Riskilastega töötajate sekkumisoskused paranevad

24. märts 2016 Sirje Pärismaa toimetaja - 1 Kommentaar

Verge treenerid Martin Kallavus ja Airiin Demir õpetavad, mida teha olukorras, kui keegi tirib sind juustest. Foto: Sirje Pärismaa

 

Maarjamaa hariduskolleegiumi Emajõe õppekeskus (endine Kaagvere erikool) tegutseb alates 7. märtsist uutes hoonetes. Uus keskkond peaks varasemast rohkem toetama õpilaste toimetulekut ja arengut. Et töötajad tuleksid tundeelu ja käitumishäiretega lastega senisest paremini toime, on nad kahe aasta jooksul õppinud maailmas tunnustatud sekkumisprogrammide nippe.

Eestis pole võimalik käitumisprobleemide ja -häiretega õpilastega toimetulekuks omandada pädevusi konkreetse õppekava raames, seepärast tuleb koolidel endil koolitusvõimalusi otsida. Tartu linna haridusosakonna juhtimisel 2014. aastal alanud projekti TULUKE („Tõenduspõhine uus lähenemine koolikultuurile”) üks alategevus on olnud pädevuste arendamine tõenduspõhiste sekkumisprogrammide kasutuselevõtuks. Projekti rahastatakse Euroopa majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored” taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis”.

TULUKESE projektis on Maarjamaa hariduskolleegiumi töötajatele pakutud mitmeid programme. Töötati välja baaskoolitus erialase ettevalmistuseta töötajatele, kes tegelevad käitumisprobleemidega laste ja noortega. Selle koolituse on läbinud 30 inimest.

Kümme sotsiaalpedagoogi ja eripedagoogi läbisid agressiooni asendamise treeningu kaks esimest osa ning aprillis ootab neid ees eksam. Tegu on maailmas tunnustatud efektiivse meetodiga agressiivse käitumise vähendamiseks nii lastel kui ka täiskasvanutel, seda kasutatakse juba alates 1987. aastast.

„Programm koosneb sotsiaalsete oskuste tõstmise, viha ohjamise ning kõlbelise arutlemise treeningust, kus rakendatakse traditsioonilisi kognitiiv-käitumuslikke meetodeid, sealhulgas treenitakse probleemi lahendamise oskusi,” selgitab Maarjamaa hariduskolleegiumi direktor Maire Reest. Agressiooni asendamise treeningut juhendas Knut K. Gundersen Norrast (Diakonhjemmet University College).

Motiveeriva intervjueerimise koolituse läbis 54 inimest. Reesti sõnul hõlmab see tõhus suhtlemisstiil mitut tehnikat. Motiveeriva intervjueerimise assotsiatsiooni koolitajate toel õpiti, kuidas vältida vaidlusi ja suurendada inimese tahet ning valmisolekut muutuda.

„Meetodi kasutamine on andnud töötajatele kogemusi, kuidas motiveerida õpilasi oma elus soovitud muutust saavutama või suunata neid ja nende vanemaid või ka kolleege probleemi nägema, mõistma ning nendega tegelema,” lausub Reest.

Verge koolituse on läbinud 27 inimest ja see on muutnud nad enesekindlamaks keerulistes olukordades. Verge on sekkumismeetod konfliktsete olukordade lahendamiseks. Meetodi tugevus seisneb Reesti hinnangul tehnika turvalisuses ja inimväärikuse säilitamises, järk-järgult kasutatakse verbaalseid ja füüsilisi samme.

Tänu instruktorite koolitusele, mille on läbinud kuus hariduskolleegiumi töötajat, toimuvad koolis iganädalased koolisisesed Verge meetodi treeningud kõikidele töötajatele. Meetod on muutumas igapäevaseks töövahendiks.

„Kompetentsus, mille tundeelu- ja käitumishäiretega lastega tegelevad töötajad on projekti käigus omandanud, võimaldab neil panna tähele märke nii iga õpilase kui ka kogu grupi emotsionaalses seisundis ja sellega kaasnevat toimetulekuvõimet,” sõnab Reest. Koolis kasutatakse nüüd rühmapõhist (kuni kaheksa õpilast) lähenemist, mis loob soodsad tingimused õpitu rakendamiseks meeskonnas.

„Kooli ülesanne ongi lisaks ainepädevuste omandamisele parandada psüühilise erivajadusega õpilaste enesekontrolli- ja toimetulekuoskust, et nad saaksid tulevikus elus paremini hakkama,” ütleb Reest. Projektis osalemine on olnud koolile suurepärane võimalus saada olulist lisateavet ja ressurssi personali koolitamiseks.


KOMMENTAAR

Airiin Demir

 Airiin Demir, Verge treener, kliiniline lastepsühholoog

TULUKESE projektis oli mitmekümnel Maarjamaa hariduskolleegiumi töötajal võimalus õppida maailmas tunnustatud sekkumisi laste abistamise eesmärgil.

Verge meeskonna koolitajate käe all õpiti ühiselt toime tulema agressiivse käitumisega ning mõistma selle tagamaid.

Koolitajana on olnud põnev jälgida Maarjamaa hariduskolleegiumi meeskonna professionaalset arengut. Kool on muutunud paremuse poole, fookuses on olnud terapeutilise keskkonna ja meeskonna kujundamine. Koolitajana näen, et meeskond on teinud tööd ühiste arusaamade kujundamisega. See puudutab nii reegleid, ennetusstrateegiaid, sekkumisi kui ka lapse probleemide mõistmist.

Nüüd, kui projekt on läbi, ei saa võtta hoiakut, et oleme kõik nn selgeks õppinud. Töö inimestega eeldab pidevat tööd iseenda ja terve meeskonnaga. Õpitud sekkumisstrateegiate alahoidmine ning integreerimine igapäevatöösse peab olema areneva meeskonna töö osa pidevalt. Kõige rohkem tuleb teha tööd lapse probleemide tagamaade mõistmisega ning nende arvestamisega. Lapse arengut saab toetada vaid selline meeskond, kus iga liige suudab näha probleemide taga last.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Riskilastega töötajate sekkumisoskused paranevad”

  1. […] Õpetajatelehest: https://opleht.ee/30913-riskilastega-tootajate-sekkumisoskused-paranevad/ […]

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!