Veel mõtteid alusharidusest ja lapsehoiust

4. märts 2016 JANA TREIER Tartu Klaabu lasteaia direktor, Eesti alushariduse juhtide ühenduse juhatuse liige - 10 kommentaari

Vastuseks haridus- ja teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Tiina Petersoni 19. veebruaril Õpetajate Lehes ilmunud artiklile „Alusharidus ja lapsehoid kuuluvad kokku”. Vaata ka Kristjan Saare artiklit „Uus seadus nõrgendab eesti lasteaeda”, ÕpL 12.02.

Euroopa Komisjoni töörühma aruandes „Alushariduse ja lapsehoiu kvaliteediraamistiku peamised põhimõtted” (2014) on välja toodud, et kvaliteetse alushariduse ja lapsehoiu saavutamiseks peavad olema täidetud järgmised kvaliteedi­kriteeriumid: alushariduse ja lapsehoiu kättesaadavus, töötajate kõrge kvalifikatsioon (vähemalt pooltel töötajatel peab olema bakalaureusekraad), head töötingimused, sobiv täiskasvanute-laste suhtarv, õppekava, kvaliteedikontrolli süsteem ning piisav rahastus. Eestis on need kriteeriumid osaliselt täidetud: meie lasteaiaõpetajad on kõrge kvalifikatsiooniga, on olemas õppekava, laste ja täiskasvanute suhtarv rühmades on paigas ning kehtib sisehindamissüsteem.

LÜHIKE ETTEVALMISTUSAEG JA PALJU VASTAMATA KÜSIMUSI

Eesti alushariduse praeguses kontekstis on mõistlik tulevikus reguleerida lapsehoidu ja alusharidust ühes seaduses, et ühtlustada eesmärke ja vähendada bürokraatiat.

Alushariduse ja lapsehoiu kontseptsiooni raames tuleb välja töötada mitu dokumenti: alushariduse ja lapsehoiu kvaliteedi standard, õpetajat abistava töötaja kutsestandard jm. Selleks ette nähtud aeg on aga väga lühike – need dokumendid peaksid valmis olema juba suveks. Alushariduse valdkonnas nii oluliste muudatuste sisseviimiseks on vaja rohkem aega, et ka huvigrupid saaksid kaasa rääkida ja ettepanekuid teha.

Hea uudis on, et uue kontseptsiooni kohaselt hakatakse ette valmistama ja koolitama õpetajaid abistavaid töötajaid. Praegu on õpetaja abide koolitamise võimalused omavalitsuseti erinevad. Lasteaedade jaoks kerkivad üles olulised küsimused: millised õppeasutused hakkavad neid koolitama? Kui kaua võtab aega õppekavade loomine ning õppe käivitamine? Kõige olulisem – kuidas tagatakse juba töötavate õpetajat abistavate töötajate koolitus, et nad vastaksid uutele nõuetele? Kas selleks on ette nähtud riigi rahastusega koolitusprogrammid? Kas tulevikus saavad lapsehoidjad ja õpetajat abistavad töötajad osaleda õpetajatele mõeldud tasuta projektikoolitustel ülikoolide juures?

MIKS LUUA HOIU­RÜHMI, KUI LASTEAIAS ON KOHAD OLEMAS?

Uue alushariduse ja lapsehoiu kontseptsiooni järgi võimaldatakse tulevikus ühe- kuni kolmeaastastele lastele ainult lapsehoidu. Eestis on seni era- või munitsipaallapsehoide loodud neis omavalitsustes, kus on olnud lasteaiakohti puudu. Eestis käibki lastehoius ainult 2% lastest. Seega, kui omavalitsuses on kõigile soovijaile lasteaiakoht tagatud, siis miks on vaja luua juurde lastehoide?! Nii kaotavad töö või saavad madalamalt tasustatud just need õpetajad, kes töötavad sõimelastega. Lapsehoiurühmade loomisel lasteaia juurde on veel üks miinus. Nimelt toimib lasteaedades süsteem, et rühma personal alustab kahe-kolmeaastaste lastega ja saadab nad ka kooli. Kahtlemata on nii lapse, tema vanemate kui ka õpetajate seisukohalt selline süsteem parem kui personali vahetumine lapse üleminekul hoiust lasteaeda.

Lapsehoiurühmade loomise ainus kasulik külg on raha kokkuhoid. Kui praegu töötab sõimerühmas kuni 16 lapsega kaks kõrgharidusega õpetajat ja õpetaja abi, siis muudatuse korral kaks või kolm lapsehoidjat.

ALUSHARIDUSEKSPERDI EKSITAVAD VÄITED

Eesti lasteaedades on ühe- kuni seitsmeaastaste laste arengut toetatud riikliku õppekava alusel alates 1950. aastast, mil ilmus esimene käsiraamat lasteasutustele. Tekib küsimus, miks on vaja lõhkuda meie pika traditsiooniga toimivat süsteemi, kus ka sõimeealiste laste arengut toetatakse õppekava alusel.

Kindlasti ei saa nõustuda alushariduse peaeksperdi Tiina Petersoni väitega, et alla kolmeaastaste laste puhul on oluline arendada eeskätt lapse üldoskusi. Nii sõimerühmas kui ka lapsehoius on alla kolmeaastaste puhul väga tähtis ka lapse kõne arengu toetamine ning lapse arengu analüüsimine, sealhulgas erivajaduse varajane märkamine. Vasturääkiv on seegi Tiina Petersoni väide, et nii lapsehoiud kui ka lasteaiad lähtuvad riikliku õppekava põhimõtetest, alates kolmeaastastest lastest peab olema koostatud lasteaia õppekava. Kui lapsehoidudel ei peagi olema õppekava, kuid samas tuleb neil lähtuda õppekava põhimõtetest, siis kuidas sellest aru saada? Õppekava põhimõtete ja eesmärkide rakendamiseks on õppekavas kirjas lapse üld- ja valdkondlikud oskused, millest lähtuvalt õpetajad õppetööd eakohaselt ja mänguliselt planeerivad ning lapse arengut toetavad. Samuti on oluline laste juhendamine ja abistamine igapäevatoimingutes.

LAPSEHOIDJA KOMPETENTSUS EI OLE VÕRDNE ÕPETAJA OMAGA

Lasteaedade sõimerühmades töötavad kõrgharidusega õpetajad, kes toetavad lapse arengut õppekava alusel. Lapsehoidja kompetentsus ei ole võrdne õpetaja omaga, mistõttu ei saa ka lapse arengu toetamise kvaliteet olla sama. Esimesel juhul on läbitud 240-tunnine lapsehoidja koolitus, teisel juhul kolme aasta pikkune bakalaureusetaseme õpe ülikoolis rahvusvaheliselt kinnitatud koolieelse lasteasutuse õpetaja õppekava alusel. Lapse arengu analüüsimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi on võimalik omandada ainult ülikooli tasemeõppes, kus selle aluseks on psühholoogilised ja pedagoogilised ained, milles viiakse läbi praktikume ja sooritatakse eksameid. Teadmised lapse arengust on omakorda õppe planeerimise ja läbiviimise aluseks lasteaias.

OECD kvaliteediprojektis läbi viidud uuringus rõhutatakse, et haritud töötajad tagavad kvaliteetse pedagoogilise töö ja innustava õpikeskkonna, mis omakorda toetab laste arengut ja on aluseks parimatele õpitulemustele. Näiteks eeldatakse ka Prantsusmaal viimastel aastatel, et sõimeõpetajad on omandanud kõrgema taseme hariduse.

Seega ei saa me õppekava ja kvalifitseeritud töötajate olemasoluta rääkida süsteemsest ja kvaliteetsest lapse arengu toetamisest. Nii jääbki õhku küsimus, kas ja kuidas pareneb kavandatud uue seadusega ühe- kuni kolmeaastaste laste heaolu?

MIKS POLE KÜSITUD ASJAOSALISTE ARVAMUST?

Artikli alguses nimetatud dokumendis rõhutatakse, et alushariduse ja lapsehoiu kvaliteedi tagamisel peavad töötajatel olema head töötingimused, sealhulgas õiglane töötasu. Projekti Working for Inclusion järelduses hoiatatakse, et madala hariduse ja väikese palgaga töötajad mitte ainult ei kahjusta alushariduse ja lapsehoiu kvaliteeti, vaid selline olukord ei ole ka jätkusuutlik. Meie alushariduse kvaliteedi tagamiseks ja tõstmiseks tuleb mõelda sellele, kuidas likvideerida õpetajate suur palgalõhe omavalitsustes.

Lapsehoiu ja alushariduse kontseptsioonis on rõhutatud, et lapsevanemal peab olema võimalus valida era- või munitsipaallasteaia/-hoiu vahel. Miks siis ei jäeta lapsevanemale, lasteaiale, omavalitsusele võimalust valida sõimerühma ja lapsehoiu vahel ning kõrgharidusega õpetaja ja lapsehoidja vahel? Samuti on väga oluline, mida arvavad muudatusest lapsevanemad. Kas lapsevanemate seas on viidud läbi mõni võrdlev uuring lapsehoiu ja sõimerühmade kvaliteediga rahulolu kohta?

On äärmiselt tähtis, et tekiks avalik arutelu, kus eri huvigrupid saaksid alushariduse muutmise ning seadusloome küsimustes kaasa mõelda ja arvamust avaldada.

Artiklis on kasutatud viiteid Euroopa Komisjoni egiidi all tegutseva alushariduse ja lapsehoiu töörühma aruandele „Alushariduse ja lapsehoiu kvaliteediraamistiku peamised põhimõtted” (2014). https://www.hm.ee/sites/default/files/euroopa_komisjoni_alushariduse_ja_ lapsehoiu_kvaliteediraamistik.pdf


10 kommentaari teemale “Veel mõtteid alusharidusest ja lapsehoiust”

  1. Maarja Kullama ütleb:

    Väga hästi kirjutatud arvamusartikkel! Nõustun Teiega 100%!
    Minu arvates lõhnab kogu see eelnõu väga tugevalt rahalise kokkuhoiu võimaluse järele, üritades selle kasulikkust kehvade põhjendustega selgitada. Praegu toimib eesti lasteaedades olev süsteem väga hästi.
    Kui soovida laste, lastevanemate ja lasteaias töötavate pedagoogide ja abipersonali olukorda parandada tuleks läbi viia mõningaid uuendusi, täiendusi – mitte täielikku süsteemi muudatust.
    1) Et lapsed saaksid juba võimalikult varasest east haridusega spetsialistide tähelepanu ja abi, tuleks juurde luua hoopis lasteaedasid või eralasteaedasid, kus töötavad vastava haridusega õpetajad, mitte asendada praegused spetsialistid lapsehoidjatega. Sõimerühma praegune õppetöö on oluliselt rohkemat kui vaid üldoskuste arendamine ja mul on tõsiseid raskusi mõistmisega, kuidas alushariduse peaekspert ei ole sellest aru saanud või ei suuda seda tunnistada.
    2) Et lapsevanemad oleksid rahul, siis tuleks luua piisavalt lasteaiakohti või hoiukohti. Lapsevanematel on õigus valida, kuhu nad oma lapse päevaks jätavad ja millist tööd nad soovivad, et tema lapsega päeva jooksul tehtaks. Kas nad soovivad tõesti vaid hoiuteenust või seda, et nende lapsi arendataks mitmekülgselt, õppekavast lähtuvalt
    3) Et lasteaias töötavad pedagoogid ja abipersonal rahul oleks, tuleks kehtestada ka neile riiklik miinimumpalk ning lõpuks ometi hakata küsima lasteaias töötavate inimeste arvamust, kui hakatakse muutma töötavat süsteemi, ja selle arvamusega ka arvestama hakata!

  2. Mina ütleb:

    Kurvaks teeb see,et Pedagoogiliseset Seminarist saadud rakenduslikku kõrgharidust ei peeta enam konkurentsivõimeliseks. Kui sinna kooli läksin,siis soovitati seda kooli kuna saadav haridus on võrdne ülikoolis saadud haridusega ja võimaldab edasi õppida magistiks. Õppisime koolis oma raha eest,maksame pangalaenu ja nüüd ei kõlba enam õpetajaks. Osad õpetajad on töödanud lasteaias 40 aastat ja läksid seminari kõrgharidust omandama ja nüüd äkki ei kõlba. Ma ei saa aru…See on ju ilmne ülekohus.

  3. õpetaja ütleb:

    Kust selline jutt, et rakenduskõrgharidus enam ei sobi?

  4. Tiina ütleb:

    Ükski pedagoogilise haridusega spetsialist ei ole nõus töötama lasteaias assistendina või õpetajaabina miinimumpalga eest. Lisaks peab neil olema ka hea pinge ja mürataluvus.

  5. pille ütleb:

    rakenduslik kõrharidus on igati OK – ärge muretsege

  6. Mariane Roomet ütleb:

    Väga hästi kirjutatud artikkel!Aitäh!
    Tahaks kohe hüüda “Eesti lasteaiaõpetajad ühinege!”Kas tõesti jäävad väärtuslikud arvamused tühjaks hääleks kõrbes…Miks tahetakse muuta seda ,mis hästi toimib?Kellele see head teeb?
    Tiina,hästi öeldud mürataluvus.

  7. Angela ütleb:

    Lugege alushariduse kontseptsiooni. Assistentideks/õpetaja abideks sobivate haridustasemete loetelus on ka just nimelt rakenduslik kõrgharidus !!!

  8. õpetaja ütleb:

    Keegi oskaja võiks kuhugi teha mingi allkirjade kogumise, millega saaks näidata, et me ei ole rahul nende muudatustega alushariduses, sest need viivad taset alla. Hoidkem seda head, mis meil on!

  9. Õpetaja123 ütleb:

    Lõik artiklist!

    Lapse arengu analüüsimiseks vajalikke teadmisi ja oskusi on võimalik omandada ainult ülikooli tasemeõppes, kus selle aluseks on psühholoogilised ja pedagoogilised ained, milles viiakse läbi praktikume ja sooritatakse eksameid. Teadmised lapse arengust on omakorda õppe planeerimise ja läbiviimise aluseks lasteaias.

    Küsimus – kas siis Seminari haridusega õpetajad ei oska seda teha? Nad pole ju ülikoolis käinud? Sel juhul pole ju ka nemad kvalifitseeritud tööjõud enam tööandja jaoks?

  10. Marini ütleb:

    Kogu selle jutu peale ütleksin nii, et kõige parem kasvukeskkond on lapse jaoks oma kodus oma emaga. Ema, vanaema ja teiset lähedastega suhtlemist ei asenda ükski kuitahes hästi koolitatud spetsialist. Lapsi on võimalik viia huvirühmadesse sotsialiseeruma. Suhtlemine perekonna tuttavatega on samuti arendav. Anda laps varakult võõraste inimeste kasvatada oleks nagu lastekodusse viimine. Suurema osa ajast viibib laps lasteaias. Võibolla need inimesed ja väärtushinnangud ei sobigi igale perele. See polegi enam minu laps, kes kasvab nagu ühiskodus. Näiteks lasteaias magamine… ei mingit privaatsust. oma tuba, oma keskkond, oma voodi… Lasteaed on hädaväljapääs.
    Makske isadele korralikku palka, et emad saaksid oma lapsi ise kasvatada.
    Kummaline olukord viin oma lapse lasteaed ja lähen tööle teise lasteaeda võõraid lapsi õpetama.

Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!