Tallinna parim noorsootöötaja töötab Pääskülas

24. märts 2016 Tiina Vapper toimetaja - 1 Kommentaar

„Ideaalne noortekeskus on selline, kus noored tahavad ise oma elu põnevaks muuta,” leiab Kadri Agu. Foto: Tiina Vapper

Tallinnas on kümme noortekeskust, mis pakuvad vaba aja veetmise võimalusi 7–26-aastastele noortele. Tallinna eelmise aasta parimaks noorsootöötajaks valiti Kadri Agu Pääsküla noortekeskusest. Igapäevatööle lisaks on Kadri võtnud südameasjaks toetada ekstreemspordi harrastajaid ning lööb kooliajast saati kaasa ka skautluses.

 

Kadri, kuidas saada heaks noorsootöötajaks?

Noorsootöötajaks saab õppida. Mina õppisin seda eriala Tallinna pedagoogilises seminaris, mis nüüd on Tallinna ülikooli pedagoogiline seminar, lõpetasin 2011. Usun, et eelkõige peab inimeses olema see miski, miks ta tahab seda tööd teha. Minus see ilmselt on. Olen ka püsimatu loomuga ja tean, et kontoritöö mulle ei sobi. Kool andis üsna hea praktilise ettevalmistuse, saime ära proovida kõik peamised noorsootöö valdkonnad – meil oli nii kooli huvijuhi, linnaosa kui ka noortekeskuse praktika. Noortekeskuse praktikal olingi Pääsküla noortekeskuses, kus ma nüüd juba viiendat aastat töötan. Üks, millest ma puudust tunnen, on erinoorsootöö pool, sellest oleksin tahtnud rohkem teada saada.

Kas mõte, et teist võib saada noorsootöötaja, tekkis juba kooliajal?

Mingi mõjutuse sain koolist kindlasti. Olen pärit Kesk-Eestist Aravetelt ja käisin Aravete keskkoolis, kus sel ajal oli 500–600 õpilast. Paari aasta pärast saab sellest ilmselt põhikool, millest on väga kahju. Kuna väikses kohas ei ole suurt midagi teha ja mina elasin alevikust veel kaks kilomeetrit väljas, võtsime sõpradega vahetpidamata ise igasuguseid asju ette, et elu põnevaks teha – ehitasime onne, seadsime sisse oma postiteenuse ja kirjutasime iga päev üksteisele kirju. Kooli ajal käisin klassiõdedega korvpalli- ja džuudotrennis, lõin kaasa tantsutrupis ja näiteringis, võtsin osa luulekonkurssidest, haarasin kinni igast võimalusest, mida pakuti. Kui kooli tuldi skautlust tutvustama, astusin skaudiks, olen olnud skaut 2001. aastast alates. Kui Ambla valda hakati tegema noortekeskust, aitasime seal remonti teha ja värvida. Olin juba keskkoolis, kui ka Aravetele hakati noortekeskust rajama, kus me samuti kaasa lõime. See nõudis tükk tegemist ja vallajuhtide veenmist, sest noorte jaoks ei tahetud ruume anda. Viimaks avas noortekeskus siiski uksed, aga paari aasta pärast lõpetasin ise juba kooli ja kuigi palju seal käia ei jõudnudki.

Kas praeguse aja noored on sama ettevõtlikud?

Kahjuks mitte. Erinevus ongi selles, et kui meie omal ajal tundsime kõige vastu huvi ja tahtsime järele proovida ka asju, millest me midagi ei teadnud, siis praegused noored ei tea ega tahagi teada. Seda, et on igav ja tahaks teha midagi põnevat, kurdavad nad tihti, aga ise selle nimel pingutada ei taha. Neid tegevusse kaasata on üsna raske.

Kui populaarne koht on noortekeskus ja kes siin käivad?

Pääsküla noortekeskus asub endises Pääsküla kinos ja siin käivad peamiselt ümbruskonna lapsed ja noored. Käiakse ka teistest linnaosadest – Lasnamäelt, Kristiinest, kesklinnast, samuti mujalt Eestist. Oleneb üritusest ja päevast, esmaspäeviti on tulijaid vähem, reeded on rahvarohkemad. On olnud päevi, kui siin on käinud sadu inimesi. Kõige rohkem toob rahvast kokku muidugi meie ekstreemspordihall.

Kas võib öelda, et ekstreemspordihall ongi Pääsküla noortekeskuse suurim magnet?

Päris kindlasti. Teist sellist ekstreemspordi sisehalli Tallinnas ei ole. See on Eestiski üsna unikaalne, et selline hall noortekeskusele kuulub. Esmaspäeval ja reedel on tõukerattapäev, teisipäeval ja neljapäeval harjutavad trikiratturid, kolmapäeval ja laupäeval rulasõitjad ja rulluisutajad ning pühapäeviti saavad soovijad keskust sünnipäevadeks ja muudeks tähtpäevadeks rentida. Seda võimalust kasutatakse meelsasti, nii et see hall on iga päev käigus. Vahenditest on kõige populaarsem tõukeratas. Alates veebruarist toimuvad kord nädalas ka tõukerattatrennid, juhendajateks on noored ise. Tõukeratast on endale kõige lihtsam soetada ja väikestel on sellest hea alustada. Kõige noorem, kes meil trennis käib, on kuueaastane, kuid ekstreemsportlasi on igas vanuses.

Kas siit on tuule tiibadesse saanud ka mõni tuntud ekstreemsportlane?

On küll. Näiteks Eesti parim trikirattur Erik Olev Orgo. Võistlus, milles osalemisest paljud ekstreemsportlased unistavad, on Simple Session. Tänavu toimub see 30. aprillist 1. maini. See on rahvusvaheline võistlus, kus selgub ka Eesti parim sõitja. Sinna on pääsenud ka paljud meie keskuse noored.

Foto: Pääsküla noortekeskus

Kui head tingimused on Eestis ekstreemspordi harrastamiseks?

Eestis ei ole professionaalseid ekstreemsportlasi nagu mujal maailmas. Meie noored teevad seda kooli ja töö kõrvalt. Samuti ei ole meil maailmatasemel treenimisvõimalusi. Pääsküla sisehall sai uue sisu kaks aastat tagasi, vana oli end täiesti ammendanud. Praegune ongi tehtud edasijõudnutele, et neil oleks koht, kus treenida. Eelmisel kevadel õnnestus meil Nõmme linnaosavalitsuse abiga korda teha Ilmarise park Kivimäel ja parandada ära rambid, mis olid ülikehvas seisus. Linnaosa poolt olid töömehed ja vahendid, noored lõid ise ka käed külge, nii et sealgi saab võistlusi korraldada. Noorte endi sõnul ongi juurde vaja häid väliparke, just betoonparke, kus saaks harjutada. Ka mujal Eestis on treenimisvõimalusi vähe. Tartus on sise- ja välipark ning veel paar väiksemat parki, Kohilas on park, samuti Viljandis, kus see valmis peamiselt noorte endi initsiatiivil. Eelmisel sügisel sai Järva-Jaanis valmis Kesk-Eesti suurim ekstreemspordipark ning Rae valda Peetri külla tehti Baltikumi suurim elamusspordikeskus, mis pakub nüüdseks ilmselt juba ka maailmatasemel treenimisvõimalusi. Ida-Eesti kohta mul täpseid andmeid pole.

Minu arvates on ekstreemspordi toetamine väga tänuväärne, sest see on aidanud väljundi leida ja eluga edasi minna nii mõnelgi keerulise taustaga noorel. Neist päris mitu on mulle tunnistanud, et nad ei tea, mis neist oleks saanud, kui seda võimalust poleks olnud. Lisaks on ekstreemspordialad väga loovad, nüansirikkad ja vaatemängulised.

Milliseid ajaveetmisvõimalusi noortekeskus veel pakub?

Meil on DJ klubi, mida viivad läbi kaks samast klubist välja kasvanud noormeest. Tegutseb majandusring, kus mängitakse koos juhendajaga populaarset „Monopoli”-laadset lauamängu Cashflow eesmärgiga õppida finantstarkusi. Väga populaarsed on piljard ja lauatennis, nooremate seas lauamängud, õhuhoki ja lauajalgpall. Aega saab sisustada televiisorit vaadates, PlayStationit, Wiid ja arvutimänge mängides. Toimuvad võistlused, töötoad, koolitused, kohtumisõhtud.

Populaarsed on kohtumisõhtud „Kuulsus Pässas”, mida olen püüdnud iga kuu korraldada. Kutsume külla Eestis tuntud inimesi, kes räägivad endast ja oma tööst. Külas on käinud Jürgen Veber, Kelly Sildaru, Mihkel Raud, Kristel Aaslaid, Chalice, Karl-Erik Taukar, veebruaris käis Getter Jaani, täna õhtul on kohtumine ansambli Ewert and the Two Dragons kitarristi ja laulukirjutaja Erki Pärnojaga. Need üritused on alati rahvarohked, siia tuleb kokku noori üle linna.

Kas igas linnaosas peaks olema noortekeskus?

Võiks olla küll. Minu arvates on oluline, et noortel oleks koht, kuhu saab pärast koolipäeva tulla, omavahel suhelda ning kus toimub midagi huvitavat. Eriti vajavad seda keerulise koduse eluga lapsed ja noored, kes muidu veedaksid ehk aega hoopis tänaval. Noored vajavad piire, kusjuures nad ise teavad seda, ehkki alati ei tunnista. Arvan, et neil on vaja ka väljaspool kodu ja kooli kontakti mõne täiskasvanuga, kes pole lapsevanem ega õpetaja. Usun, et noortekeskused on toeks ja abiks lapsevanematelegi, ja seda on meile isegi öeldud. Üks ratastoolis üksikema, kelle kõik kolm last siin käivad, käis meid tänamas, et me olemas oleme, ja tunnistas, et ta ei kujutaks ette, kui lastel poleks sellist kohta, kuhu tulla. Kiitust on tore kuulda, sest head tagasisidet eriti sageli ei anta.

Kui palju te noortega suhtlete?

Päris palju. Vahel tuleb mõni neist spetsiaalselt kohale, et mulle oma muredest rääkida või lihtsalt juttu ajada. Ma pole nõustaja ega psühholoog, aga saan nad ära kuulata ja öelda, mida mina nende olukorras teeksin. See, et nad mind usaldavad ja ma saan neile toeks olla, motiveeribki seda tööd tegema. See on töö, mille tulemust kohe ei näe, vaid mis ilmneb alles mõne aja pärast.

Kust noored keskuse kohta infot saavad?

Käime igal sügisel koolides oma tegemisi tutvustamas. Enamik meie piirkonna noori juba teab meid, mistõttu alustame algklassidest. Voldikute jagamine ei tööta, seepärast oleme teinud nendega midagi koos teinud. Meil on oma koduleht, Facebook, Instagram, mis aitavad noortekeskuses toimuvaga kursis olla. Väga hästi levib suusõnaline info.

Milline on teie ettekujutus ideaalsest noortekeskusest?

Ideaalne noortekeskus on selline, kus noored tahavad ise oma elu põnevaks muuta ja tunnevad huvi, et siin toimuks toredaid üritusi ja ettevõtmisi. Pakuvad välja ideid, osalevad tegevuste ettevalmistamisel ja korraldamisel ning muidugi löövad neis ka kaasa. See ongi minu jaoks ideaal.