Aivar Paidla: „Meie euroametnike emakeeleoskus on parem, kui arvatakse”
Aivar Paidla. Foto: erakogu
Välismaal elavatest eestlastest kirjutas tänavu parima e-etteütluse Aivar Paidla, kunagine Tartu keemiaõpetaja ja koolijuht, kes praegu juhib Brüsselis keerulise nimega asutust Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee eesti keele kirjaliku tõlke osakonda.
Mis oli etteütluses kõige raskem ja kus olid kõhkluse kohad?
Seekordne etteütlus tundus mulle veidi kergem kui eelmistel aastatel. Ühe vea siiski tegin, kirjutades Läänemere maad ilma kõhkluseta kokku. Raadiodiktori hääldus oli perfektne, kõik häälikud ja rõhud kenasti paigas. See aitas etteütluse kirjutamisele kõvasti kaasa. Hea leid oli minu meelest „dokkimine Hari kurgus”. Arvan, et nii mõnelegi Eestimaa kohanimedega vähem sina peal olijale võis see esmalt üllatuslik tunduda. Meremeestel pürst kõris!? Mis mõttes!?
Kas oled ka varasematel aastatel sellest võistlusest osa võtnud?
Viimastel aastatel olen alati osalenud, kuid saatmisklahvile vajutamisega kiirustades on mul iga kord vead sisse tulnud. Lisaks olen ka oma tõlkijatest kolleege etteütlust kirjutama õhutanud. Mullusel võidukirjutamisel sai välismaalaste kategoorias esikoha mu sakslasest töökaaslane Dirk Müller, kes õppis eesti keele ära 1990. aastate keskel, mil ta Tallinnas saksa keelt õpetamas oli. Nüüd on tema põhitöö siin Brüsselis tõlkimine eesti keelde, lisaks eesti keelt emakeelena valdavate kolleegide tõlgitud tekstide toimetamine.
Keda tänad oma väga heade eesti keele teadmiste eest?
Keskkooli lõputunnistusel oli mul viite seas kolm nelja: eesti keel, vene keel ja inglise keel. Pean tänama oma nõudlikke keeleõpetajaid Rapla ühisgümnaasiumis.
Kuidas kannad oma eesti keele eest hoolt ja kuivõrd aitab sellele kaasa igapäevatöö? Juhi roll on ju juhtida, mitte keelenüansside üle juurelda. Ja oled ju hoopis keemiaalase kõrgharidusega.
Tööalaselt tuleb mul emakeelseid ametlikke tekste kriitilise pilguga üle vaadata. Vajadusel on ÕS ja eesti keele käsiraamatud alati käeulatuses. Lisaks arutame kolleegidega iga päev, kohvipausidegi ajal, muude aktuaalsete teemade hulgas ka kõikvõimalikke keeleküsimusi.
Keele alal on abiks loogiline mõtlemine ja tähelepanelik silm. Täpselt nagu igal muul elualal.
Milles sinu osakonna igapäevatöö seisneb?
Meid on praegu kokku seitseteist: 12 tõlkijat, neli tõlkeassistenti ja osakonnajuhataja. Tõlgime majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee dokumente teistest Euroopa Liidu ametlikest keeltest eesti keelde. Kui me originaalkeelest otse tõlkida ei oska, siis kasutame vahekeelena inglise, prantsuse või saksa keelt.
Kui tahaks portreteerida üht tüüpilist või keskmist eurotõlkijat, siis meie osakonnas on selleks oma parimas loomeeas, neljakümnendatele lähenev väga hea keelehariduse ja arvestatava tõlkijakogemusega naisterahvas.
Kui tihti riivab su kõrva eurobürokraatide eesti keel?
Arvan, et eestlastest euroametnike eesti keele oskus ei ole sugugi nii vilets, kui seda sageli näidata püütakse. Me kõik teeme vigu, kas kiirustamise või lihtsalt tähelepanematuse tõttu. Harvem teadmatusest. Korduvate vigade vältimiseks tuleb kasuks elukestev õppimisvõime ning sobivate tehniliste abivahendite tundmine ja kasutamine. Kunagi ei tohi karta ka teadjamatega nõu pidada.
Kas eelistad lugeda e-raamatuid või „päris” raamatuid?
Lapsed kinkisid mulle mõni aasta tagasi e-lugeri ja algul kasutasin ma seda üsna õhinal. Nüüd on mu põhilised lugemised jälle paberilt.
Mida viimati lugesid eesti kirjandusest?
Viimati lugesin Indrek Hargla lugusid apteeker Melchiorist. Ootel on mitu jõulukingiks saadud elulooraamatut.
Brüsseli terrorirünnaku päeval hingasid su tuttavad kergendatult, kui said Facebooki postituse vahendusel teada, et oled ohutus kohas. Sõitsid vahetult pärast edukat etteütlust puhkusele Iraani, kus koos sealsete sõpradega tähistasid ka 1395. (!) aasta saabumist. Kas kaalusid ka elumuutust – Eestisse naasmist ja Brüsseli elust loobumist?
Meeleolu siin kaugel turvalises keskkonnas on mõistagi rahulik. Aga eks need Brüsseli sündmused kusagil alateadvuses ikka tiksuvad. Iraanlased, kellega meil neist õudustest juttu on olnud, suhtuvad terroristidesse ja nende „vägitegudesse” Brüsselis samasuguse ning ehk veelgi temperamentsema põlgusega kui meie rahulikuma meelega eestlastena. Küllap see ikka Allahi tahe oli, et me just selleks ajaks oma suhteliselt spontaanse sõidu Iraani ette võtsime.
Tõenäoliselt saab meile emotsionaalsem olema eelolev esmaspäev, mil Brüsseli lennujaama tagasi jõuame. Juhul kui see selleks päevaks muidugi juba avatud on. (Lend ja naasmine Brüsselisse lükkuski edasi ja lennujaama veel ei avatud – S. P.)
Üle-eelmisel kolmapäeval Iraani sõitu alustades oli meie check-in Istanbuli reisile just Row 03 – sama värav, mille juures pommid plahvatama pandi.
Samuti on kindlasti eriline hetk, kui esimest korda taas metrooga Maalbeeki jaama jõuan.
Küllap oleme edaspidi, vähemalt alguses, valvsamad rahvarohketes kohtades, aga Brüsselist lahkumist me kindlasti kaaluma ei hakka.
AIVAR PAIDLA CV
Sündinud 29.08.1965 Raplas
Haridus
- Eesti diplomaatide kool 1996 (rahvusvahelised suhted ja Euroopa integratsioon)
- Tallinna pedagoogikaülikool 1992–1993 (koolijuhtimine ja koolikorraldus)
- Tartu ülikooli keemiaosakond 1983–1990 (keemik-keemiaõpetaja)
- Rapla keskkool 1972–1983
Töö
- Alates 2009 Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee – eesti keele kirjaliku tõlke osakonna juhataja Brüsselis
Luxembourgis:
- 2007–2009 Euroopa Komisjon – lasteaia-pikapäevakooli juhataja
- 2006–2007 Euroopa Liidu väljaannete talitus – korrektor-keeletoimetaja
- 2003–2005 Euroopa Parlament – tõlkija
- 1993–2003 Tartu 3. keskkool (Raatuse gümnaasium) – direktor
- 1988–1991 Tartu 14. keskkool – õpetaja
Emakeelele lisaks tuleb toime inglise, vene, soome, saksa ja prantsuse keelega.
Hispaania, hollandi ja luksemburgi keelt on õppinud vähemal määral.
Hei Aivar, nett wieder etwas von Dir zu lesen. Wir hoffen das es gut geht in Brüssel trotz der Anschläge der Trrorristen. Eva Maria die zwei Jahre als Europa Sekkretärin in Brüssel wohnte, hat nachdem sie in Potsdam ihr Studim als Politik Wissenschaftlerin beendet hat nach Blankenese bei Hamburg gezogen und hat vier Kinder. Gruß von Herting und Familie.