Riiklik ringiraha tuleb siiski

4. märts 2016 SIRJE PÄRISMAA - Kommenteeri artiklit

Märtsis jõuab viimaks valitsuse töölauale noorte huvitegevuse täiendava toetuse kontseptsioon. Uus riiklik toetussüsteem hõlmab kolme valdkonna: kultuuri, spordi ning loodus- ja täppisteaduste (LTT) huviringe. LTT järeleaitamisega on tõsi taga – vaid 14% huviringidest pakub noortele sellealast tegevust.

Toetussüsteem jõustub 1. septembrist 2017 – üheksa aastat pärast esimese nn riikliku ringiraha seaduseelnõu valmimist. Toona oli kavas toetada iga lapse huviharidust 2000 krooniga aastas, kuid riigikogu koosseisu tööaeg sai enne läbi, kui seadus vastu võeti, ja järgnenud majanduskriis tõmbas kavatsusele kriipsu peale. Nüüd ei tohiks tõrkeid enam tekkida, valitsus on süsteemi käivitamiseks lubanud 15 miljonit eurot aastas.

„Toetuse eesmärk on eelkõige tuua huvitegevuse juurde noori, kes praegu selles kas sotsiaalmajanduslike või logistiliste probleemide tõttu ei osale,” selgitab kultuuriministeeriumi kommunikatsiooninõunik Kai-Ines Nelson.

Praegu on ligi 30 000 last huvitegevusest kõrvale jäänud. Noorteseire andmetel ei ole kümnendik 7–26-aastastest noortest viimase kolme aasta jooksul osalenud üheski trennis ega huviringis.

Üks siht on toetada mitmekesisust, et lastel ja noortel tekiks võimalus osaleda endale sobivas huviringis.

Nelsoni sõnul hakkab huvitegevuse täiendava toetuse süsteem seisma kolmel olulisel tugisambal. Esiteks jõuab täiendav rahastus kohalikesse omavalitsustesse vastavalt sealsete laste olukorrale ning omavalitsuste võimekusele. Teiseks tuleb tagada huvitegevuse kvaliteet. Selleks panustatakse valdkondlikesse katusorganisatsioonidesse, kes tegelevad õppekavade arengu, koostöö ning õpetajate koolitamisega. „Ning kolmandaks – soovime saada jooksvat ülevaadet huvitegevuse olukorrast ning vahetada omavalitsuste ning valdkondlike organisatsioonide kogemusi,” ütleb Nelson. Selleks saab haridus- ja teadusministeeriumi allasutus Eesti noorsootöö keskus vajaliku lisaraha.

Eestis tegutsevate huviringide kohta pole praegu täielikku ülevaadet. ­EHIS-es on kirjas vaid huvikoolid, aga üld­hariduskoolides toimuva kohta andmeid ei koguta. Eesti teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakond võttis asja ise käsile ja kogus 2012. ja 2015. aastal koolidest ja omavalitsustest andmeid, millised on õpilaste võimalused osaleda riigi poolt prioriteetseks kuulutatud suuna, loodusteaduste ja tehnikavaldkonna huviringides.

NAPIB JUHENDAJAID

Arvud polnud just rõõmustavad. Kolme aastaga on LTT-ringide arv üldhariduskoolides küll kahekordistunud ja kasvanud 14%-ni, kuid huvikoolides jäänud enam-vähem samaks (3,6%).

Üle poole LTT-ringidest on robootika- ja IT-alased ning saavad alustamiseks ja tegutsemiseks tuge väljastpoolt kooli (SA Vaata Maailma ja infotehnoloogia liidu programmid, MTÜ Robootika). Projektipõhine tegevus võib lõppeda aga ühes projektiga.

Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisu sõnul ilmnes uuringust teinegi kitsaskoht – juhendajate nappus. Erinevalt laulmisõpetajaist, keda valmistatakse ülikoolis ette ansamblite ja kooridega töötama, ei õpetata loodus­ainete õpetajaile ringijuhendamist ega töö planeerimist. Hakkama tuleb saada iseenese tarkusest. Et õpetajaid veidi abistada, üllitas teadusagentuur hiljuti käsiraamatu „Arenev teadushuviharidus. Õpime kogemustest”.

Uuring tõi välja ka tõsiasja, et koolides kasutatakse huviringe suunamaks tõsisema huviga õpilasi valdkonnaga süvendatult tegelema, ja seda tehakse tihedas koostöös aineõpetajatega. Nii koolide huvitegevus kui ka suuremas osas huvikoolides toimuv on sisuliselt hariduse osa.

„Seega ei ole huviharidus noorsootöö, mille alla see riigi tasandil on liigitatud, vaid hariduse osa. Ja ükski ringi juhendav õpetaja ei pea ennast noorsootöötajaks, vaid ikka õpetajaks. Ringidel on õppekavad, õpetajad tuginevad töös sellele,” lausub Tuisk.

Teadusagentuur on püüdnud LTT-valdkonna häält traditsiooniliste huvihariduse ringide kõrval rohkem kuuldavaks teha. LTT-ringidel pole ju oma laulu- ja tantsupidu, kus kõik näitavad laiale üldsusele õpitud oskusi. Tõsi, aasta tagasi kutsus teadus­agentuur teadushuvihariduse rahva esimest korda oma „laulupeole” – õpilaste teadusfestivalile. Festival peaks kujunema paigaks, kus ka huviringidele pakutakse võimalust oma tegevust laiemalt tutvustada.

Tuisk märgib, et riiklik huvitegevuse rahastuskontseptsioon keskendub mitmekesisusele. Kuna teadushuviharidus on praegu vähem arenenud, peaks riigi prioriteetidest lähtuvalt seda vähemalt esialgu eelis­arendama.

TÜDRUKUTE ROBOOTIKA

Tartu Kivilinna koolis tegutseb kogunisti seitse robootikaringi. Ühes käivad ainult tüdrukud. „Me ei tahtnud poistega ühes ringis olla,” teatavad asjaosalised. Neljanda klassi tüdrukud Mia ja Laura-Liis on esimest aastat roboteid ehitamas. On keeruline, aga äge!

„Sven Hendrikson on Eesti esimene robootikaõpetaja ja meie kool esimene koolirobootikaga tegeleja, juba kaheksa aastat,” räägib Kivilinna kooli direktor Karin Lukk. „Teadus- ja robootikaringid on meil alati täis olnud.”

Ligi pool lastest käib oma kooli huviringides. Huvid on hästi kaetud. Igal aastal küsitakse õpilastelt, milliseid ringe nad soovivad. Huvid ju muutuvad. Sel õppeaastal avati küsitluse tulemusel isegi õmblusring. Juhendajad on enamasti oma õpetajad, ka mõni lapsevanem vabast tahtest. Kivilinna koolis saavad õpetajad ringijuhendamise eest õpetajapalgaga võrdset tasu.

„Tasustamine sõltub koolijuhist. Minu jaoks on huviharidus sama tähtis kui kõik muu. Ka uuringud näitavad, et laps, kel on mõni huviala, on õppetöös edukam,” ütleb Lukk.

Väikses Haanja koolis tegutseb 17 huviringi, õpilaste osalus on 100%.

„Oleme saanud pakkuda, mida tahetakse,” ütleb õppejuht ja loodus­ainete õpetaja Evi Lestberg. Ringe juhendavad meie kooli õpetajad, kes saavad tunni eest brutotasu viis eurot.

„Palgaks on seda nadi nimetada,” sõnab Lestberg. „Riigi toetus peaks olema eeskätt õpetajaile suunatud, et nad saaksid juhendamise eest normaalset tasu. Raha on vaja ka huvitegevuse vahendite ostuks.”

Tori põhikooli ringide juhendamiseks on vald eraldanud poolteist õpetajakohta, raha on juhendajate vahel jagatud.

„Meil on kaetud maakoolile vajalikud suunad, koorilaul, tants ja sport, on ka aineringe, loodusesõprade ring. Poistele tehnikaringi juhendajat pole leidnud. Hästi populaarne on robootika, ka tehnoloogia ja puutöö. Ja pranglimist teeme aktiivselt,” räägib direktor Pille Usin.

Korra kuus käivad koolis TÜ õpikojad. Koos Tori lastega saavad praktilise suunitlusega õppetööd toetavast tegevusest osa Surju kooli lapsed.

„Meil endal pole nüüdisaegset laborit. Füüsika õpikojad meeldivad lastele väga. Doktorandid tulevad autoga, tõstavad kohvrid ja kastid katsevahenditega välja, neli tundi korraga,” kirjeldab direktor.

Ka Mõniste koolis käivad peaaegu kõik huviringides, õpetajad suunavad ja vald toetab. Direktor Maarika Niidumaa sõnul püsib huviharidus suurelt jaolt õpetajate pealehakkamisel, tasu ei motiveeri. Pigem peetakse oluliseks huvialade mõju noore kasvamisel.

Kuna Mõniste asub suurtest keskustest kaugel, on lastel raske huvikoolidesse jõuda. Kool tahabki ise luua huvikooli, mille läbimisel saab ka tunnistuse.

„Kui riik ka huviharidust toetama hakkab, aitab see meie plaanidele suuresti kaasa,” rõõmustab Niidumaa.


Kultuuriministeeriumi eestvedamisel ja paljude organisatsioonide koostöös valminud noorte huvitegevuse täiendava kontseptsiooni eesmärk oli töötada välja mudel, mille abil luua kõigile lastele võimalus võtta osa regulaarsest, juhendatud, kvaliteetsest ning lapse loovust arendavast huvitegevusest, mis peab olema tagatud kolmes põhivaldkonnas: kultuur, sport ning loodus- ja täppisteadused (sh tehnoloogia).

Toetussüsteemi asub rakendama HTM.

Allikas: kultuuriministeerium


Üldhariduskoolide huviringid,  maakondlik jaotus 2015

Sirp2016_07_0002__art_r3

2015. a looduse ja tehnika huviringid koolides

Sirp2016_07_0002__art_r2


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!