Viime koostöö õpetajate tunniplaani

11. märts 2016 SIRJE PÄRISMAA - Kommenteeri artiklit

21 MAAILMA PARIMA HARIDUSEGA RIIGI KUUENDAL ÕPETAJA­AMETI TIPPKOHTUMISEL BERLIINIS OLI LUUBI ALL PROFESSIONAALSUS. ESILE TOODI EESTI ÕPETAJATE SUUR AUTONOOMSUS, JÄRELEAITAMIST VAJAB AGA KOOSTÖÖ, MIS MITMES RIIGIS ON LAUSA ÕPETAJATE TUNNIPLAANIS.

OECD ja rahvusvahelise õpetajate ametiühingu korraldatavast suurüritusest, kuhu kutsutakse PISA testide põhjal, on algusest peale osa võtnud ka Eesti. Tippkohtumised kutsus 2011. aastal ellu USA, et ammutada maailma edukaimatelt mõtteid, kuidas oma hariduselu paremaks muuta.

Nagu kombeks, annab neil kohtumistel kõnelusteks hääle kätte OECD haridusvaldkonna juhi Andreas Schleicheri PISA ja TALIS-e uuringutel põhinev ettekanne. Tänavu oli keskmes õpetaja professionaalsus. TALIS 2013 andmeid analüüsides on koostatud õpetaja professionaalsuse indeks, mis väljendub kolme komponendi kaudu: teadmised, autonoomia ja võrgustikud.

„Meie õpetaja oli uuringu tulemuste põhjal üks autonoomsemaid,” märkis HTM-i õpetajaosakonna juhataja Kristi Mikiver. Autonoomia all peetakse silmas vabadust ise oma töös otsustada. „Teadmistes olime võrdväärsed teistega. Arenguruumi on meil võrgustike ehk koostöö vallas. Isolatsioon ei ole professionaalsuse tunnus.”

Eesti haridustöötajate liidu esimehe Reemo Voltri sõnul on madalad nii meie õpetajate koostööoskused kui ka -soov. Seepärast peakski meie järgmiste aastate prioriteet olema koostöövajaduse teadvustamine, oskuste arendamine ja innustamine.

„Vähemalt esialgu nõuab see lisa­aega ning seda tuleb hariduse rahastamisel tulevikus tähele panna,” märkis Voltri. „Rahastamine peab koostöövajadustega arvestama, kuid ainult raha ei pane veel koostööd tegema, selleks peavad valmidust ja soovi näitama ikka õpetajad ise.”

Koostööd tuleb teha kõigil tasanditel, seda peavad tegema eri vanuseastme õpetajad ning mitte ainult õpetajad omavahel, vaid ka juhtkond ja õpetajad. Voltri nentis, et viimases osas on Eestis asjad ikka päris nukrad. Kuigi sõnades ollakse koostööks valmis, näevad haridusasutuste juhid paljudel juhtudel õpetaja initsiatiivi hoopis juhtkonna segamisena. Selles on meil õppida palju soomlastelt.

VÕTA VASTUTUS

„Kohtumise arutelude kese oli läbi töösuhte elukaare toimuv enesetäiendamine,” rääkis Mikiver. „Professionaalse arengu olulisust ei sea vast keegi kahtluse alla, kuid teadvustamise kõrval tuleb selleks ka aega anda.”

Paljudes riikides on õpetajate koostöine õppimine tööaja üks komponente, mis on õpetajate „tunniplaanis”. Tõdeti, et seda korraldada pole lihtne, kuid see on võimalik – kord nädalas hommikul enne tundide algust on õpetajatel tund aega koostöiseks õppimiseks, ja nii aastast aastasse. Ka nii mõneski Eesti koolis on seda tehtud.

„Õpetajate töö ei lähe kergemaks,” märkis Mikiver. „Õpetaja on oma valdkonna ja samal ajal ka õppimise ekspert. Kui aasta tagasi oli üks põhilisi märksõnu liidrioskused, siis tänavu rõhutati läbivalt omanikutunnet ehk vastutuse võtmist oma professionaalsuse eest.”

Eri riikide näidetena vaadeldi, kuidas ja milliseid õppemeetoteid kasutada, et haarata suuremat osa klassist.

„Eesti tõi kohtumisel välja, et oluline on vaadata õpperuumi laiemalt, mitte piiritleda seda kitsalt klassiruumiga,” lausus Voltri.

Mõistagi tungis tippkohtumise kõnelustesse pagulaskriis ja selle mõju. Mitmes riigis on selle tulemusel suur õpetajate puudus. Kuidas lühikese ajaga leida ja valmistada tööks ette piisav hulk õpetajaid ning samas mitte anda järele õpetaja­hariduse kvaliteedis ja seeläbi laiemalt hariduse kvaliteedis üldse?

„See on väljakutse, millega teravalt silmitsi seistakse,” sõnas Mikiver. Arutati ja jagati kogemusi, kuidas reforme edukalt ellu viia.

KELLE KOGEMUS MULJET AVALDAS?

„Väga huvitav oli kuulata Singapuri,” vastas Mikiver. Sel korral tutvustasid nad, kuidas ehitada kogu süsteem üles põhiväärtustele. Esmalt väärtused ja seejärel oskused ja teadmised. Selliselt on üles ehitatud nii õpetajakoolituse õppekava kui ka õppekava koolis.

Kodus edasi mõtlemiseks võttis Mikiver kaasa kohtumise lõppsõnas kõlanud lause: kui haridussüsteem disainida tühjalt lehelt, kas see oleks siis samasugune, nagu see täna on?

Voltri sõnul väärib meil esiletõstmist väga tugev lasteaiaharidus.

„Julgen väita, et sellest algab meie õpilaste edasine hea hakkamasaamine,” rõhutas Voltri. Teistest riikidest jäi silma Holland: neil on PISA tulemused head ning samal ajal jagub ka koolirõõmu. Seda viimast on Eestis rohkem vaja. Kuid samas on eri riikidest võtta eri aspekte; neid meie oludele kohandades saame parima hariduse maailmas.

„Eesti on väga heal positsioonil, aga sama saab öelda kõigi kutsutud 21 riigi kohta,” lisas Voltri. „Kõik vaatavad huviga ringi ja saavad aru, et edukas olemise eeldus on pidev arenemine ja teistelt õppimine. Me ei anna endale alati aru, kui hea haridus meil on. See tuleneb meie süsteemsest lähenemisest haridusele ja õpetamisele ning õpetaja professionaalsusele, ja seda kõigil tasanditel, alates lasteaiast. Eesti õpetaja on magistritasemel spetsialist, peame taset hoidma ja arendama. Paljudes riikides see nii ei ole ning nad toovad selle selge miinusena ka välja.”

Osalejail oli võimalus külastada ka Berliini koole. Ühel külastusel tuli meie inimestelt PISA tulemuste edu tausta uurima üks OECD tippspetsialist.

„Sellisel momendil saad veel paremini aru, kus me oleme, kuidas teised seda näevad ning kui hea on meie haridus ja selle tulemused,” rõõmustas Voltri.


Kirjuta kommentaar

Õpetajate Lehel on õigus avaldada teie kirjutatud kommentaar paberväljaandes. Kommentaari pikkus ei tohi ületada 3000 tähemärki. Õpetajate Lehe kodulehe kommentaarid on modereeritavad ja avaldatakse pärast toimetamist hiljemalt kommentaari saatmisele järgneva tööpäeva hommikuks. Lehel on õigus jätta saadetud kommentaar kodulehel avaldamata. Iga kommentaari edastaja arvuti IP-aadress, sessiooni identifikaator ja kommenteerimise aeg salvestatakse andmebaasis. Õpetajate Leht ei vastuta kommentaaride sisu eest!