad Eestis või seostavad end Eestiga, saaksid ja tahaksid Eesti ellu panustada, tuleks mõelda vähem keelele ja enam eneseteostusele,” kirjutab Aune Valk.

Lastesõimest emade ja õpetaja pilguga

Liina pani tütre lastesõime pooleteiseaastaselt kohe pärast emapuhkuse lõppemist, kuid sai peagi aru, et ei laps ega ta ise polnud selleks veel valmis. Maria poeg seevastu harjus kolme päevaga. Tallinna Päkapiku lastesõime staažikas õpetaja Tiia Leitma räägib laste kohanemisest sõimerühmas ning sellest, kuidas sealsed õpitegevused neile kasuks tulevad.

Kuidas läheb Eesti kutseõppeasutustel õpipoisiõppega?

„Kutsehariduses puhuvad uued tuuled. Eelmisel aastal sai hoo sisse riiklik tegevusprogramm, mis panustab lähiaastatel Eesti kutsehariduses nii praktikasüsteemi kui ka õpipoisiõppe arendamisse. Programmi veab ja koordineerib Euroopa sotsiaalfondi toel sihtasutus Innove,” kirjutab SA Innove kutsehariduse maine valdkonnajuht Kristel Mõistus.

Saksa keele positsioonist Eesti võõrkeeleõppes

Maris Saagpakk ja Heiko F. Marten julgustavad valima esimeseks võõrkeeleks mõne teise keele inglise keele asemel – et lisaks ingliskeelsele maailmale, mis algab laste jaoks juba enne inglise keele tunde koolis, oleks noortel võimalus sama intensiivselt ja rikastavalt mõnesse teise kultuuriruumi sukelduda.

Vaimsest vägivallast kodus, koolis ja avalikus ruumis

Ivi Proos Eesti avatud ühiskonna instituudist tutvustab hiljutist uuringut, mis käsitleb kõige muu kõrval ka vastanute kokkupuudet vaimse vägivallaga lapsepõlves.

Lapsepõlve viljad

„Teater ja kirjandus peavad mind kogu aeg saatma. Küllap on selle põhjuseks ema konkreetsed sammud. Need polnud kasvatamisena mõeldud, vaid mõnes mõttes paratamatus või oma elu elamine nii, nagu ta tahtis,” meenutab „Elupildi” rubriigis NUKU direktor Joonas Tartu.

Matemaatikatundidesse murdis sisse elu

„Eriti lahe on see, kui nõrgem õpilane jõuab vastuseni omapärase mõttekäigu abil. Need on minu jaoks suured sisemised rõõmuhetked,” räägib esimest aastat Pärnu Ülejõe põhikoolis matemaatikat õpetav Talvi Kaja.

Eesti lastekirjanduse keskus soovitab luuleraamatuid lastele.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!