Alguse keerulised kurvid on läbitud, liigume edasi!

Projekti TULUKE raames valmis Tartu Hansa kooli ühes tiivas avatud õpperuum. Foto: Tartu Hansa kool

Tartu kolmes koolis – Annelinna gümnaasiumis, Kivilinna koolis ja Hansa koolis – on 2014. aasta sügisest saati kulgenud elu TULUKESE valgel. Linnavalitsuse algatatud projekt „Tõenduspõhine uus lähenemine − uus koolikultuur Eestis” on andnud õpetajaile tõhusa abivahendi igapäevatööks – teaduspõhise LP-mudeli ja Hansa koolile avatud õpperuumi.

Aprillis lõppevat TULUKESE projekti rahastati Euroopa majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja -noored” taotlusvoorust „Kaasamine ja sekkumised haridussüsteemis”. Teaduspõhise LP-mudeli (learning environment and pedagogical analysis) kasutuselevõtt esmalt kolmes Tartu pilootkoolis ja seejärel veel seitsmes Eesti koolis-lasteaias oli üks osa projektist.

Hansa kool sai projekti käigus esimesena Tartus ja küllap kogu Eestiski maja ühte tiiba avatud õpperuumi.

Õpetajate Leht uuris, mida uut koolid projektist õppisid ja mis on nüüd teistmoodi kui kahe aasta eest.

Annelinna gümnaasiumi direktor Hiie Asser:

LP-mudel on aidanud õpetajatel mõista, et nende töö on palju erilisem ja nüansirikkam, kui tavaliselt tajutakse. Oma rolli nägemine on suurendanud õpetajate soovi osaleda protsesside algatamises ja juhtimises.

On välja kujunenud kohtumiste rutiin üle neljapäeva. Arutelurühmades töötavad koos erineva kogemusega inimesed. Ühe õpetaja tõstatud probleemi ühine lahendamine lähendab nii rühmaliikmeid üksteisele kui seob terviklikumaks kogu koolipere. LP on kujundanud uued suhtluskanalid ja koostöised meeskonnad.

Programmiga kaasnenud koolitused ja konsultatsioonid olid nii tõhusad, et analüüsimudel kinnistus ka kõige kõvemates peades!

Meie kool on muutunud ühtsemaks, hoolivamaks ja pedagoogiliselt targemaks. Õpetajad saava varasemast paremini aru, et muutus koolis algab õpetaja muutumisest.

Ajaloo- ja ühiskonnaõpetaja Veronika Kim, eesti keele õpetaja Maire Küppar:

Kuskil teed, ei tulekiiri,

aeg ju hiline.

Ennäe! Tulukene siiski

vilgub viimati.

Kui TULUKESE projekt meieni jõudis, ei kobanud me just pilkases pimeduses, vaid elasime oma tavalist koolielu kõigi selle murede ja rõõmudega. Aga TULUKE tuli ja muutis meie koolis nii mõndagi. Vaatame korraks tagasi ja proovime sõnastada kasu, mida oleme saanud.

Uus kogemus, uus vaatevinkel.

LP tõi meie ellu rühma, kellega koos toimetada. Seda rühma me ei valinud, sinna meid määrati. Juhtus nii, et istusime ja lahkasime oma probleeme koos inimestega, kellega seni vaid põgusalt kokku olime puutunud. Lisaks lahendasime vahel probleeme, mida ise polnud kogenud. Saime tunda, et koos võime muuta oma koolikeskkonda laiemalt kui vaid see ala, millel ise kulgeme.

Probleem on ellu sisse kodeeritud ja mõeldud lahendamiseks.

LP-koosolekud aitasid meil mõista, et probleeme on kõigil ja neid ei tasu karta ega maha vaikida. Koos on nendega kergem toime tulla.

Kiirusta aeglaselt. LP-mudel õpetas meile, et enne kui tormata tegutsema, on vaja peatuda, vaadelda, küsida, üle küsida, mõelda, planeerida ja siis teha. Ning hakata ja jälle otsast peale, seni kuni tulemus sind rahuldab.

Meie kool on saanud uue valgusallika, mis aitab meil orienteeruda oma igapäevatööelus.

Kivilinna kooli direktor Karin Lukk:

TULUKESE projekt tõi meie kooli LP-mudeli ning koos sellega väga suure sisulise ja ka korraldusliku muutuse: käivitusid õpikogukonnad, õpetajate koostöö omandas uue, senisest märgatavalt sügavama tähenduse. Õpetajate analüüsi- (sealhulgas eneseanalüüsi-) ning refleksioonioskuse areng oli oodatust isegi suurem.

Sellise kogu kooli hõlmava uuenduse läbiviimine näitas meie kooliperele muuhulgas seda, kui avatud ja arengule suunatud me tegelikkuses (ehk siis mitte ainult sõnades) oleme. Me läbisime üheskoos muutuste protsessi kõik etapid ja tagasi vaadates võib öelda, et tegime seda edukalt. See oli meie jaoks üks hea ja vajalik õppetund. Astusime oma esimesed sammud kaasaegse kooli arenguteel – alguse keerulised kurvid said läbitud ning nüüd võime tegusalt edasi liikuda.

Eesti keele ja kirjanduse õpetaja Annika Rebane:

Iga uus algus nõuab harjumist, nii ka LP-mudeliga töötamine. Mina olen õppinud seda, et probleemi puhul ei pea hakkama kohe lahendusi otsima, vaid enne tuleb mõelda, mis probleemi põhjustab ja selle püsimist soodustab. On tegureid, mida õpetaja muuta ei saa, näiteks lapse kodune olukord. Samas on asjaolusid, mida õpetaja saab muuta, näiteks tunnustada last personaalselt, mitte öelda ainult tervele klassile, et olite tublid.

Meie LP-rühmas on koos eri ainete ja kooliastmete õpetajad. Töötan ise vanemate õpilastega, aga kahe LP-aasta jooksul olen algõpetuse õpetajate tööst saanud palju täpsema pildi kui varasema 20 tööaasta jooksul. LP-mudel on andnud hea võimaluse koos reflekteerida ja mõtestada oma igapäevatööd hoopis teisiti kui varem.

Hansa kooli direktor Liina Karolin-Salu:

Mina olen väga tänulik, et meie kooli õpetajad on saanud avatud õpperuumi. Võitnud on kõik need õpetajad ja õpilased, kes tahavad koostööd teha ja kasutada tehnilisi vahendeid õppetöö rikastamisel. Hea on näha, et õppetöö avatud ruumis on õpilaste ja õpetajate jaoks loomulik, selles keskkonnas on õppimine nähtav. Kõik sellel alal tegutsejad on aasta jooksul oma kogemusi jaganud ja saanud palju tagasisidet, mis on olnud innustav ja julgustav. Koolijuhina hindan kõrgelt koosõppimist-õpetamist, võimalust teineteist täiendada ja üksteiselt õppida nii õpilaste kui ka õpetajate tasandil. Koostöö on arenenud uuele tasandile.

Kogesime, et avatud õpperuumi metoodikaid on lihtsam kasutada, kui alustada sellega esimesest kooliastmest. Oleme selles suunas õppetööd ümber korraldamas ja loodame, et kunagi saame avatud õpperuumi kõiki võimalusi pakkuda.

Matemaatikaõpetajad Diana Annast ja Triin Ojaste:

Avatud ruum soosib ja tugevdab õpetajate koostööd. Kolleegide vahel on tekkinud soojad ja sõbralikud suhted, mille tulemusena on õpetajad avatumad oma kogemusi jagama ning teineteiselt õppima. Õpetajad jagavad ja koostavad ühiselt õppematerjale, arutlevad ja teevad koos ettevalmistusi tundideks. Tunde viiakse läbi üheskoos ja esile saavad tulla iga õpetaja tugevused, sellest võidavad nii kolleegid kui ka õpilased.

Alguses jagasime tunni ettevalmistuse osadeks ja liitsime eri inimeste tehtud osad hiljem tervikuks. Peagi kogesime, et kogu tunni koos ettevalmistamine annab palju parema tulemuse. Nii saame kohe kõigi tekkivate ideede hulgast luua paremini haakuva terviku ja õpilaste individuaalsusest tulenevate vajadustega rohkem arvestada.

See on suurepärane keskkond isejuhtivale õppijale, kes on natukegi motiveeritud tegutsema, koostööd tegema, avastama ja võtma vastutust oma tegutsemise eest. Raskustes on õpilased, kes vajavad kindlat kohta ega ole valmis ise vastutama. Tavalises klassiruumis tunnevad need õpilased, et vastutab õpetaja, kes ütleb, kuhu istuda, mida teha, millal või mida rääkida, et töö tehtud saaks. Avatud õpperuumis valib ja vastutab õpilane ise, et töö tehtud saaks – metoodika suunab iseseisvumisele ja enesejuhtimise oskuste arengule.

Avatud õpperuumis on erivajadustega õpilastele tundide põhjalik ettevalmistamine eriti oluline ja puudujäägid nende eripäraga arvestamisel ilmnevad väga kiiresti, see nõuab õpetajatelt rohkem tööd, tähelepanu ja teadmisi. Erivajadusega õpilaste puhul peab lisaks õppeülesannete diferentseerimisele arvestama ka nende sotsiaalsete oskuste erisusi tegevuse planeerimisel.

Õpetajatelgi on kohanemisega olnud raskusi, muretsemiseks on andnud põhjust teadmatus, kuidas õpilased kohanevad, kas nad on piisavalt vastutustundlikud, kas oskame uue metoodikaga saavutada häid õpitulemusi. Avatud ruumis muutub õpetaja roll, tänagi on meil mõnikord keeruline astuda tunni juhtija rollist kõrvale ja olla õpilastele lihtsalt abimeheks. Kohanemine ja reeglite omaks võtmine on iga muutuse juures kõige keerulisem. Oluline on olla uuele avatud ja näha võimalusi, mitte takistusi.