Õpetajate Leht 4. märtsil

3. märts 2016 - Kommenteeri artiklit

Riiklik ringiraha tuleb siiski

Märtsis jõuab viimaks valitsuse töölauale noorte huvitegevuse täiendava toetuse kontseptsioon. Uus riiklik toetussüsteem hõlmab kolme valdkonna: kultuuri, spordi ning loodus- ja täppisteaduste (LTT) huviringe. LTT järeleaitamisega on tõsi taga – vaid 14% huviringidest pakub noortele sellealast tegevust.

Närtsinud Tuhkatriinu argitu argipäev

„Kui keegi küsiks Tuhkatriinult, miks noor peaks kooli tööle tulema, kõlaks tema vastuses paljude muude asjade kõrval: argitu argipäev,” kirjutab Kristjan Jaak Petersoni gümnaasiumi saksa keele õpetaja Maigi Varusk.

Õnnest on puudu vaid sammuke

„Tõmmakem korra hinge ja vaadakem, kas on mingi lihtne ja kindel meetod eesmärgi sõnastamise eesmärgini jõudmiseks. Riigikantseliidis kõlaks sama üleskutse: tehkem tegevusi!” kirjutab Kaarel Tarand.

Veel mõtteid alusharidusest ja lapsehoiust

Lapsehoiurühmade loomise ainus kasulik külg on raha kokkuhoid. Kui praegu töötab sõimerühmas kuni 16 lapsega kaks kõrgharidusega õpetajat ja õpetaja abi, siis muudatuse korral kaks või kolm lapsehoidjat.

Lapsehoidja kompetentsus ei ole võrdne õpetaja omaga, mistõttu ei saa ka lapse arengu toetamise kvaliteet olla sama. Esimene on läbinud 240-tunnise lapsehoidja koolituse, teine kolme aasta pikkuse bakalaureusetaseme õppe ülikoolis rahvusvaheliselt kinnitatud koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava alusel.

Uus usk

„Kuigi ma olen enda Eesti kõrgharidussüsteemist oma arust võrdlemisi ohutult isoleerinud, saab seal kultiveeritud vaimulaad su lõpuks ikka kuidagi kätte. Kui Moskvas kolisid keskkomitee aparatšikud lihtsalt ühest kontoorast teise, siis meil on läinud oluliselt kehvemini: suur ja kasvav osa sellest, mida meil siin „sotsiaalteaduste” pähe serveeritakse, on tegelikult üle kallaste valgunud partei ajaloo kateeder,” kirjutab Hardo Pajula.

Koolitubliduse sooline iseloom

„Poisse langeb meil põhikoolist välja kaks korda rohkem kui tüdrukuid. Kõrgkoolis õpib 100 noormehe kohta 204 tütarlast. Miks see nii on?” küsib TLÜ dotsent Tiiu Kuurme.

Keda häirib aktiivsus- ja tähelepanuhäire?

„Õpetaja peab suutma emotsionaalselt toime tulla, mitte isiklikult solvuma, kui laps sõimab või loobib ta pihta asju. Võib kasutada lihtsaid nippe: teha olulisem ära tunni algul ja jagada ülesanded juppideks,” annab aktiivsus- ja tähelepanuhäirega lastega tööks nõu TÜ eripedagoogika professor Evelyn Kiive.

Õppematerjalid panevad arutlema ja äratavad empaatiat

Tallinna ülikooli hispaania kultuuri lektor Merilin Kotta analüüsib võõrahirmu vähendavate õppematerjalide konkursi silmapaistvamaid töid.

Kuidas armastada Z-põlvkonda?

„Sarnasuste kõrval on igal põlvkonnal ka oma unikaalne „kood”, eripära, väljavaated ja väljakutsed. Õpetan seitsmendat aastat Rocca al Mare koolis karjääri planeerimist ning selle aja jooksul on noored, täpsemalt öeldes küll kursuste vibe muutunud totaalselt. Tuleviku-uuringud aga näitavad, et edasi läheb veelgi põnevamaks ja generatsioonide erinevusega toimetulekuks on vaja rohkelt teadmisi ning täiesti uusi oskusi,” kirjutab karjäärinõustaja ja psühholoog Tiina Saar-Veelmaa.

Liikumisõpetaja kadumine teeb lastele karuteene

„Ärme lõhu hästi toimivat süsteemi, vaid hoiame seda, mida me oleme saavutanud,” ütleb Tiina Kivisalu, Tartu Helika lasteaia liikumisõpetaja ning Tartu linna ja maakonna lasteaedade liikumisõpetajate aineühenduse juht, kellele teeb muret, et uue koolieelse lasteasutuse seaduse järgi lasteaeda enam eraldi erialaspetsialistide ametikohti looma ei pea, vaid liikumistunde võib läbi viia ka rühmaõpetaja.

Kust tuleb kurjus?

„László Nemesi „Sauli poeg”, mis pälvis Oscari, ei ole järjekordne holokaustifilm selle tavapärases mõttes – puudub kangelaslikkus ning dramaatiline hea ja kurja võitlus, millest nõrguks kulminatsioonina välja üheselt mõistetav moraal. Seega on see film, mida võiks klassiga kinno vaatama minna õpetaja, keda ei heiduta õpilaste hilisem küsimuste laviin,” kirjutab Tallinna 32. keskkooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Maarja Tinn.

Pedagoogiline kultusraamat ja selle järjed

1988. aastal nimetas UNESCO neli pedagoogi, kes on kujundanud 20. sajandi pedagoogilist mõtteviisi: John Dewey, Georg Michael Kerschensteiner, Maria Montessori ja Anton Makarenko. Hiljuti möödus 80 aastat „Pedagoogilise poeemi” ilmumisest. Ehk küll Makarenko tema omaste sõnul eelistas olla venelane, võitlevad tema omaks tunnistamise eest nüüd nii Venemaa kui ka Ukraina. Makarenko on aktuaalne ka läänemaailmas, kus eriti hinnatakse tema põhimõtet, et vastutus laste ees on vastutus ajaloo ees, ning vaieldakse kollektiivi kujundamise teemadel, kirjutab ajakirjanik Linda Järve.

Tunni lõppedes on lapsed higised ja õnnelikud

Gert Voomets teadis juba üheksandas klassis, et temast saab õpetaja. Unistus on nüüd täitunud, käesolevast õppeaastast on ta Tartu Veeriku kooli kehalise kasvatuse õpetaja.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!