Tuleb tuttav ette

4. märts 2016 MEELI PARIJÕGI - 1 Kommentaar

Eesti Päeva­lehes ilmus 1. märtsil huvitav lugu noorelt õpetajalt: „35 tundi nädalas. Kuidas selle ajaga kõike jõuab?” Autor Kristjan Lukk küsib, kuidas õpetajate koormust ja tööaega mõistlikult reguleerida, ning pakub välja liberaalse võimaluse lubada õpetajatel oma kohustuslikku 35-tunnist nädala tööaega ise planeerida.

Õpetajaametit armastatakse sageli võrrelda näitleja omaga. Näiteks peavad õpetajad suutma hoida noore publiku tähelepanu, kes kõik ei pruugi tunni ainest sugugi vaimustuda. Teatripublik on juba piletit ostes ilmutanud pakutava vastu huvi. Nad poleks muidu tulnudki. Üldjuhul pole õpetajal ka esinemist toetavat kostüümi-grimmi-parukat ja tiritamme ta tahvli ees tavaliselt ei kasvata. Kuigi ülekantud tähenduses võib ta ennast vahel just nii tunda.

Kuid sarnaneda võivad ka õpetaja- ja ajakirjaniku amet. Kui mitte muidu, siis vähemalt sisuliselt reguleerimata tööaja poolest. Olgu sellega vormiliselt kuidas on, õpetaja on õpetaja 24/7. Kuidas mõõta tema tegelikku tööaega, mitte ainult antud tunde ja nendeks ettevalmistamisele kuluvat, vaid kogu õpetajaameti ja koolipere liikmeks olemisega seotud tegevusele kuluvat aega?

Kristjan Lukk kirjutab: „Mõni Eesti kool on õpetajatele kehtestanud nõude viibida kogu täiskoormusega ettenähtud tööaja koolimajas. Kui „Ränirahnude” peategelane Fred augustas töölt lahkudes oma töökaardi dinosauruse hammaste vahel, siis osa õpetajaid peab oma tööle tulemise ja töölt lahkumise aja registreerima 21. sajandi moel: elektroonilise kiipkaardiga.”

Vanemad ajakirjanikud teavad pajatada ajast, mil toimetuses oli sisse seatud üks kaustik. Reporter kirjutas sinna, mis kell ja kuhu ta majast läks ja millal tagasi jõuab.

Kristjan Lukk märgib: „Kuid on õpetajaid, kes juba põhimõtte pärast ei taha töid koolimajas parandada, ja neil on selleks head põhjendused. Näiteks kirjandite parandamiseks leiab rahu pigem kodust kui koolimajast.”

Jah, vaikus tuleb kasuks nii teiste kirjatöid parandades kui ka ise kirjutades. Arvan samuti, et õpetaja saab targa ja kohusetundliku inimesena oma tööaja planeerimisega ka ise hakkama ning teda ei pea sundima kellast kellani koolimajas viibima. Kodus tööd tegema peab ta niikuinii. Lihtne tõendus – me kõik oleme lapsena näinud õpetajat, kelle silmad olid hommikul punased ja nägu magamatusest hall, aga see-eest kaenla all olevas vihikupakis kõik tööd parandatud.


Hetkel ainult üks arvamus teemale “Tuleb tuttav ette”

  1. Marcus Hildebrandt ütleb:

    Probleem ei ole ju selles, kus ma töötan – kas koolimajas või kodus. Noor õpetaja tahab teada: „35 tundi nädalas. Kuidas selle ajaga kõike jõuab?” Asi on ju tundide arvus! Mina ei tunne õpetajat, kellel on täiskoormus ja kes on nt veel klassijuhataja, kes suudaks kõiki ülesandeid 35 tunniga täita!
    Ma arvan, minu kolleegid ei eeldagi, et kõik peaks mahtuma 35 tunni sisse, sest õpetajatöö ei toimu tõesti kellast kellani. See on ju igalpool maailmas nii, kas räägid kolleegidega Saksamaal, Inglismaal, Taanis, … Vahe on selles, et mujal arvestatakse sellega, et õpetaja koormus ongi suurem, ja palk on ka sellele vastav. Meie haridusministeerium elab aga teises universumis ja arvab endiselt, et mina suudaksin 35 tunniga hakkama saada.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!